kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). 29.09.2005 sõlmisid pooled üürilepingu nr 9/06 mille kohaselt hageja andis kostja kasutusse eluruumi Maardus, Nurga 6-8 tähtajaga 1 aasta (tl 3-4). 11.
lg 1 järgi tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Tähtajatu üürilepingu võivad nii üürnik kui üürileandja käesolevas peatükis sätestatut järgides üles öelda. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja teatas 29.05.2006 kostjale üürilepingu lõpetamisest ja palus kostjal vabastada korter 01.07.2006 või hiljemalt 01.08.2006. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust, et kostja vabastas korteri ja tagastas hagejale üüritava asja andes üle võtmed 15.07.2006. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja tekitas hagejale kahju rikkudes kostja korterit. 2 2-07-2634/34 12.
lg 1 sätestab, et üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada. Kohtule ei ole esitatud korteri üleandmise-vastuvõtmise akti, kus oleks fikseeritud korteri puudused peale üürilepingu lõppemist. Kohtule esitatud fotodest nähtuvalt ei ole tegemist puudustega, mida tavalise ülevaatusega ei saaks avastada. Hageja kohustus oli kontrollida korteri seisundit korteri üleandmisel ning teavitada kostjat viivitamata korteri puudustest. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja oleks kostjat viivitamata teavitanud korteri puudustest, seega hageja ei täitnud üürileandja kohustust. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja on kaotanud õiguse nõuda kostjalt kahju hüvitamist. 13.
lg 1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
lg 1-3 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline, varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kahju tekitamisest tuleneva kohustise tekkimiseks peab kannatanul olema tekkinud kahju, tekkinud kahju ja kahjutekitanu teo vahel peab olema põhjuslik seos, kahjutekitanu tegu peab olema õigusvastane ja kahjutekitanud peab olema kahju tekitamises süüdi. Eeltoodu tõendamiskoormis on hagejal. Hageja on kohtule esitanud fotod (tl 10-12 ja 19-23), millest nähtuvalt on kostja korter rikutud, kuid nimetatud fotodest ei nähtu, et korter on rikutud kostja poolt, samuti ei ole kohtule esitatud fotosid sellest, milline nägi korter välja enne korteri üürile andmist kostjale. Samuti ei ole korteri seisukorra kohta midagi märgitud üürilepingus. Hageja on kohtule esitanud Esmakor OÜ hinnapakkumise 30-10-06ES (tl 6-7) ja OÜ Velldoris 31.08.2006 hinnapakkumise (tl 8), millede kohaselt läheks korteri remontimine maksma 13 005,51 krooni. Samas ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks nimetatud ulatuses kahju kandnud. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud kahju tekitamist kostja poolt, mis välistab hagi rahuldamise juhul kui oleks hageja täitnud
14. 18.11.2008 toimunud istungil tunnistas kostja hagi 3000 krooni ulatuses ning on nõus tasuma hagejale 2000 krooni tapeedi, värvide ja rullide eest, 100 krooni pistikupesa eest, 900 krooni dušisegisti ja selle vahetuse eest. Kuna kostja tunnistab hagi 3000 krooni ulatuses ja on nõus hüvitama hagejale 3000 krooni, siis on kohus seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele 3000 krooni osas. Menetluskulud Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Maire Lukk Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.