sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 p-st 7 tulenevalt on kahju tekitaja käitumine õigusvastane, kui kahju on tekitatud seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. KÜS § 2 lg 1 järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete 3 huvide esindamine. Kui korteriomanikud on moodustanud korteriühistu, siis valitsevad nad korteriomandite koosseisu kuuluvat kaasomandit ühistu kaudu. Seega lasub kostjal kui korteriühistul seadusest tulenev kohustus elamut hallata, s.h kommunaalteenuste eest esitada arveid, mille täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitatud kahju eest võib kostja vastutada. Kohus püüdis selgitada välja hagejale tekkinud 83 500 kroonise kahju üksikute komponentide suurust, põhjuslikku seost, süüd ja muid asja lahendamiseks olulisi asjaolusid. Hageja ei vastanud 22.08.2008 määruses temale esitatud küsimustele: kuidas kommunaalmakseid on valesti arvestatud, kuidas hageja on leidnud temale tekkinud kahju suuruse, milline on olnud selle arvestamise alus ja metoodika, millistest komponentidest kahjusumma koosneb. Hageja ei osanud ka kohtuistungil öelda muud, kui et 25 000 krooni moodustab haginõudest temale tekkinud moraalne kahju laimamise eest. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et korteriühistu oleks arvestanud talle valesti kommunaalmakseid. Hageja poolt esitatud audiitorikontrolli aruanne ei ole usaldusväärne tõend, kuna see on allkirjastamata. Kostja esitatud audiitori aruandes ei sisaldu järeldused hageja poolt KÜ-le Kalda-Kose etteheidetavatele tegudele. Harju Maakohtu 12.10.2006 otsusega on tõendatud, et poolte vahel on lahendatud hageja poolt kommunaalkulude mittemaksmisest perioodil märts 1998 august 2003 tulenev vaidlus, kohus on lugenud käesolevas menetluses kostjaks oleva korteriühistu arvestused hagejale kommunaalkulude arvestamisel õiguspärasteks. Nimetatud otsuse alusel on hageja suhtes algatatud täitemenetlus. Kostjad on esitanud kommunaalkulude arvestuse perioodil veebruar 1998 - oktoober 2008, millest tulenevalt oli hagejal võimalik selgitada, kuidas tema nõue kujunes või millises ulatuses on kulusid valesti arvestatud. Seda hageja ei teinud. Vaidlust ei ole selles, et KÜ Kalda-Kose õiguseellane sõlmis rendilepingu AS-ga O., kes peab Xxxxxxx xx asuvas elamus kauplust. Hageja nõue 2400 krooni saamiseks ei põhine ühelgi seadusel. Hageja viited 2002.a kohtuotsusele on asjakohatud, kuna konto väljavõttega ja maksekorraldusega on tõendatud, et kohtuotsusega väljamõistetud summad on hagejale KÜ Kalda-Kose poolt 04.03.2002 üle kantud. Esitatud on KÜ Kalda-Kose raamatupidamiseeskirjad, kuid hageja ei ole viidanud, milliseid eeskirju kostja on rikkunud. Tallinna Küte esitab KÜ-le Kalda-Kose arveid koos käibemaksuga, mis on tõendatud arvetega. Eesti Energia arvetelt nähtub, et Xxxxxxx xx energiatarbimine ei ole suurenenud, seega pole lampide vahetamine kaasa toonud hagejale kahju tekkimist. Hageja väited asfalteerimise eest nõutavate summade valearvestuse kohta on ümber lükatud pearaamatupidaja tõendiga, mille kohaselt maksis majaümbruse asfalteerimine 2005.a 201 249 krooni, mis moodustab 16,99 krooni m2 kohta ja see teostati remondifondi vahendite arvel. Seega on hageja nõue kostja vastu varalise kahju 58 500 krooni väljamõistmiseks põhjendamatu. Hageja nõue mittevaralise kahju 25 000 krooni hüvitamiseks on samuti põhjendamatu. Hageja ei ole selgitanud, kes on teda laimanud, teiseks ei ole hageja esile toonud, et tal oleks sellega tekkinud mittevaralise kahju hüvitamise nõude eelduseks olevad asjaolud.
