lg 2 p 1 peab kostja vastuses muuhulgas ära märkima, kas tal on vastuväiteid hagi menetlusse võtmisele kohtu poolt või on alust jätta hagi läbi vaatamata.
lg 1 kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kostja leiab, et hageja poolt on antud juhul esitatud õigustloov hagi, kuna jutt on vastutusalade kindlaksmääramisest.
MS § 3 lg 1 on sätestatud, et isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Järelikult, faktiliste asjaoludel kirjeldamisel, millistel hagi põhineb, tuleb hagis ära märkida ka õiguslik huvi õiguse loomiseks huvitatud isikule. Hageja õigusliku positsiooni ebamäärasus faktiliste asjaolude äramärkimisel, millistel hagi põhineb, viitab sellele, et hageja kasutab oma õigusi pahauskselt jättes kostja ilma võimalusest esitada hagile vastuväiteid, esitada tõendeid, taotlusi. 2 Seoses sellega jääb kostja hageja süül ilma võimalusest määrata kindlaks ja põhjendada kirjalikus vastuses kohtule oma õiguslikku seisukohta. Seega ei nähtu hagiavaldusest, et see on esitatud ostja seadusega kaitstud huvide ja õiguste kaitseks.
Kostja ei tunnista haginõudeid, mis on tema vastu hagiavalduses esitatud. Oma tegevuses juhindub hageja Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusest (RT 1,1999,25,363). Vastavalt selle seaduse § 1 lg 1 reguleerib seadus kinnistute veega varustamise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu. Vastavalt Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse §. 11, Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ei kuulu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hulka. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja õiguslik huvi on tingitud veevarustuse- ja kanalisatsiooni lepingu rikkumisest. Hageja ei vaidlusta selle lepingu tingimusi. Muud õiguslikku huvi hagi asjaoludes ei nimetata. Hageja nõue määrata veevärgi ja kanalisatsiooniga liitumispunktiks hoone aadressil Rakvere 24 on otseses vastuolus seadusega. Vastavalt Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse § 3 lg 1, Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt. Vastavalt Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse § 3 lg 2 asub liitumispunkt kuni 1 meetrit väljaspool kinnistu piiri. Hageja seisukoht kostja vastusele 07.08.2007.a kohtule esitatud hageja arvamuse kostja vastusele hagiavaldusele kohaselt hageja jääb hagiavalduses toodud nõuete juurde ning palub rahuldada hagiavaldus. 08.09.2008.a. esitas hageja taotluse. Ta palub läbi vaadata tsiviilasja kirjalikus menetluses. 11.09.2008.a. esitas kostja taotluse ning palub läbi vaadata tsiviilasja kirjalikus menetluses. Täiendavad tõendid 15.09.2008.a määras kohus pooltele tähtaega kuni 26.09.2008 kell 17.00 asja läbivaatamise vajalikke dokumentide, s.o taotluste, avalduste, tõendite või vastuväidete, esitamiseks ning et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantselei kaudu 06.10.2008 kell 16.00. 25.09.2008.a esitas kostja kohtule hageja skeemi veevärgi ja kanalisatsioonivõrgu liitumisest ühiskanalisatsioonivõrgule. Kohtu seisukoht TsMS § 403 lg 1 kohaselt poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. 3 Vastavalt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise eeskirja (edaspidi Eeskiri 1) § 8 ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste ehitamine eramaale ja -teedele toimub ühisveevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kinnistu omaniku või valdaja vahelisel kokkuleppel. Eeskirja 1 § 9 järgi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine toimub liituja poolt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikule või valdajale esitatud taotluse (edaspidi – liitumistaotlus) põhjal koostatava liitumislepingu alusel ning § 10 p 5 järgi liitumistaotlus peab sisaldama ettepanekut liitumispunktide asukoha kohta. Eeskirja 1 § 15 kohaselt liitumistaotluse rahuldamisel väljastatakse liitujale liitumistingimused, mis on aluseks kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühendustorustiku projekti koostamisele. Eeskirja 1 § 16 p 1 alusel ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni liitumistingimustes määratakse liitumispunkt(-id). Eeskirja 1 § liitumisleping sõlmitakse 30 päeva jooksul pärast koostatud kinnistu liitumisprojekti nõuetekohast esitamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikule või valdajale kooskõlastamiseks, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Vastavalt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirja (edaspidi Eeskiri 2) § 3 p 9 liitumispunkt – kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamise koht ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga. Eeskirja 2 § 14 kohaselt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt. Eeskirja 2 § 15 järgi kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumiskohaks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadusega sätestatud koht. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse § 3 lg 2 kohaselt liitumispunkt on ühisveevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni oluline osa. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kinnistu omaniku või valdaja kokkuleppel. Ülaltoodust lähtuvalt pidi hageja ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni liitumiseks esitama kostjale taotluse, mille põhjal koostati hiljem liitumisleping. Taotlus pidi sisaldama ka ettepanekut liitumispunkti asukoha kohta. Liitumistaotluse rahuldamisel pidi kostja väljastama hagejale liitumistingimused, mis olid aluseks kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ühendustorustiku projekti koostamisele. Liitumistingimustes pidi olema määratud ka liitumispunkt. Seega ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga ühendamisel oli hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkulepe kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamise koha kohta, milleks on peakraan. Samas hagiavalduses hageja ei vaidlusta ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumist. Kohus leiab, et oli liitumispunkt määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja (kostja) ja kinnistu omaniku (hageja) kokkuleppel. Hagiavalduses hageja sisuliselt palub kohustada kostjat ümber ehitada ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga liitumiskoht. Kui hageja tahab paigutata liitumispunkt teises kohas siis peab ta esitada AS-le Narva Vesi vastava taotluse liitumispunkti ümberehitamises. Kohus pöörab hageja tähelepanu sellele, et vastavalt Eeskirja 1 § 29 ning Eeskirja 2 § 17 kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja või kinnistu omanik või valdaja taotleb liitumispunkti ümberehitamist, toimub see taotleja kulul. Menetluskulud 4
Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab hageja, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 403 lg 1, 434-436, 438, 441, 442, 630, 632 lg 1, 162 lg 1, 173 lg 1, 174 lg 1. Natalja Losevtsova Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.