KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. veebruar 2010 Tallinn Haldusasja numbe

§ 116lg 1 alusel alates 01.12.2008.

Kirjas selgitati, et LMTK tollikontrolliosakonna peainspektori ametikoht tuleb koondada seoses töö ümberkorraldamisega. Samuti märgiti, et J. Allvee on 2008. aasta augustis toimunud eelläbirääkimistel avaldanud, et ei soovi jätkata teenistust pärast teenistuse ümberkorraldamist ja et koondatav on koondamisteatisega tutvunud. Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni tööinspektor-jurist Heli Ojavee pöördus 20.11.2008 e-kirja teel Eesti Maksu- ja Tolliametnike Ametiühingute Liidu (EMTAL) poole, et saada ametiühingute liidu arvamust lähtuvalt avaliku teenistuse seaduse (

) § 133 lg-st

1. Samal kuupäeval pöördus H. Ojavee ka J. Allvee poole, et viimane saaks kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis esitada oma arvamuse või vastuväited hiljemalt 25.11.
2. EMTAL juhatuse esimees Ilmar Tagel teatas 24.11.2008, et sai tööinspektor-juristi elektronkirja kätte 24.11.2008 ning vastab seaduses sätestatud ühe nädala jooksul. EMTAL vastas 28.11.2008 tööinspektor-juristile, et küsimust arutati 27.11.2008 EMTAL juhatuse koosolekul ning juhatus palub J. Allvee koondamiseks nõusolekut mitte anda. Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni 28.11.2008 otsusega nr 8.4-25/18242 anti nõusolek J. Allvee teenistusest vabastamiseks

§ 116lg 1 alusel seoses koondamisega.

Maksu- ja Tolliameti 02.12.2008 käskkirjaga nr 0017-K vabastati J. Allvee teenistusest seoses koondamisega arvates 04.12.

2. Janek Allvee esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni 28.11.2008 otsuse nr 8.4-25/18242 tühistamist ning MTA 02.12.2008 käskkirja nr 0017-K õigusevastaseks tunnistamist, kaebaja teenistusse ennistamist ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest vastava tasu väljamaksmist. Põhjendused: a) kaebaja on töötanud MTA-s (enne liitmist Tolliametis) alates
3. a maist mitmetel ametikohtadel vahetusevanemana, vaneminspektorina ja vahetusevanempeainspektorina. Ta on lõpetanud Sisekaitseakadeemia tolli erialal, läbinud mitmesugused tollialased koolitused Soomes ja Rootsis ning sooritanud keeleoskuse eksamid Tallinna Keeltekeskuses kahe võõrkeele (taani, inglise) osas; ühe võõrkeele oskus (vene keel) on kõrgharidusdiplomi alusel. Kolme võrreldava ametikoha hulgast koondati

§ 116lg 2 eelisõigust eirates teenistujate esindaja.

Tollikontrolliosakonna liikuvate rühmade peainspektorite teenistusalaste näitajate, vilumuste ja oskuste võrdlusest ning ametnike teenistusstaaži võrdlusest selgub, et kolmest peainspektorist on ainult kaebaja erialase kõrgharidusega, teised kaks on keskharidusega. Kui kaotatakse kõik võrreldavate tööülesannetega ametikohad, alles siis saab kohaldada

§ 116

lõiget 3 ja pakkuda teenistujate esindajale teist ametikohta; b) Tööinspektsioon on jätnud koondatava ja EMTAL 28.11.2008 seisukoha tähelepanuta ega ole uurinud, kas vastavalt

§ 133lg-le 5 tuli nõusolekust keelduda.

