(11)Tsiviilasi nr 2-08-77751 Viru Maakohtu 15.06.2009 kohtuotsus Ida-Viru Maakohtu 23.01.2001 otsuse tegemisel kehtinud PKS § 61 lg 4 redaktsiooni kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei võinud olla väiksem kui veerand Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Praegu kehtiva PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Laps elab koos hagejaga Suurbritannias. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarvete- ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Vaatamata sellele, et hageja koos lapsega elab Suurbritannias, palub hageja mõista elatis välja Eestis ettenähtud miinimummääras, seega ei pea hageja dokumentaalselt tõendama lapse vajaduste suurust. Seega kostja väidet, et hageja poolt loetletud lapse ülalpidamiseks vajalikud kulutused on ülepaisutatud, on asjakohatu. Asjakohatu on ka kostja väide, et ta andis hagejale raha peale abikaasade vara jagamist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 200 lg 1 p 1 kohaselt tasaarvestada ei saa ülalpidamise nõuet, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet, samuti teise poole kahju õigusvastasest ja tahtlikust tekitamisest tulenevat nõuet, mis teisel poolel on tasaarvestava poole vastu. Kostja palus suurendada elatise summat alates hagi esitamisest, mitte tagasiulatuvalt, kuna hageja ei teatanud kostjale elatise suuruse suurendamise vajadusest. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise väljamõistmist kohtulahendi alusel. Kohus leiab, et kuna kostja kohustus tasuda elatist mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast tuleneb seadusest, ei pidanud hageja pöörduma tema poole palvega suurendada väljamakstav elatis, kostja elab Eestis ja tal on võimalus jälgida kohaliku seadusandluse muutumist. Kostja ei täitnud oma lapse ülalpidamiskohustust piisaval määral, seega hageja nõue suurendada elatise summat ja teha seda tagasiulatuvalt on põhjendatud ja seadusega kooskõlas. Kostja palub suurendada elatise mitte seadusega ettenähtud miinimummäärani, kuna tal on veel 2 alaealist last, kes elatise väljamõistmisel hageja poolt nõutud summas osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Lähtudes Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28.03.2007 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-21-07 väljendatud seisukohast (punktid 11 ja 12) kohustatud vanemale uute ülalpeetavate lisandumine mõjutab selle vanema varalist seisundit ning võib olla aluseks elatise vähendamisele. 8

(11)Tsiviilasi nr 2-08-77751 Viru Maakohtu 15.06.2009 kohtuotsus Elatise vähendamiseks vanema varalise seisundi muutumisel on alust eelkõige siis, kui vanema varaline seisund ei võimalda pärast väljamõistetud elatise maksmist kohustatud vanemal oma teisi alaealisi lapsi võrdväärselt ülal pidada. EV Lastekaitse seaduse § 10 järgi on lastel võrdne õigus saada abi ja hooldust ning areneda, sõltumata soost ja rahvusest ning sellest, kas nad elavad täisperekonnas või üksikvanemaga, kas nad on lapsendatud või hooldatavad, kas nad on sündinud registreeritud või registreerimata abielust, kas nad on terved, haiged või puudega. Laste võrdse kohtlemise põhimõte tuleneb ka ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artiklist 2, mille järgi tunnustavad ja tagavad konventsiooniga ühinenud riigid kõigile lastele võrdselt konventsioonis sätestatud õigused. Konventsiooni artikkel 18 järgi tunnustavad riigid põhimõtet, et mõlemad vanemad vastutavad ühiselt lapse üleskasvatamise ja arendamise eest. Vanematel või teatud juhtudel seaduslikel hooldajatel lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamise ja arendamise eest. Lapse huvid peavad olema nende tähelepanu keskpunktis. Ka PKS § 50 lg 1 järgi on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Samuti on vanem PKS § 60 lg 1 kohaselt kohustatud oma lapsi ülal pidama. Eeltoodust tulenevalt peab vanem tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Õige ei ole eelistada vanemast lahus elavaid lapsi vanemaga koos elavatele lastele ega rahuldada vanemast lahus elavate laste vajadusi vanemaga koos elavate laste vajaduste arvel. Lapsi tuleb kohelda võrdselt. Nimetatut kinnitab ka PKS § 61 lg 5, mille järgi võib kohus elatise suurust vähendada alla kehtestatud elatise miinimummäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Ka miinimummäärast suurema elatise väljamõistmisel tuleb siiski arvestada asjaoluga, et kohustatud isiku teised ülalpeetavad lapsed ei osutuks vähem kindlustatuks. Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Elatise suurus saadakse järgmise arvutusega: isiku sissetulek : (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime. Hageja kinnitas kohtule ja esitas tõendi (tl 10), et tema sissetulek on 30000 eesti krooni kuus, hageja kulutab oma raha enda ja 1 ülalpeetavale, seega hageja ülalpidamisvõime on: 15000 krooni (30000 krooni : 2 /hageja ja tema 1 ülalpeetav/). Kostja on praegu töötu, ta peab ülal pidama ennast ja oma 3 –e last, seega kokku 4 inimest. Kostja abikaasa, kes samuti peab ülal pidama kostjaga ühist last ja kellel on veel laps eelmisest abielust, saab palka kostja sõnade järgi 5670 krooni. Kostja poolt tema sissetuleku kohta esitatud andmete kohaselt (tl-d 50-51, 85-88) oli tema palk ajavahemikul 2008.a detsembrist 2009.a aprillini keskmiselt 11560,60 krooni kuus, seega kostja ülalpidamisvõime on: 2890,15 krooni (11560,60 krooni : 4 /kostja ja tema 3 ülalpeetavat/). Hageja ülalpidamisvõime on 5 korda suurem kui kostja ülalpidamisvõime. Kohus leiab, et isegi arvestades hageja kulutusi eluasemele, kommunaalmakseid jms, on tema ülalpidamisevõime suurem, kui kostjal. Eeltoodu hinnates leiab kohus oma siseveendumuse kohaselt, et elatise väljamõistmise puhul hageja poolt nõutud summas poolte ühise lapse ülalpidamiseks, osutuvad kostja lapsed teisest abielust varaliselt vähem kindlustatuks kui poolte ühine laps. 9

