3-09-1004 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 08. detsember 2009. a Tallinn Haldusasja number 3-09-1004 Haldusasi Piibeleht Varahaldus OÜ kaebu

§ 12lg 3 alusel.

4. Saata määrus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (

§ 12lg 3, § 471 lg 2).

1. Tallinna Halduskohus võttis
2. mai 2009 määrusega menetlusse Piibeleht Varahaldus OÜ kaebuse, Tallinna Kesklinna Valitsuse toimingu (enampakkumise esemeks oleva mitteeluruumi muinsuskaitseliste piirangute kohta teabe mitteandmine) õigusvastasuse tuvastamise nõudes. VASTUSTAJA SEISUKOHT KAEBETÄHTAJA OSAS
3. Tallinna Kesklinna Valitsus kohtule esitatud seisukohas asunud seisukohale, et kaebus on esitatud pärast seaduses sätestatud kaebetähtaja möödumist. Samuti leiab vastustaja, et kaebetähtaja möödalaskmiseks puuduvad mõjuvad põhjused ning pole alust kaebetähtaja ennistamiseks. Vastustaja leiab, et kuna Pärnu mnt 8 / Väike-Karja 9 asuvate mitteeluruumide enampakkumise tulemused kinnitati Tallinna Kesklinna vanema
4. veebruari 2006 korraldusega nr 161, mis tehti kaebuse esitajale teatavaks
5. veebruaril 2006, siis tulnuks kaebuses esitatud toimingu õigusvastasuse tuvastamise taotlus halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 9 lõikest 5 tulenevalt esitada hiljemalt

1. veebruaril
2. Samuti selgitab vastustaja, et vaidlusalustest muinsuskaitselistest piirangutest pidi kaebuse esitaja igal juhul teada saama haldusasja nr 3-06-1229 raames, kus Tallinna Kesklinna Valitsus vastustajana esitas oma seletuse lisana ka
3. novembril 2002 sõlmitud müügilepingu, millest vastavate muinsuskaitseliste piirangute olemasolu selgelt nähtus. Oma seletuses toob vastustaja välja ka selle, et muinsuskaitseliste piirangute olemasolu on võimalik kontrollida avalikult kättesaadavast kultuurimälestiste riiklikust registrist. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT KAEBETÄHTAJA OSAS
4. Piibeleht Varahaldus OÜ leiab kohtule esitatud täiendavas seletuses, et kaebus on esitatud tähtaegselt ning taotleb teise võimalusena kaebetähtaja ennistamist. Kaebuse esitaja nõustub, et isik peab akti või toimingu vaidlustamistähtaja jooksul tegema endale selgeks selle, kas vaidlustamine on vajalik, ent selleks peab kusagilt objektiivselt nähtuma, et akt või toiming võib isiku õigusi rikkuda. Kaebuse esitaja leiab, et kaebetähtaja kulg saab alata hetkest, mil kaebuse esitajale pidi selgeks saama, et müüdaval asjal on puudused, millest kaebajat enne pakkumise tegemist ei informeeritud. Kaebuse esitaja on seisukohal, et

§ 9

lõikes 5 sätestatud tähtaeg ei hakka kulgema enne, kui isik on tema õigusi rikkuvast haldusaktist või toimingust teada saanud, kuna teistsuguse tõlgendamise korral oleks võimalik olukord, kus haldusorgan hoiab isikut teadmatuses nii kaua, kuni mööduvad seaduses sätestatud kaebetähtajad. Kaebuse esitaja ei nõustu ka sellega, et ta oleks pidanud muinsuskaitseliste piirangute olemasolu teada saama vastustaja poolt haldusasjas 3-06-1229 esitatud seletusest. Samas ei ole kaebuse esitaja hinnangul ka oluline, kuna nimetatud hetkest kuni kaebuse esitamiseni ei olnud möödunud kolme aastat. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 4. Kohus leiab, et Piibeleht Varahaldus OÜ kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes on esitatud pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist ning kuna selleks ei ole kaebuse esitajal esinenud mõjuvaid põhjusi, tuleb kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata jätta ning käesoleva haldusasja menetluse lõpetada. 5.