Tööinspektsioon ei ole näidanud, et tööandjal puudus soov vabaneda ametnikust tema tegevuse tõttu. EMTAL esitas oma kirjas selgelt vastuväited ja viitas, et J. Allvee koondamine on seotud tema tegevusega ametnike esindajana. Tööinspektsiooni nõusolekus on esitatud ainult järeldus, kuid puudub selgitus ja argumentatsioon, kuidas sellise järelduseni jõuti. Kaebaja sattus juhtkonnaga vastuollu seetõttu, et on osalenud aktiivselt teenistujate õiguste kaitsel. Ametiühingu juhatajana ja usaldusisikuna tegi kaebaja pidevalt ettepanekuid töökorralduse parandamiseks, osales kõikidel palgaläbirääkimistel ja kollektiivlepingu läbirääki- 2

§ 116lõikest 2 tulenevat teenistusse jäämise eelisõigusega seonduvat.

Ametiühingualast tegevust ei saa taolistel juhtudel muudest teenistusest vabastamisega seonduvatest küsimustest eraldada. Tööinspektor oleks pidanud kontrollima ja hindama eelkõige, kas teenistujate esindaja teenistusse jäämise eelisõiguse printsiibi eiramine oli õigustatud ja ega see ei olnud tingitud tema seaduslikust tegevusest teenistujate huvide esindamisel. Tööinspektor on aga peamiselt lähtunud MTA 17.11.2008 taotluses sisalduvatest väidetest;

1. b)Tööinspektsiooni vaidlustatud otsuses on olulised kaalutlusvead. Tööinspektor on lähtunud eeldusest, et J. Allvee on koondamisteatega tutvunud, kuid ei soovinud anda kinnitust koondamisega nõustumiseks või mittenõustumiseks. Kui koondamisteatisele on trükitud valmis tekst koondamisega nõusoleku suhtes ja punktiirjoon allkirja kirjutamiseks ning isik jätab selle täitmata, siis ei saa eeldada, et ta on koondamisega nõustunud. Kohtuistungil selgus, et kaebaja oli püüdnud küll tööinspektorile telefoni teel helistada, kuid ei saanud teda kätte ning tegelikult oli tööinspektor talle ise helistanud. Oluline ei ole, kes kellele helistas, vaid kas kaebaja soovis koondamise osas oma arvamust avaldada. Arusaamatuks jääb, millel põhineb tööinspektori väide, et kaebaja ei soovinud oma seisukohta esitada. Kaebaja teatas tööinspektorile telefonivestluses, et EMTAL saadab vastuse. Samuti teatas EMTAL juhatuse esimees 24.11.2008 e-kirjaga, et esitab tööinspektorile vastuse seaduses sätestatud nädalase vastamise tähtaja jooksul. EMTAL esitas vastuse lühema tähtaja jooksul kui üks nädal, s.o 28.11.2008. Seega ei saa järeldada, et ametiühingute liit oleks vastuse esitamisega viivitanud. Kirjeldatud olukorras on nädalase tähtaja arvestamine arvates e-kirja väljasaatmisest formaalne ja see ei ole kooskõlas hea halduse tavaga. Tööinspektor oleks pidanud kirjalikult põhjendama, miks ei saa EMTAL seisukohaga arvestada;
2. c)põhjusel, et tööinspektori otsus ei ole oluliste kaalutlusvigade tõttu õiguspärane, ei saa lugeda õiguspäraseks ka MTA käskkirja.

§ 116

lg-st 2 tulenevat teenistusse jäämise eelisõiguse küsimust pidi hindama ka MTA; d) MTA on lähtunud ekslikust eeldusest, et kaebaja ei soovinud oma teenistusse jäämise eelisõigust kasutada, ja tugineb kahe töötaja selgitustele. Kaebaja märgib, et pakkumised ei olnud seotud võimaliku koondamisega ja nõustumise korral oleks ta haka- 3

-s ei ole täpselt reguleeritud, kuidas peab teenistusse jäämise eelisõiguse kasutamise soovist teada andma, kuid lähtumine kaks või enam kuud varem toimunud suulisest vestlusest ei pruugi osutuda piisavaks. Olukorras, kus kaebaja teatas koondamisega mittenõustumisest suuliselt ja jättis koondamisteatel vastava nõusoleku andmise kohta märgitud lahtrisse oma allkirja andmata, oleks vastustaja pidanud kaebaja seisukoha üle küsima ja vajadusel kirjalikult fikseerima. Jutuajamise puhul ei saa välistada olukorda, kus vestluse osapooled saavad asjast erinevalt aru ja seetõttu ei ole isiku jaoks oluliste küsimuste lahendamine tuginevalt taolistele vestlustele alati põhjendatud;

