Obsah (6)

§ 24§ 92§ 21§ 93§ 84§ 14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-2670 Haldusasi J.M.’i kaebus Paldiski Linnavolikogu 16.11.20

§ 24lg 1 p 4 alusel.

2. Mõista Paldiski Linnavolikogult välja J.M.’i kasuks kaebuse esitaja kantud õigusabikulude katteks 8 280 krooni (kaheksa tuhat kakssada kaheksakümmend krooni ja 00 senti) /

§ 92lg 5/ 3.

Sekretäril saata määruse ärakiri menetlusosalistele, sh kaebajale esindaja Helmeri Indela kaudu. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest /

§ 24lg 3, § 471/.

KOHUS LEIAB:

1. 18.11.2009 määruses, millega kohus võttis menetlusse J.M.’i kaebuse Paldiski Linnavolikogu 16.11.2009 otsuste nr 4 ja 5 tühistamiseks, rahuldas kohus muu hulgas J.M.i esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas Paldiski Linnavolikogu 16.11.2009 otsuste nr 4 ja 5 kehtivuse kuni asjas kohtulahendi jõustumiseni.
2. Paldiski Linnavolikogu vastusest kaebuse kohta ja sellele lisatud dokumentidest ilmnes, et Paldiski Linnavolikogu on võtnud 16.11.2009 vastu otsuse nr 7 „Paldiski Linnavolikogu esimehe valimine“, millega tunnistati Kaupo Kallas Paldiski Linnavolikogu esimeheks valituks. 22.12.2009 on vastu võetud aga otsus nr 10, millega valiti Paldiski linnapeaks Mare Leiten, kusjuures sama otsusega tühistati samasisuline 16.11.2009 otsus nr 4, mille on kohtus vaidlustanud J.M.. Paldiski Linnavolikogu on 22.12.2009 vastu võtnud ka otsuse nr 12, millega kinnitati linnavalitsuse liikmeteks Arvo Täks, Kersti Väinsalu ja Juliana Averkina ning senine linnapea J.M. vabastati teiste hulgas linnavalitsuse liikme kohustustest ning teda kohustati andma asjaajamine ja teenistuse tõttu talle usaldatud vara üle 23.11.
3. Ühtlasi tühistati sama otsusega käesolevas asjas kaevatud Paldiski Linnavolikogu 16.11.2009 otsus nr
4. Sellega seoses, et J.M.i taotleb niisuguste otsuste tühistamist, mis on käesolevaks ajaks juba tühistatud (kehtetuks tunnistatud), esitas vastustaja ka taotluse menetluse lõpetamiseks haldusasjas nr 3-09-
6. Kuna Paldiski Linnavolikogu 16.11.2009 otsused nr 4 ja 5 (vaidlustatud otsused) on kehtetud, siis leidis kohus, et puudub alus ja vajadus nende kehtivuse jätkuvaks peatamiseks ja kohus
7. jaanuari 2010 määrusega tühistas esialgse õiguskaitse kohaldamise. Sama määrusega kohus kohustas J.M.it esitama kohtule 7 päeva jooksul kohtumääruse saamisest oma seisukoha menetluse lõpetamise osas. Kohus osundas asjaolule, et 21.12.2009 haldusasjas nr 3-4-1-32-09 Riigikohus jättis läbi vaatamata J. M. kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni
8. detsembri
9. aasta otsuse nr 45 peale peatada Paldiski linna valimiskomisjoni esimehe volitused, leides muu hulgas, et Paldiski Linnavolikogu kogunemiseks ei ole õiguslikke takistusi. Samuti kohus selgitas kaebajale menetluse lõpetamise võimalikkust ja tagajärgi (

§ 21). 4.

15.01.2010 sai kohus kohtunõudele kaebuse esitaja esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela vastuse, milles kaebaja möönab, et vastustaja poolt vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine on

§ 24lg 1 p 4 kohaselt halduskohtu poolt menetluse lõpetamise aluseks.

Ühtlasi esitas kaebuse esitaja vastavalt

§ 93

lg-le 1 menetluskulude väljamõistmiseks kohtukulude nimekirja ja kuludokumendid ning palus kohtul mõista vastustajalt Paldiski Linnavolikogult kaebuse esitaja J. M. kasuks välja seoses käesoleva kohtumenetlusega õigusabikulud 8 280 krooni. .