§ 9

lg 5 kohaselt võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Käesoleval juhul on vaidlusaluseks toiminguks Tallinna Kesklinna Valitsuse tegevusetus, mis seisnes enne mitteeluruumi enampakkumise toimumist kaebuse esitaja teavitamata jätmises enampakkumise korras erastatava mitteeluruumiga seotud muinsuskaitselistest piirangutest. Kuivõrd kaebuse esitaja on seisukohal, et vastavatest asjaoludest oleks enampakkumise korraldaja pidanud teda teavitama enne enampakkumise toimumist, tuleb vaidlusalune tegevusetus piiritleda ajaliselt alates enampakkumise väljakuulutamisest kuni enampakkumise toimumiseni. Enampakkumise teate (tl. 114) kohaselt pidi enampakkumine toimuma 9. veebruaril 2006. Olukorras, kus haldusorgan peaks mingi toimingu tegema mingi teatud ajavahemiku jooksul, saab kohtu hinnangul selle toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamist

§ 9lg 5 kohaselt taotleda kolme aasta jooksul vastava perioodi lõppemisest.

Seega pidanuks kaebuse esitaja käesoleva kaebuse esemeks oleva tuvastamistaotluse esitama hiljemalt

1. veebruaril
2. aasta. Kaebus on kohtule esitatud aga
3. mail 2009, seega pärast

§ 9lõikes 5 sätestatud 3-aastase tähtaja möödumist.

Kaebuse esitaja väide, et

§ 9

lõikes 5 sätestatud kaebetähtaeg ei hakka kulgema enne kui isik on tema õigusi rikkuvast haldusaktist või toimingust teada saanud, ei ole õige. Erinevalt

§ 9

lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei ole lõikes 5 sätestatud tuvastamiskaebuse tähtaeg seotud mitte haldusaktist või toimingust teadasaamisega, vaid haldusakti andmise või toimingu sooritamisega. Seetõttu leiab kohus, et kaebus on esitatud selleks seaduses ette nähtud tähtaega rikkudes.

1. Alternatiivselt on kaebuse esitaja taotlenud kaebetähtaja ennistamist. Kohtule
2. oktoobril 2009 esitatud menetlusdokumendist nähtuvalt põhjendab kaebuse esitaja kaebetähtaja ennistamise vajadust samuti sellega, et temalt ei saa toimingu vaidlustamist eeldada enne seda, kui ta 2 toimingust (sellest, et vastustaja teda enampakkumise eseme muinsuskaitseliste piirangute olemasolust ei teavitanud) teada sai. 7.

§ 12

lõike 3 kohaselt rahuldab halduskohus tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Tähtaja saab mõjuval põhjusel möödalastuks lugeda üldiselt juhul kui kaebuse esitamiseks esinesid objektiivsed takistused või kui muudest põhjustest tulenevalt ei saanud tähtaja jooksul kaebuse esitamist mõistlikult eeldada. Põhimõtteliselt nõustub kohus kaebuse esitaja seisukohaga, et isikult ei saa eeldada oma õiguste kaitseks halduskohtu poole pöördumist enne kui ta saab teada oma õigus rikkuva haldusaktist või toimingust. Siiski leiab kohus, et kaebetähtaja ennistamine ei ole põhjendatud, kui isik on teadmatuses olnud iseenda hooletusest tingitud. Käesoleval juhul heidab kaebuse esitaja vastustajale ette, et viimane ei teavitanud teda enampakkumise esemeks olnud mitteeluruumil lasuvatest muinsuskaitselistest piirangutest enne enampakkumise toimumist. Seejuures ei ole kaebuse esitaja viidanud ühelegi konkreetsele õigusnormile, millest tuleneks vastustajale kohustus omal algatusel kaebuse esitajale selliseid andmeid edastada. Kaebuses viidatud mitteeluruumide erastamise korras, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse

1. juuni 2996 määrusega nr 175 (vaidlusaluse enampakkumise toimumisele vahetult eelneval ajal kehtinud redaktsioonis), ei olnud sarnaste piirangute kohta teabe esitamist ette nähtud ei enampakkumise teates ega sätestatud sõnaselgelt ka muul moel, et enampakkumise läbiviija oleks pidanud omal algatusel enampakkumisel osalejaid neist asjaoludest teavitama. Küll aga ei nähtu, et kaebuse esitaja oleks mistahes moel kas enne enampakkumise toimumist või peale seda ise püüdnud enampakkumise esemeks olevate mitteeluruumidega seotud võimalike kitsenduste ja piirangute kohta teavet saada. Kohus leiab, et kuivõrd kaebuse esitaja näol on tegemist juriidilise isikuga, kelle põhikirjaliseks tegevuseks on ka kinnisvara ost-müük, haldamine ja arendus, pidi kaebuse esitaja olema teadlik sellest, et Tallinna vanalinna piirkonnas on Vabariigi Valitsuse
2. mai
3. a määrusega nr 155 kehtestatud muinsuskaitseala ning pidi eeldama, et sellest tulenevalt võivad ka vaidlusaluses hoones asuvate ruumide kasutamisel ja käsutamisel kehtida teatud muinsuskaitselised piirangud. Kohus leiab, et linnaosavalitsuse toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamise tähtaja ennistamine oleks õigustatud juhul kui kaebuse esitaja oleks ise astunud mingisuguseid mõistlikke samme selleks, et enampakkumise esemeks olevate mitteeluruumidega seotud asjaolusid teada saada ning kui linnaosavalitsus oleks näiteks keeldunud asjassepuutuva teabe andmisest või andnud ilmset valeteavet. Eelkõige viimasel juhul saaks kaebuse esitaja taotleda tähtaja ennistamist põhjusel, et väärinfo andmisest sai ta teada alles palju hiljem.
4. Kohus nõustub ka vastustaja viitega asjaolule, et Pärnu mnt 8 / Väike-Karja 9 hoone asumisest muinsuskaitsealal ja hoone tunnistamisest arhitektuurimälestiseks, pidi kaebuse esitaja teada saama hiljemalt siis kui sai kätte Tallinna kesklinna Valitsuse vastuse kaebusele haldusasjas 3-06-1229 ja selle lisaks oleva notariaalse lepingu (tl. 105), milles vastavad asjaolud on sõnaselgelt välja toodud. Kaebuse küll väidab, et ei saanud nimetatud dokumendist teada muinsuskaitseliste piirangute olemasolu kohta, eitamata siiski seda, et ta on kõnealuse dokumendi kohtu kaudu kätte saanud. Kuigi vastustaja poolt esitatud dokumentide kättesaamise täpne aeg ei ole teada, võib eeldada, et see toimus
5. aasta oktoobrikuus, kuna kohtute infosüsteemist nähtuvalt toimus haldusasjas 3-06-1229 kohtuistung juba
6. novembril
7. Sestpeale oli kaebuse esitajal piisavalt aega, et enne seaduses 3-aastase tähtaja möödumist (enne
8. aasta
9. veebruari) halduskohtule toimingu õigusvastasuse tuvastamise taotlus esitada, ent ta ei teinud seda. Kohus kordab, et toimingu õigusvastasuse tuvastamise taotluse esitamise tähtaeg ei ole seotud toimingust teadasaamise ajaga, mis tähendab, et toimingu õigusvastasuse tuvastamise taotluse tähtaeg hakkas siiski kulgema
10. veebruaril
11. Kuna muinsuskaitselistes piirangute olemasolust ja seega asjaolust, et vastustaja polnud talle varem sellist teavet andnud, pidi kaebuse esitaja teada saama 3
12. aasta oktoobris, oli tal piisavalt aega tähtaegselt kohtu poole pöördumiseks. Neil asjaoludel ei saa samuti väita, et kaebetähtaja möödalaskmiseks oleks esinenud mõjuvaid põhjusi. 9.

§ 12

lõikes 3 sätestatakse, et kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. Eeltoodu tõttu tuleb niisiis Piibeleht Varahalduse OÜ kaebuse menetlus lõpetada.

§ 12

lg 3 viimase lause kohaselt võib tähtaja ennistamise taotluse lahendamise ja menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest.

§ 471lg 2 kohaselt tuleb määruskaebus esitada määruse teinud halduskohtu kaudu.

Kristjan Siigur Kohtunik 4