1. e)arvestades asjaolu, et kaebaja soovis teenistusse ennistamist, kuid seoses koondamisega maksti koondamishüvitist, võib tekkida olukord, kus hüvitist tuleb vähendada. Vastavate arvestuste tegemine jääb MTA-le, sest summade kindlakstegemine kohtu poolt eeldaks täiendavate andmete saamist ja nõuaks suurt ajakulu (HKMS § 26 lg 3). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada osas, millega tööinspektori otsus tühistati, ja uue otsusega jätta kaebus selles osas rahuldamata. Apellandi väited:
2. a)kaebuse esitaja ja EMTAL ei ole tööinspektorile edastanud informatsiooni, millest nähtuks või oleks saanud eeldada

§ 133lg-s 5 sätestatud situatsiooni olemasolu.

Kohus ei piiritlenud teenistujate esindaja teenistusest vabastamisel

§ 133

lõikest 5 tulenevat tööinspektori kohustust ja

-st tulenevaid tööandja kohustusi. Puuduvad tõendid, millest nähtuks kaebaja ja tööandja vahelise konflikti olemasolu või tema tagakiusamist ja teenistusest vabastamise põhjuste seostatust kaebaja seadusliku tegevusega teenistujate huvide esindamisel; b) kohus on pidanud tõendatuks kaebuse esitaja poolt kohtus antud seletust 28.12.2008 telefonivestluse kohta selles, et kaebaja edastas selle vestluse käigus arvamuse teenistusest vabastamise kohta. 28.11.2008 telefonivestlus toimus tööinspektori initsiatiivil, mis kinnitab, et tööinspektor soovis saada kaebaja arvamust seoses

§ 133

lg-s 5 sätestatud nõude täitmisega; c) tööinspektoril oli õigustatud ootus saada EMTAL-lt arvamus 27.11.2008, arvestades sellega, et tööinspektor saatis 20.11.2008 e-kirja EMTAL juhatuse esimehe kahele seni Tööinspektsiooniga kirjavahetuses kasutuses olnud e-posti aadressile (xxxxxx@xx.xx ja xxxxxx@xxx.xx).

§ 133

lõike 4 kohaselt annab ametiühing arvamuse ühe nädala jooksul arvates pöördumisest. Ei ole kahtlust, et e-kiri saabub adressaadile koheselt kohale, mistõttu väide selle 4-päevase hilinemisega kättesaamise kohta on kahtlust äratav. Ametiühing ei kasutanud võimalust vastuse kiireks saatmiseks e-kirja teel, vaid saatis arvamuse tööinspektorile tähitud kirjaga 28.11.2008. Ametiühingu tegevust võib pidada pahatahtlikuks venitamiseks, arvestades seda, et ametiühingule oli kaebuse esitaja koondatavate nimekirjas olemine teada vähemalt juba 29.09.2008 ja seega küllaldaselt aega kaebuse esitaja ametiühingualase tegevuse ja väidetava tagakiusamise kohta vajalike andmete väljaselgitamiseks;

1. d)asjaolust, et kaebaja oli koondatavate isikute nimekirjas, teadis EMTAL juba vähemalt 29.09.2008 (EMTAL esindaja e-kiri MTA peadirektorile). Kui töötajaid esindav organisatsioon ei nõustu töötajate esindaja töölepingu lõpetamisega, kuid ei suuda esitada ühtegi asjaolu, millest võiks järeldada töötaja esindaja ja tööandja vahelise konfliktsituatsiooni olemasolu või ametiühingu tagakiusamist või karistuse määramisel võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist vms, siis ei ole tööinspektoril alust tööandjat nendes ka kahtlustada;
2. e)kuna

ei reguleeri § 133 lõike 3 alusel otsuse tegemise korda ja tähtaega, tuleb kohaldada analoogiat töölepingu seaduse (TLS) § 94 lõike 1 alusel antava tööinspektori otsuse andmisega, lähtudes nende sisu ja eesmärgi täielikust kattuvusest. 4

§ 133lõike 5 kohaldamise asjaolusid, st need puuduvad.

