TSÜS § 41 lg 1 kohaselt toimub juriidilise isiku lõpetamisel selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Likvideerimise korraldavad likvideerijad (TSÜS § 41 lg 2;
lg 1).
lg.1 p.3 kohaselt lõpetatakse osaühing kohtumäärusega, kui esineb selleks seaduses sätestatud alus.
sätete kohaselt on majandusaasta aruande tähtaegne mitteesitamine äriühingu sundlõpetamise alus. Äriregistri andmetel ei ole ühing esitanud 2006. a majandusaasta aruannet ja ühingu juhatuse liige ei ole esitanud kohtule taotlust selle esitamise tähtaja pikendamiseks, et vältida ühingu sundlõpetamist. Seega esineb alus ühingu sundlõpetamiseks. Likvideerimist viib läbi likvideerija. TsMS § 602 kohaselt määrab kohus likvideerija juriidilise isiku sundlõpetamise korral. TsMS § 603 lg 1 kohaselt võib kohus määrata likvideerijaks iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid täitma. Isiku määramiseks on vajalik tema nõusolek. 2 Kohtule on andnud nõusoleku likvideerijaks määramise kohta üksnes E. Casar. Ühingu juhatuse liikmed ei ole andnud kohtule nõusolekut likvideerijaks hakkamise kohta. Samas on K. Kuhlap kohtule ka avaldanud, et tal puudub ülevaade ühingu raamatupidamisest, mis ei ole kooskõlas juhatuse liikme hoolsuskohustusega.
Ühingu juhatus ei ole näidanud kogu kohtumenetluse jooksul üles huvi ühingu käekäigu osas. Nõusoleku likvideerijaks määramise kohta on kohtule andnud Erki Casar. E. Casar avaldas kohtule, et ta õpib Õigusinstituudis IV kursusel ja töötab juristina. Likvideerimismenetluse kulude ettemaksu võlausaldajalt ei taotle. On olnud ka varem määratud kohtu poolt likvideerijaks. Kohus leiab, et E. Casar on sobiv isik ja tuleb määrata likvideerijaks. TsMS § 477-2 kohaselt teostab kohus järelevalvet kohtu määratud isikute tegevuse üle, mistõttu on likvideerijal aruandluskohustus kohtu ees. TsMS § 172 lg 6 alusel kannab menetluskulud juriidiline isik. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.