Nn „teo ebaõigsuse teooria” kohaselt võib kostja kohustus tuleneda seadusest või mingist üldisest käibekohustusest. Tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks peab tegevusetuks jäänud isikul olema lasunud tegutsemise kohustus. Ilma kohustuseta tegevusetus ei kujuta endast õigusvastast tegu. Kuivõrd hageja leiab, et notari tegevusetus on õigusvastane omandi kaotuse tõttu hagejal (
lg 1 p 5), tuleb teo ebaõigsuse teooriast tulenevalt tegevusetuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks tuvastada mõne üldise käibekohustuse rikkumine. Vaidlus taandub küsimusele, kas notar täitis oma hoolsuskohustust toimingu tegemisel ehk tegi kõik nõutava, et tuvastada ja kontrollida toimingus osaleja esindusõiguse olemasolu ja volitaja perekonnaseisu. Notarite Koja poolt väljatöötatud volikirja alusel tegutseva esindaja ning eraõigusliku juriidilise isiku seadusjärgse esindaja esindusõiguse tuvastamise juhendi p 1 kohaselt tuvastab ja kontrollib notar toimingus osaleja esindusõiguse olemasolu notariaalse tõestamise korral. Kostja seisukoha järgi peab notar selleks tuvastama volituse mahu ja volikirja kehtivuse, hageja leiab, et notar peab tuvastama nimetatuks ka volitaja õigusvõime. Kohus on seisukohal, et volituse kehtivus tähendab ka toimingus osaleja õigusvõime kontrollimist, sest õigusvõimetu isiku tehing ei ole kehtiv. Notari seadusest tulenev kohustus on tagada õiguskindlus ja seega ka tehingu kehtivus. Seega sisuliselt tähendab volikirja kehtivuse kontroll ka volitaja õigusvõime kontrolli ja selle kontrollimata jätmist saab pidada õigusvastaseks teoks. Kaitsenormi rikkumisest tuleneva delikti puhul vastutab kaitsenormi rikkunud isik kõikide tagajärgede eest, mille ärahoidmiseks oli kaitsenorm ette nähtud, sõltumata sellest, kas ta soovis kahju tekitada või oli selles osas ettevaatamatu (
Vaidlust ei ole selles, et notaril puudub juurdepääs vastavatele registritele või andmetele, et teha kindlaks volitaja õigusvõime, kes elab Vene Föderatsioonis. Notari hoolsuskohustuse sisustamisel ei saa sellest tulenevalt panna notarile kohustust välisriigis elava isiku õigusvõime kontrollimiseks, igasugune kohustus peab olema mõistlik. Seetõttu asub kohus seisukohale, et notar tegutses oma ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides, mis vabastab avaliku võimu kandja vastutusest tekitatud kahju eest (RVastS § 13 lg 3). Notaril puudus võimalus keelduda tõestamistoimingu tegemisest, kuna taotletava toimingu eesmärgid ei olnud vastuolus seaduse, muu õigusakti või heade kommetega või ilmselt lubamatud ja ebaausad, samuti puudus notaril täiendav võimalus kontrollida ja seetõttu ei ilmnenud, et tehingupoolel ja tema esindajal puudus vastavalt vajalik õigusvõime ja esindusõigus (TõS § 4). 6 Vaidlusaluse korteriomandi võõrandamistehingu tõestamise ajal kehtinud notariaadimäärustiku § 35 ülamärkega 5 p-de 1 ja 2 kohaselt, kui notarile on võimaldatud arvutivõrgu kaudu tasuta juurdepääs rahvastikuregistri andmetele, on notar kohustatud kasutama rahvastikuregistri andmeid järgmiste asjaolude kontrollimiseks: tõestamistoimingus osaleja perekonnaseis, kui seda on vaja tuvastada ja isikusamasuse tuvastamiseks kasutatava riikliku isikute tõendava dokumendi ehtsus või kehtivus, kui on tekkinud kahtlus isikute tõendava dokumendi ehtsuses või kehtivuses. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et notar teostas päringu V.Skohta rahvastikuregistrisse ja päringule vastavat tulemust ei leitud, kuna V.Sei ole kantud rahvastikuregistrisse, seega ei saa olla sinna kantud ka tema perekonnaseis. Notar täitis oma notariaadimäärustikust tuleneva kohustuse. Hageja ei olnud kantud ühisomanikuna kinnistusraamatusse, mida tõendab väljavõte kinnistusraamatust (tl 11-12). Korteriomandi kinkelepinguga ja asjaõiguslepinguga (tl 17-21) loeb kohus tõendatuks, et V.S esindaja N.Z kinnitas korteriomandi kinkelepingu ning asjaõiguslepingu sõlmimisel, et volitaja ei ole abielus ega olnud abielus lepingu eseme omandamise ajal ning lepingu ese ei moodusta ühisvara. Nimetatust tulenevalt teeb kohus järelduse, et kostjale ei saa ette heita teadmatust korteriomandi ühisvara hulka kuulumisest, kuna see ei nähtunud vastavatest registritest. Notar kontrollis vastavaid registreid ja täitis sellega oma seadusest tulenevad kohustused. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu ei ole põhjendatud (NotS § 14 lg 1 alusel 04.02.2006.a-28.12.2007.a kehtinud redaktsioonis) ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei tugine asjaoludele, et kostja oleks rikkunud Notarite Koja poolt väljatöötatud notaritevahelise info vahetamise juhendit või jätnud tuvastamata N.Z isikusamasuse, mistõttu vastavaid kostja poolt esile toodud asjaolusid ja juhendeid (tl 87-89) kohus ei analüüsi. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega jääb hagi rahuldamata, seega on otsus tehtud hageja kahjuks ja menetluskulud jäävad hageja kanda. Kostjal on õigus esitada hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ele Liiv kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.