Kui ametiühingu arvamus sisaldab konkreetseid fakte ja asjaolusid, mis viitavad võimalikule

§ 133lg 5 situatsioonile, peab tööinspektor neid kontrollima.

EMTAL poolt 28.11.2008 postitatud arvamus ei kajasta kaebuse esitaja tegevust teenistujate esindamisel ja sellelt pinnalt tekkinud konfliktide olemasolu; g) asjaolu, et teenistujate esindaja koondatakse, ei kinnita iseenesest veel tööandja soovi teenistussuhte lõpetamiseks ametniku ametiühingualase tegevuse tõttu. MTA-s koondati ca 160 töötajat. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 11 sätestatule on haldusakti adressaadiks MTA. Kaebaja on kolmas isik, kelle õigusi otsusega otseselt ei rikuta ega piirata, sest otsus ei ole iseseisvaks aluseks ametniku teenistusest vabastamiseks. Kuna tööinspektor jõudis veendumusele, et esineb

§ 116

lõike 1 situatsioon (koondamine), mis tulenes rahandusministri 06.10.2008 määrusega nr 30 senise MTA koosseisu olulisest vähenemisest ja kaebaja teenistussuhte lõpetamine ei ole seotud tema ametialase tegevusega, siis ei saanud tööinspektor enam kaaluda, kas anda nõusolek või mitte. Selle väljatoomisega otsuses on ka tööandjale nõusoleku andmise kirjaliku põhjendatuse nõue täidetud. Nõusoleku andmata jätmine olnuks seadusevastane; h) Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-48-03 tuginemine antud asjas ei ole kohane, kuna seal toodud põhimõtted on täielikult kohaldatavad ja põhjendatud siis, kui tööinspektor keeldub nõusoleku andmisest. Sellisel juhul sekkub tööinspektor otseselt tööandja kaadripoliitikasse ja majandustegevusse. Kui tööinspektor annab nõusoleku töötajaga töölepingu lõpetamiseks, siis ei sekku tööinspektor otseselt tööandja tegevusse, sest tööandjale on antud ainult võimalus vastava otsuse tegemiseks ja tööandja peab töölepingu lõpetamisel arvestama sellega, et tema poolt ametist vabastamise käskkirja on töötajal alati võimalik kohtus vaidlustada. Tööinspektori otsus ei riku otseselt töötaja subjektiivseid õigusi, sest töötaja õigusi saab rikkuda töölepingu lõpetamine. Lisaks sellele, et

§ 133

regulatsioon peab pakkuma tõhusat kaitset töötajate esindajale tema staatusest tuleneva ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest, mõjutab tööinspektori otsus ka tööandja võimalust kujundada oma personalipoliitikat ja kaudselt ka tema majandustegevust. Seetõttu peab tööinspektori vastav otsus arvestama tasakaalustatult nii töötaja kui ka tööandja huve.