(11)Tsiviilasi nr 2-08-77751 Viru Maakohtu 15.06.2009 kohtuotsus Kohus leiab, et arvestades kõike ülaltoodut ja kostja nõustumist tasuma elatist summas 1300 krooni, tuleb Ida-Viru Maakohtu 23.01.2001 otsusega väljamõistetud elatise suurust muuta ja mõista tagasiulatuvalt alates 19.11.2007 elatis poolte ühise lapse ülalpidamiseks summas 1300 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni. Mis puudutab hageja nõuet lisada väljamõistetud elatisele tulumaks, leiab kohus, et see nõue ei kuulu rahuldamisele. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 12 lg 1 p 7 kohaselt tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas elatis (§ 19). Vastavalt TuMS § 19 lg 1 tulumaksuga maksustatakse elatis, mida füüsiline isik saab kohtuotsuse, kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe või pooltevahelise notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel vastavalt perekonnaseaduse §-dele 23, 61–64 või 69 ja elatisabi, mida füüsiline isik saab elatisabi seaduse § 6 alusel. TuMS § 6 lg-st 1 tuleneb, et füüsiline isik on resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. Samuti on resident välisteenistuses viibiv Eesti riigiteenistuja. Residendist füüsiline isik maksab tulumaksu kõikidelt nii Eestis kui väljaspool Eestit saadud, nii §-des 13–22 loetletud kui ka loetlemata tuludelt. Elektroonilise rahvastikuregistri andmete kohaselt on alates 09.06.2008 hageja A. D elukoht välismaal, seega ei ole ta resident TuMS § 12 mõttes. Kohus leiab, et asjakohatu on kostja väide tema haigusest (tl-d 34), kuna see ei ole mõjuv põhjus elatise vähendamiseks PKS § 61 lg 6 mõttes. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et kostja on osaliselt või täielikult töövõimetu. Kostja on töövõimeline isik, lastel sissetulekud puuduvad, asjaolu, et kostja praegu ei tööta ei ole mõjuv põhjus, et mitte suurendada elatise summat. Kostja peab tegema kõik endast sõltuva, et leida tööd ja pidada ülal oma kolme last. Kostjal on koos tema abikaasaga korteriomand (tl 49), kus ta elab koos oma perega ja sõiduauto Volkswagen Passat Variant (tl 48), mille ta ostis peale sõiduauto Volkswagen Polo müümist (tl 47). Kostja varalise seisundi hindamisel tuleb arvestada sellega, et ka kostjale tuleb säilitada minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Seega leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, suurendades varem väljamõistetud elatise suurust kuni 1300 kroonini kuus alates 19.11.2007 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohus loeb asjakohatuks kostja väide kulutuste kohta lapse peale Ukraina reisil 2003.aastal, kuna elatis mõistetakse välja alates 19.11.2007. Antud asja arutamisel ei oma ka tähtsust kostja väide, et hageja takistab lapsele kostjaga suhelda. Kui see vastab tegelikkusele, on kostjal võimalus pöörduda avaldusega määrata lapsega suhtlemiskorda.

(11)Tsiviilasi nr 2-08-77751 Viru Maakohtu 15.06.2009 kohtuotsus Kohtuotsuse tegemisel kohus arvestas ka järgmised tõendid: tl-del 11, 12, 13-18, 30-35, 60-

1. MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Ülalöeldust ning TsMS § 163 lg-st 1 lähtudes leiab kohus, et poolte menetluskulud antud tsiviilasjas tuleb jätta nende endi kanda. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg
2. Tamara Šabarova Kohtunik 11