Obsah (4)

§ 25§ 2§ 14§ 24

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-2729 Haldusasi Menetlusosalised ja esindajad Politsei- ja Piir

§ 25/. 2.

Sekretäril anda/saata käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele ja väljasaatmiskeskusele. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest, Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu /HKMS § 30 lg 2, § 471/. ASJAOLUD

1. 21.11.2009 peeti Lääne Piirivalvepiirkonna poolt Pärnu maakonnas Valga-Uulu mnt 101 km kinni väidetav Afganistani Islamivabariigi kodanik N.M. (sünd. xx xx xxxx). Isikut tõendavat dokumenti N M.´l ei olnud, mistõttu isik tuvastati tema enda ütluste alusel. N.M. sõnade kohaselt omab ta elukohta Afganistanis, xxxxxxxxxx osakonnas.
2. 21.11.2009 on Lääne Piirivalvepiirkonna poolt alustatud väärteoasjas nr 17.31/09/501 läbi viidud väärteomenetluse käigus on tuvastatud, et 21.11.2009 Läti Vabariigist Eesti Vabariiki saabumisel ei olnud N.M.´l esitada Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks seadusliku alusena viisaga või elamisloaga kehtivat reisidokumenti, millega pani toime välismaalasena seadusliku aluseta Eesti Vabariigis viibimise, rikkudes sellega välismaalaste seaduse (edaspidi - VMS) § 51 lg
3. Varasemad karistused Eestis N.M.´l karistusregistri andmetel puuduvad.
4. Kuna kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu ei olnud võimalik isiku väljasaatmist 48 tunni jooksul lõpule viia, taotles Lääne Piirivalvepiirkond Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajalt luba N.M. paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist. 23.11.2009 andiski Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja oma määrusega haldusasjas nr 3-09-2729 Lääne Piirivalvepiirkonnale loa N.M. paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni väljasaatmismenetluse lõpule viimiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
5. Väljasaatmiskeskuses viibimise ajal avaldas isik soovi taotleda Eestis varjupaika, 07.12.2009 võttis Kodakondsus- ja Migratsiooniameti pagulaste osakond N.M. varjupaigataotluse menetlusse. Et isiku varjupaigamenetlus ei ole käesolevaks ajaks veel lõpule viidud, kuid enne varjupaigataotluse osas positiivse või negatiivse otsuse tegemist ei ole võimalik nimetatud isikut väljasaatmiskeskusest vabastada või väljasaatmist lõpule viia, esitas Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooniosakond (edaspidi - PPA) 18.01.2010 Tallinna Halduskohtule tulenevalt välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 33 lg-st 1 taotluse vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi -

) §-le 25 pikendada luba N.M. väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks veel kahe kuu võrra. Kohus võttis taotluse menetlusse 19.01.2010 määrusega.

1. Kohtuistungil: PPA esindaja toetas esitatud taotlust, uusi/täiendavaid asjaolusid tal esitada ei olnud. A. Kuznetsovi sõnul, kuna varjupaigataotlus esitati alles 07.12.2009, siis kulub selle menetlemiseks veel vähemalt 2 kuud, kuna keskmine menetlusaeg on 3-4 kuud ja maksimaalne 6 k. N.M. kinnitas, et mõistab oma olukorda ja kehtivat seadust. Ta ei vaidle taotluse rahuldamisele vastu, tema huvi on vaid, et varjupaigataotlus lahendataks positiivselt ja ta ei pea enam pöörduma tagasi Afganistani. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et PPA taotlus N.M. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on ülaltoodut arvestades

§ 2

lõike 1, § 14 lõike 3, § 18 lõike 1, § 23 lõike 1 ja § 25 alusel põhjendatud ning taotlus kuulub rahuldamisele. 7.

§ 2lg 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestis viibimiseks seaduslik alus.

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta (VMS § 51 lg 1). Vastavalt

§ 14

lg-le 3 ebaseaduslikult Eestisse saabunud välismaalase võib saata välja ilma halduskohtu loata. Seega ülalmärgitud isik kuulub Eestist väljasaatmisele, kuid see ei ole siiani osutunud võimalikuks, esmalt isikul dokumentide puudumise tõttu, teisalt täiendavalt seetõttu, et N.M. on väljasaatmiskeskuses viibimise ajal esitanud varjupaigataotluse, mille suhtes ei ole PPA (varasemalt Kodakondsus- ja Migratsiooniamet) praeguseks veel otsust teinud. Isiku väljasaatmine ei ole võimalik aga enne nimetatud taotluste kohta otsuste tegemist. Nimelt tulenevalt välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 33 lg-st 1 väljasaatmiskeskuses viibimise ajal varjupaigataotluse esitanud isik peab kuni varjupaigamenetluse lõppemiseni, st varjupaigataotluse kohta otsuse tegemiseni, viibima väljasaatmiskeskuses. Pärast varjupaigataotluse kohta otsuse tegemist isik kas vabastatakse väljasaatmiskeskusest (kui varjupaigataotlus rahuldatakse) või jätkatakse väljasaatmisme2 netlust (kui varjupaigataotlus jäetakse rahuldamata). Viimati nimetatud juhul ei ole välistatud ka vajadus veelgi pikendada isiku väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega, kui tema väljasaatmist ei ole endiselt võimalik lõpule viia. 8.

§ 25

kohaselt, kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni

§ 24lõike 2 või 3 järgi.

Võimalikud ebamugavused, mis seonduvad isikule väljasaatmiskeskusest viibimisega, on isik põhjustanud tegelikult ise oma seadusvastase käitumisega. Riigi kohaldatav haldussund on selle käitumise suhtes proportsionaalne, arvestades ka seda, et varjupaigamenetlus on aeganõudev. Neil asjaoludel, kuivõrd N.M. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaeg möödub 23.01.2010, hetkel ei ole võimalik tema väljasaatmist täide viia ja puuduvad ka isiku väljasaatmiskeskusest vabastamise alused, annab kohus loa isiku jätkuvaks kinnipidamiseks veel kaheks kuuks. Hurma Kiviloo Kohtunik 3