§-st 133 ei saa tuletada tööinspektorile kõigi

-s töötajate esindaja kaitseks sätestatud kohustuste täitmise kontrollimist. Teenistusest vabastab ametniku tööandja, kes on kohustatud tagama vabastamisel seaduslikkuse

-s ettenähtud korras ja tingimustel, arvestades ka § 116 nõudeid. Tööinspektor ei saa asendada tööandjat teenistuja ametist vabastamisel. Samas ei riku töölepingu lõpetamiseks antud nõusolek kaebaja õigusi, kuna sellest ei tulene kaebajale mingeid kohustusi ega õigusi. Ainult nõusoleku olemasolu ei kindlusta ega tõenda töölepingu lõpetamise seaduslikkust. Töölepingu lõpetamise otsustab tööandja, kes peab tagama töölepingu lõpetamise seaduslikkuse; 5

§ 116

lõike 3 kohaselt ei vabastata ametnikku, kui teda on võimalik nimetada tema nõusolekul teisele ametikohale. Millal tuleb lugeda teise ametikoha pakkumise kohustus täidetuks,

ei reguleeri. Riigikohtu otsuses haldusasjas 3-3-1-48-00 on väljendatud seisukoht, et ametnikule on võimalik teist ametikohta pakkuda kuni teenistussuhte lõpetamiseni. Seega ei saa

§ 133

lõike 3 alusel tööinspektori poolt antava otsuse andmise tingimuseks seada tööandja poolt teise ametikoha pakkumist

nõuete kohaselt, kuna see toiming võib järgneda tööinspektori nõustuva otsuse saamisele. Asjaolu, et tööandja on teinud enne nõusoleku taotlust teenistusest vabastamise toiminguid, ei muuda tööinspektori otsust õigusvastaseks. Küll võib taoline olukord tekitada probleeme tööandjale juhul, kui tööinspektor ei anna nõusolekut ametniku teenistusest vabastamiseks. 5. J. Allvee vaidleb Tööinspektsiooni apellatsioonkaebusele vastu: a) kaebaja esitas oma arvamuse ja vastuväited telefoni teel ning viitas ka EMTAL poolt saadetavale arvamusele. Tööinspektor ei esitanud täiendavaid küsimusi võimaliku

§ 133lg-s 5 sätestatud situatsiooni väljaselgitamiseks.

Tööinspektori ekirjale ei olnud kaebajal võimalik vastata, sest vastav e-kiri oli saadetud kaebaja epostile MTA-s, kaebaja käib tööl vahetustega ning vabal ajal puudub tal MTA epostile ligipääs. Koheselt kaebaja e-kirjale ei vastanud ning hiljem ta seda teha ei saanud. 28.11.2008 helistas kaebaja tööinspektorile, kuid keegi ei vastanud ja hetk hiljem helistas tööinspektor tagasi;

1. b)EMTAL-l ei olnud võimalik vastata enne 28.11.2008 tööinspektori kirjale. Tööinspektori kirja arvamuse saamiseks sai I. Tagel kätte 24.11.2008. EMTAL juhatuse koosolekul leidsid juhatuse liikmed, et J. Allvee koondamine ei ole põhjendatud. Tööinspektoril ei ole alust eeldada, et kui tema on pöördunud kellegi poole e-kirja teel, siis peab ka pöördumise adressaat vastama e-kirja teel. EMTAL koostatud dokument on seaduslik ja ametiühingute liit valis kohaletoimetamiseks kõige kindlama viisi – tähitud kirjaga. 29.09.2008 koondatavate nimekirja alusel ei saanud EMTAL veel teha lõplikke järeldusi;
2. c)analoogia kohaldamine töölepingu seadusega ei ole asjakohane, kuna kahjustab põhjendamatult

§ 133

lg 3 kaitse alla kuuluvate isikute huve.

ei kohusta tööinspektorit vastama ühe nädala jooksul kirjaliku taotluse esitamisest, vaid kohustab tuvastama koondamisega seotud asjaolud.

ei sätesta aega, mille jooksul peab tööinspektor oma otsuse tegema, kuid ametiühingule antud nädalane vastamise aeg ei saa kattuda tööinspektorile otsuse tegemiseks antud ajaga;