sätestab alused, millal tekib mittevaralist kahju saanud isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist ja kehtib eeldus, et need on ammendavad. Üht liiki delikt, mis põhjustas kannatanule varalise ja mittevaralise kahju, võib samale isikule põhjustada terviserikke ja sellega seoses teist liiki mittevaralise kahju. Selliseid asjaolusid hageja esile ei toonud ega tõendanud. Apellatsioonkaebus 4 Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega mõista välja kostjatelt 83 500 krooni ja viivise, kokku 167 000 krooni. Lisaks palub apellant tühistada SA SAK Fond töötaja Irina Bušujeva volituse. Maakohus on oluliselt rikkunud õiguslikku ärakuulamise ja menetluse avalikkuse põhimõtet. Kohus keeldus istungi edasilükkamisest, millega ei andnud hagejale võimalust ennast kaitsta esindaja abil ega esitada täiendavalt tõendeid oma kaitseks. Samuti ei andnud kohus võimalust hagi eseme täpsustamiseks ja nõude suurendamiseks. Maakohus pidi tuvastama, kui suures mahus tegelikult 2005.a KÜ Kalda-Kose maja ümbrust asfalteeriti. Kohus tegi valed järeldused KÜ Kalda-Kose pearaamatupidaja G. R. 13.11.2008 raamatupidamistõendist. Tegelikult asfalteeriti 300 m2 ja see maksis 54 000 krooni. Kohus jättis välja selgitamata, kas kauplusega O. rendilepingu sõlmimiseks oli kõigi korteriomanike nõusolek. Kohus eiras Tallinna linna korraldust nr 17 1998.a ettevõtluste või kaupluste avamise kohta, mille p 8 kohaselt ei saa avada kaupust majas, kus puudub selleks 100% korteriomanike nõusolek. Sellist nõusolekut pole kunagi korteriomanike poolt saadud. Mittevaralist kahju aluseks ei arvestanud kohus hingelist valu ja psüühilist šokki, mis hageja on saanud KÜ Kalda-Kose juhataja toimingute tõttu. Hageja soovis hagi eset muuta peale seda, kui kohus eraldas iseseisvaks menetluseks nõude KÜ Kalda-Kose sundlõpetamiseks. Kohus seda võimalust hagejale ei andnud. Kohus kaasas SA SAK Fondi kostjana protsessi, kuid lubas selle töötajal Irina Bušujeval kaitsta KÜ Kalda-Kose juhatajat Jüri Beljaevit. 21.01.2009 istungi protokoll on puudustega ja ei ole täpne. Kohtuistungi avamisel kohtunik Liiv ennast ei tutvustanud ega selgitanud protsessiosalistele nende õigusi ja kohustusi. Vastus apellatsioonkaebusele ning menetluse edasine käik Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning paluvad jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Tallinna Ringkonnakohtu 05.08.2009 määrusega rahuldati apellandi taotlus menetlusabi saamiseks ning vabastati ta riigilõivu tasumisest ja määrati talle riigi arvel esindaja. Hagejat esindas apellatsioonimenetluses vandeadvokaadi vanemabi Indrek Nuut. Esindaja kirjaliku arvamuse kohaselt on hageja apellatsioonkaebus perspektiivitu. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda ringkonnakohus hagi rahuldamata jätmise põhjendusi, sest nõustub nendega. Maakohus ei rikkunud asja menetlemisel protsessiõiguse norme. Hagejal oli menetluse kestel piisav võimalus oma nõude selgitamiseks ning hagis sisalduvate komponentide rahalise suuruse täpseks määratlemiseks. 21.01.2009 kohtuistungil on hageja esitanud suuliselt uusi nõudeid ja taotlusi, mis on kohtu poolt jäetud põhjendatult rahuldamata. TsMS § 329 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab menetlusosaline esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse 5 seisund seda võimaldab ning kui asi lahendatakse kohtuistungil, peavad menetlusosalised esitama oma põhiväited ja -taotlused enne kohtuistungit. Hagi eset või alust võib hageja muuta üksnes kostja või kohtu nõusolekul (TsMS § 376 lg 1). Hageja laialivalguvad taotlused ja kostjate suhtes esitatud (muuhulgas ka esindajatele suunatud) umbmäärased süüdistused ei võimaldanud kohtul hagi aluseks olevaid asjaolusid tuvastada. Maakohus leidis õigesti, et kostjate poolt hagejale kahju tekitamine ei ole tõendatud. Maakohus viitas võlaõigusseaduse sätetele ning märkis, et hageja ei ole toonud esile konkreetseid asjaolusid, mille tõendamisest sõltuks vaidluse lahendamine. See, et hagejale ei meeldi korteriühistu tegevus ning ta ei ole nõus ühe või teise otsusega, mis on ühistu poolt vastu võetud, ei anna alust teda vabastada oma väidete tõendamise koormusest. Asjaolu, et hageja ei ole nõus AS-ga O. sõlmitud ruumide üürilepinguga, ei võimalda tal esitada korteriühistu vastu nõuet saada sellest üürist osa omale (kohtuistungil esitatud suulise täpsustuse kohaselt kokku 35 000 krooni – protokoll tl 140). Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, millele tuginevalt ta järeldab, et elamu ümbruse asfalteerimise, elektrisüsteemi remondi, elamu haldamise ju muud kulud on liigselt suured. Mingeid konkreetseid tõendeid ei ole hageja selle kohta esitanud. See, et korteriühistu jaotab remondikulud ühistu liikmete vahel vastavalt iga liikme omandis oleva eluruumi suurusele (tuues eelnevalt arvestuslikult välja kulude rahalise suuruse ühe m2 kohta, jagades selleks kogusumma elamu üldpinnaga), on kooskõlas nii seaduse kui ühistu põhikirjaga. Neil põhjustel ei olnud alust ka järeldada, et hagejalt oleks nõutud igakuiste korterimaksetena alusetuid summasid. Korteriühistu otsuste vastuvõtmisega seotud väiteid ei ole käesoleva asja menetluses võimalik arvestada. Hageja ei ole viidatud otsuseid seaduses ettenähtud korras vaidlustanud. Ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas on maakohtu otsus õige. Kohus leidis õigesti, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et kostja tegevusega on hagejale kahju tekitatud. Kuna ringkonnakohus jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Ü. Jänes R. Allikvere K. Paal 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.