KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-3092 Haldusasi A.P.’i kaebus Tallinna Vangla toimingu õigus

§ 11lg 3).

2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (

§ 11lg 8, § 471 lg 2 ja 3).

KOHUS LEIAB:

1. A.P. esitas kohtule kaebuse, milles taotleb Tallinna Vangla ametniku Tarmo Kotke toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist seoses sellega, et T. Kotke ei kasutanud 14.12.2009 vastuses nr 1-13/61679-1 sõna „lugupidamisega”. Kaebusest nähtuvalt on kaebajal väidetavalt preventiivne huvi, et vanglaametnikud kasutaksid edaspidi kirjalikes vastustes sõna „lugupidamisega”.
2. Kuna kaebus oli esitatud puudustega, siis jättis kohus 27.01.2010 määrusega kaebuse

§ 11

lg 2 alusel käiguta, andes kaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva määruse ärakirja kättesaamisest.

1. Kohus märkis määruses, et tuvastusnõude puhul on kinnipeetaval õigus pöörduda vahetult kohtu poole kohtueelset menetlust läbimata, kuid õigusvastasuse kindlakstegemise (tuvastamise) taotluse esitamisel tuleb märkida, mis on kaebaja põhjendatud huvi sellise tuvastamise suhtes, kuna õigusvastasuse tuvastamine ei too vastustajale (toimingu sooritajale) kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi. Kohus selgitas, et õigusvastasuse tuvastamine peab aitama kaebajat edaspidi tema õiguste kaitsmisel. „Antud juhul ei nähtu, milles seisneb kaebaja õiguste rikkumine, mida kohus tuvastamistaotluse menetlemisega kaitsma peaks. Kaebaja peab märkima, mille vastu vangla on eksinud ja millisel õiguslikul alusel kaebaja on õigustatud nõudma, et vanglaametnikud peavad sõna „lugupidamisega” kasutama. Kohtu hinnangul on tegemist küsimusega, mille lahendamiseks on efektiivsem kaebajal pöörduda otse vangla poole märgukirjaga, juhtides vangla tähelepanu puudustele vangla korrektses kirjavahetuses ja paludes teatada, milliseid abinõusid vangla kavatseb selles osas rakendada. Sellisele märgukirjale on vangla kohustatud vastama.“
2. Kohus küsis vanglalt täiendavat informatsiooni kaebusega seonduva kohta. 15.01.2010 vastuses kohtunõudele kinnitas vangla, et kaebaja ei ole antud teemaga seoses vangla poole vaide (avalduse) või kahjunõudega pöördunud. Kohus asus 27.01.2010 määruses seisukohale, et tegemist ei ole kaebaja õigusi nii intensiivselt riivava ja eluliselt olulise küsimusega, mille suhtes oleks põhjendatud tuvastamistaotluse esitamine kohtule. „Kohustus korrektsele kirjavahetusele (sh avaldustele vastamine), tuleneb vangla sisedokumentidest ja asjaajamise juhendist, millest kinnipidamise üle vanglasiseselt vastavad ametnikud järelevalvet peavad teostama. Kohtupoolne üksiku vastuskirja vormistamise/sõnastamise küsimuses õigusvastasuse tuvastamine antud juhul ei tooks kaasa konkreetseid kohustusi vanglale, kuna tuvastamine juriidilisi tagajärgi vanglale sisuliselt kaasa ei too. Samuti ei nähtu kaebaja õiguste rikkumist, mille kaitseks oleks vajalik vangla toimingu õigusvastasus tuvastada, seega võib asuda seisukohale, et kaebus võib osutuda vähe perspektiivseks. Kaebajal tuleb kohtu eelnevaid selgitusi arvestades selgusele jõuda, kas kaebuse edasine menetlemine on otstarbekas ja kaaluda oma õiguste kaitsmiseks ilmselt efektiivsema meetme kasutamist, milleks on otse vangla poole pöördumine vastavateemalise avalduse või märgukirjaga. Juhul, kui kaebaja ei ole rahul tema avaldusele vastamisega, siis on kaebajal õigus esitada selle peale vaie ja alles pärast vaidemenetluse läbimist on vajadusel õigus pöörduda kohtu poole. Märgukiri või avaldus vanglale on ka riigilõivuvaba erinevalt kohtukaebusest.“ Ühtlasi märkis kohus viitega

§ 84

lg 1 ja riigilõivuseaduse § 56 lg 10 sätetele, et kaebajal tuleb tasuda riigilõiv 250 krooni ja esitada kohtule sellekohane tõend või andmed tasumise kuupäeva ja koha kohta, et kohus saaks lõivu laekumist kontrollida elektroonilisel teel.

1. Toimiku materjalist nähtuvalt on kaebaja 27.01.2010 kohtumääruse kätte saanud 01.02.
2. Seega oli kaebuse puuduste kõrvaldamise viimaseks päevaks 11.02.
3. Kaebaja ei ole tähtaegselt ega käesoleva määruse tegemise aja seisuga kaebuse esitamise eest riigilõivu tasunud, samuti ei ole ta selgitanud oma põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse suhtes. Seega ei ole kaebaja kaebuse menetlusse võtmist takistavaid puudusi (sh oluline puudus on see, et riigilõiv on tasumata) kõrvaldanud. 6.

§ 11

lg 3 kohaselt kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks kaebuse puudusi kõrvaldanud, tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale.

§ 11

lg 7 kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kuna kaebaja ei ole kaebuse olulisi puudusi kõrvaldanud, ei ole võimalik kaebust menetlusse võtta ja kohus tagastab kaebuse selle esitajale läbivaatamatult, millise võimaliku tagajärje eest oli kaebajat hoiatatud (

§ 11lg 2 ja 3).

Hurma Kiviloo Kohtunik 2