1. d)alles jäid võrreldavad ametikohad, kuid teenistujate esindaja eelisõigust J. Allvee suhtes ei rakendatud. 6. MTA vastuses Tööinspektsiooni apellatsioonkaebusele palutakse apellatsioonkaebus rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada. 7. MTA apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
2. a)lisaks 2008. a suvel/sügisel toimunud vestlusele küsiti J. Allvee nõusolekut ka hiljem, nii enne kui ka pärast koondamisteate andmist. Asjaolu, et K. Keres vestles koondatavaga vahetult enne koondamisteate andmist, kinnitab ka kaebaja. J. Allvee teatas pärast koondamisteatega tutvumist 10.11.2008 M. Tarvisele, et ei soovi oma ametikoha koondamist vaidlustada ega kandideerida ühelegi vakantsele ametikohale. Vestluse toimumist ja nõusoleku andmist koondamiseks kinnitavad K. Keres ja M. Tarvis oma selgituses ning lisavad, et vestlus viidi läbi selleks, et selgitada välja võimalikud koondatavad;
3. b)halduskohtu 07.04.2009 istungi protokollist nähtub, et MTA tõstatas K. Kerese ja M. Tarvise ülekuulamise küsimuse, kui see peaks osutuma põhiküsimuseks. Kohus pidi uurimisprintsiibist lähtuvalt tegema apellandile ettepaneku täiendavate tõendusmaterjalide esitamiseks ja vajadusel kuulama üle ametnikud, kes J. Allveega vestlesid. Halduskohtu otsusest ei nähtu, miks kohus on pidanud usutavamaks J. Allvee väidet, et suveperioodil toi6

§ 133lõiked 4 ja 5 on erinormiks HMS § 54 ja § 56 lg 3 suhtes.

Seega tuleneb

sätetest tööinspektorile piiratud ulatusega kontroll teenistujate esindaja teenistusest vabastamiseks nõusoleku andmisel või keeldumisel. Kui tööinspektor on välja selgitanud koondamissituatsiooni olemasolu ja teinud kindlaks, et teenistujate esindaja teenistusest vabastamine ei ole põhjuslikus seoses teenistujate esindaja tegevusega teenistujate huvide esindamisel, puudub tööinspektoril õiguslik alus teenistujate esindaja vabastamiseks nõusoleku andmisest keeldumiseks;