1. 18.01.2010 kohus edastas kaebaja taotluse Paldiski Linnavolikogule, paludes esitada 5 päeva jooksul kohtunõude kättesaamisest omapoolne seisukoht kaebaja menetluskulude kandmise põhjendatuse ja tõendatuse osas. Oma 21.01.2010 saadetud vastuses on Paldiski Linnavolikogu seisukohal, et nimetatud summa on ilmselgelt tavapärasest menetluskulust suurem. Pikaajalise kohaliku omavalitsuse volikogu esimehena ja Paldiski linnapeana töötanud J.M. oleks olnud võimeline iseseisvalt koostama kaebust Paldiski Linnavolikogu 16.11.
2. a otsuste nr 4 „Paldiski linnapea valimine“ ja nr 5 „Linnavalitsuse koosseisu kinnitamine ja eelmise linnavalitsuse ametist vabastamine“ peale. Samuti ei saa olla nimetatud kaebuse koostamiseks vajalik ajaline maht arves näidatud 4,6 tundi. Vastustaja väitel kaebuse koostamise aluseks oli Harju Maakonna Valimiskomisjoni 16.11.
3. a otsus nr 18 „J.M.i kaebuse läbivaatamine“, milles Harju Maakonna Valimiskomisjon leidis, et Paldiski Linnavolikogu liikme J. M. kaebus tuleb rahuldada ning tühistada Paldiski Linna Valimiskomisjoni 09.11.2009 otsuse nr 29 „Paldiski Linnavolikogu esimehe valimistulemuste kinnitamine“. Nimetatud segaduse põhjustaja oli Paldiski Linna Valimiskomisjon, mille esimeheks on Paldiski linnasekretär Kuldar Salumets. Eelpool nimetatud Harju Maakonna Valimiskomisjoni otsus oleks viinud Paldiski Linnavolikogu 16.11.
4. a otsused nr 4 ja 5 tühistamisele ka ilma kaebust Tallinna Halduskohtule esitamata ning 22.12.2009 Paldiski Linnavolikogu otsustes nr 10 ja 12 viidatud 16.11.
5. a otsuste nr 4 ja 5 tühistamata. Lisaks märgitakse, et J.M. on esitanud Advokaadibüroo Glikman & Partnerid arve nr TGP nr 001274 tasumiseks Paldiski Linnavalitsuse raamatupidamisele ning see on maksealusdokumendina ka raamatupidamises arvestatud (arve ei ole tasutud). Viitega

§ 93lõikele 5 palub vastustaja jätta menetluskulud kaebuse esitaja enda kanda.

2 6. Vastavalt

§ 24

lg 1 p-le 4 lõpetab halduskohus menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus lõpetab menetluse määrusega ning menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas. Et pooled on nõustunud asja menetluse lõpetamisega ja ka kohus peab seda põhjendatuks, siis tulebki käesoleva haldusasja menetlus lõpetada

§ 24lg 1 p-s 4 sätestatud alusel.

7. Vastavalt

§ 92

lg-le 5 kannab kohtukulud vastustaja, kui kohus lõpetab menetluse

§ 24

lg 1 p-s 4 sätestatud alusel, sel juhul tagastatakse riigilõiv aga

§ 84lg 4 p 4 alusel.

Kaebuse esitaja on esitanud menetluskulude väljamõistmiseks

§ 93lg-s 1 nõutud dokumendid.

Kaebaja kulud seoses käesoleva kohtumenetlusega seisnevad õigusabikuludes summas 8 280 krooni, mille kandmise kohta on esitatud advokaadibüroo Glikman & Partnerid 24.11.2009 arve nr TGP 001274 ja J.M.i 15.01.2010 maksekorraldus nr 332. Kaebaja selgituse kohaselt eeltoodud summa sisaldab õigusabiteenust 4,6 tunni eest hinnaga 1 500 krooni tund, millele lisandub käibemaks 20%. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et J.M.i poolt õigusabikulude kandmine summas 8 280 krooni on tõendatud.

§ 93lg 5 järgi kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Vastavalt

§ 92

lg-le 10 kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Paldiski Linnavolikogu on seisukohal, et ülalnimetatud summa on ilmselgelt tavapärasest menetluskulust suurem ja põhjendamatult kantud, mistõttu vastustaja on palunud jätta menetluskulud kaebuse esitaja enda kanda. Kaebaja seevastu kinnitab, et tema poolt haldusasjas nr 3-09-2670 kantud kohtukulud on vajalikud ja põhjendatud. Kohus nõustub antud juhul kaebuse esitajaga.

§ 14

lg-st 5 tulenevalt menetlusosaline võib halduskohtus asja ajada isiklikult või esindaja kaudu. Asjaolu, et kaebuse esitaja on olnud kohaliku omavalitsuse volikogu esimees ja Paldiski linnapea, ei tähenda, et isik peab olema kompetentne ka kohtumenetluse nüanssides. Näiteks on tavaline ja seda peetakse lausa mõistlikuks, et isegi advokaat võtab kohtus oma asja ajamiseks endale esindajaks/kaitsjaks teise advokaadi. Kohtupraktikas juurdunud põhimõtet, et ametiasutus peab reeglina olema võimeline oma haldusakte ja toiminguid kohtus kaitsma ilma kõrvalist õigusabi kasutamata, ei saa kanda üle üksikisikust kaebuse esitajale. Seega leiab kohus, et esindaja võtmine antud asjas ei olnud põhjendamatu. Samuti ei ole ülemäära suur sellest tekkinud õigusabikulu: 4,6 tundi asjaolude väljaselgitamiseks, nõustamiseks ja kaebuse koostamiseks on kohtupraktikat arvestades pigem tagasihoidlik kui ülepaisutatud aeg. Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et taotletud summa vastustajalt väljamõistmine ei ole tema suhtes äärmiselt ebaõiglane ega ebamõistlik. Seda ei muuda ka tõik, et J.M. on väidetavalt esitanud Advokaadibüroo Glikman & Partnerid arve nr TGP nr 001274 (sisaldab ka muude vaidluste kulusid) tasumiseks Paldiski Linnavalitsuse raamatupidamisele, kuna arve ei ole tasutud ja järelikult oli kaebaja õigustatud taotlema käesolevas asjas kantud kulude väljamõistmist kohtult seoses kohtumenetluse lõpetamisega haldusasjas nr 3-09-2670. Hurma Kiviloo Kohtunik 3