1. d)kui seadusandja on ette näinud kindla tähtaja arvamuse avaldamiseks, siis ei saa teenistujaid esindav organisatsioon oma suva järgi otsustada, milline tähtaeg on talle sobilik. EMTAL 28.11.2008 arvamus ei kajasta J. Allvee tegevust teenistujate esindamisel ja selle pinnalt tekkinud konfliktide olemasolu. Samuti ei nähtu ametiühingute liidu arvamusest, et J. Allvee ei andnud nõusolekut enda koondamiseks ning et MTA ja tööinspektor on ekslikult eeldanud, et kaebaja ei soovi oma teenistusse jäämise eelisõigust kasutada;
2. e)seoses uue MTA struktuuri ja koosseisu ning MTA põhimääruse kinnitamisega toimusid muudatused ka LMTK-s. LMTK tollikontrolliosakonna ja tolliosakonna liitmisel loodi kahe talitusega tollikorralduse osakond. Liikuvkontrolltalitusse loodi senise kolme liikuva rühma asemel kaks liikuvat rühma. Põhiline muudatus kahe osakonna liitmisel seisnes selles, et ametikohad Haapsalus koondati ja Pärnus vähendati liikuvate rühmade vahetuste arvu. Alates 01.12.2008 jätkas Pärnus kaks liikuvat rühma ja seoses sellega koondati üks LMTK tollikontrolliosakonna peainspektori ametikoht. 8. J. Allvee vaidleb MTA apellatsioonkaebusele vastu järgmiste väidetega:
3. a)K. Keres teatas paar nädalat enne koondamisteate väljastamist, et tema koos M. Tarvisega otsustas J. Allveele mitte pakkuda peainspektori ametikohta ja pakuvad selle asemel vaneminspektori ametikohta ja väiksemat palka. J. Allvee keeldus nimetatud pakkumisest selgesõnaliselt;
4. b)pärast koondamisega mittenõustumist soovis tollikontrolliosakonna juhataja M. Tarvis J. Allveelt eraldi kirjalikku nõusolekut koondamise kohta, millest kaebaja selgesõnaliselt keeldus, juhtides tähelepanu koondamise õigusvastasusele. Kuna kaebaja suhtes oleks pidanud rakendama teenistusse jäämise eelisõigust, siis ei ole mingit põhjust, miks ta oleks pidanud kandideerima mõnele teisele vakantsele ametikohale;
5. c)määratlus „suve lõpul/sügisel toimunud vestlused“ on ebatäpne ja eksitav ning seetõttu on ka väide, et sel ajal toimusid vestlused ainult seoses koondamisega, vale. Juulis 2008. a tegid K. Keres ja M. Tarvis kaebajale pakkumise asuda LMTK tollikorralduse osakonna peainspektori ametikohale keeldude/piirangute alal ja teatasid, et pakutava ametikoha palk on väiksem kaebaja ametikoha palgast. Pakkumise hetkel ei teadnud keegi alluvatest, et sügisel toimub koondamine. Jutud koondamisest hakkasid levima augustikuus ning MTA sisevõrku ilmusid andmed konkreetsetest koosseisu ja struktuuri muudatustest alles 2008. aasta septembris;
6. d)ainuke vestlus koondamise teemal M. Tarvisega toimus LMTK suvepäevadel augustis 2008, kus J. Allveele pakuti juhtivinspektori ametikohta, mis oli positsioonilt kõrgem senisest. J. Allvee nõustus asuma läbirääkimistesse, kuid läbirääkimised ei jätkunud. Pärast seda tegi konkreetse pakkumise seoses koondamisega K. Keres telefoni teel, teatades, et peainspektori ametikohta otsustati mitte pakkuda ja ainuke variant on vaneminspektori ametikoht madalama palgaga. Sellest pakkumisest J. Allvee keeldus. K. Kerese ja M. Tarvise 20.05.2009 selgitustes ei ole esitatud mingeid uusi väiteid;
7. e)EMTAL viitab oma 28.11.2008 kirjas selgesõnaliselt, et ei ole põhjendatud olukord, kus kolmest võrreldavast ametnikust koondatakse just teenistujate esindaja. Samuti tuleb arvestada, et kaebaja kvalifikatsioon ja haridustase on kõrgem kui teistel samadel ametikohtadel töötavatel ametnikel. EMTAL arvamuse sisu ja rõhuasetus on suunatud sellele, et J. Allvee koondamine ei ole õiguspärane. 7

§ 133lõiked 3-5 tööinspektori nõusoleku andmise tähtaega ei sätesta.

Ekslik on Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni seisukoht, et seetõttu tuleb analoogia korras kohaldada TLS regulatsiooni. Sellise analoogia kohaldamine pole põhjendatud. Olukorras, kus eriseadus ei sätesta haldusmenetlusele kindlat tähtaega, tuleb nõusoleku andmine otsustada mõistliku aja jooksul sellekohase taotluse saamisest. 12.

§ 133

lõike 4 kolmanda lause kohaselt teenistujaid esindav organisatsioon annab oma kirjaliku arvamuse ühe nädala jooksul, arvates pöördumise päevast. Ringkonnakohtu arvates tuleb sätet tõlgendada nii, et pöördumise all peetakse sättes silmas mitte tööinspektori poolt arvamuse küsimuse postitamist, vaid selle kättesaamist teenistujaid esindava organisatsiooni poolt. Vaid sätte selline tõlgendus võimaldab tööinspektoril uurimisprintsiibi tõhusat järgimist ja annab töötajaid esindavale organisatsioonile võimaluse arvamuse andmiseks sõltumata tööinspektori poolt adresseeritud kirja kättetoimetamiseks kulunud ajast. Seega vastas EMTAL ringkonnakohtu arvates tööinspektori pöördumisele tähtaegselt. 13. Seetõttu ei olnud tööinspektoril seadusest tulenevalt kohustust otsustada nõusoleku andmine enne, kui saabus EMTAL seisukoht. Selle kirja arvesse võtmata jätmine ei too aga veel kaasa tööinspektori nõusoleku tühistamist. 14. Ringkonnakohus selgitas 16.12.2009 otsuses asjas nr 3-08-2581 viitega

§ 133

lõigetele 3-5, et nõude taotleda tööinspektorilt nõusolekut teenistuja esindaja teenistusest vabastamiseks eesmärk on tagada, et teenistusest vabastamine toimuks üksnes mõnel

-s sätestatud alusel, mitte varjatult teenistuja esindajana tööandjale vastuvõetamatust tegevusest tuleneval põhjusel. Seega MTA-lt kaebaja koondamiseks nõusoleku taotluse saamisel pidi tööinspektor võtma seisukoha

§ 133lg-s 5 sätestatu suhtes, s.o.

kas esineb kaebaja teenistusest vabastamiseks õiguslik alus või on tegemist olukorraga, kus kaebajast soovitakse vabaneda tema tegevuse tõttu teenistujate huvide kaitsmisel.

1. Kaebaja väitel selgitas ta tööinspektorile, et ta peab enda koondamist seadusevastaseks ja seda seisukohta kinnitavad väited esitab EMTAL oma kirjalikus vastuses. Kaebaja ei ole kohtumenetluses tõendanud, et oleks üksikasjalikult telefonitsi selgitanud tööinspektorile, miks ta enda koondamist õigusvastaseks peab, et tegemist võiks olla tagakiusamisega või et ta sooviks jääda teenistusse senisele ametikohale ja kasutada seega eelisõigust, kuid MTA on sellest keeldunud.
2. EMTAL vastuses tööinspektorile (tl 18) on põhjendatud mittenõustumist J. Allvee koondamisega: 1) ametikohtade koondamise ebaotstarbekusega; 2) J. Allvee oskustega; 3) asjaoluga, et pärast koondamisteatise esitamist muudeti kavandatavat MTA koosseisu, see oleks eeldanud aga uue koondamisteatise esitamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa EMTAL arvamusest lugeda välja, et J. Allvee koondamine toimuks muudel põhjustel kui

-s sätestatud või et J. Allvee sooviks jätkata teenistust oma senisel ametikohal ja kasutada selleks eelisõigust. 8

§ 116

lõikest 2 tulenevat teenistusse jäämise eelisõigust kasutada ja jätkata senisel ametikohal.

1. Halduskohus pidas usutavaks kaebaja väiteid, et talle pakuti pärast koondamissituatsiooni tekkimist vaid teisi ametikohti, mitte aga võimalust jätkata teenistust senisel ametikohal. Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja poolt nõusoleku andmata jätmise korral koondamiseks (vastava allkirja mitteandmine koondamisteatise lahtris) oleks tulnud muul viisil selgitada üheselt välja kaebaja soov eelisõiguse mittekasutamiseks. Olukorras, kus ka M. Tarvis ja K. Keres nii halduskohtule kui apellatsioonimenetluses esitatud kirjalikes selgitustes väitsid, et kaebajale pakuti teisi ametikohti, kuid ta soovis jätkata vahetustega tööl ja vähemalt senise palgaga, ei saa pidada usutavaks, et kaebaja oma senisel ametikohal edasi töötamisest polnud huvitatud, kuid oli valmis asuma madalamale ametikohale senise palga säilimisel. Kohtumenetluses M. Tarvise või K. Kerese tunnistajana ülekuulamine polnud vajalik, kuna oma selgitused on nad kirjalikult esitanud. MTA ei ole näidanud, milliseid asjaolusid pole kirjalikes selgitustes märgitud, kuid mille kohta tunnistajad saaksid täiendavalt ütlusi anda.
2. Seetõttu tuleb MTA apellatsioonkaebus jätta selles osas rahuldamata. Silvia Truman Ruth Virkus Oliver Kask 9