TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-2417 Otsuse kuupäev 29.01.2010 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Suurap Räägeli kaebus Tartu vangla vastu mittevaralise kahju nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 11.01.2010, avalik kohtuistung Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja Suurap Räägel Vastustaja: Tartu Vangla, esindaja jurist Marju Altsaar Resolutsioon Jätta Suurap Räägeli kaebus haldusasjas 3-09-2417 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 29.01.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Suurap Räägel on esitanud kaebuse, milles taotleb Tartu Vanglalt välja mõista mittevaralist kahju summas 4350.- krooni. Kaebuse esitaja on leidnud, et 05.08.2009 on Tartu Vangla vanglaametnik kuulanud pealt tema telefonikõnet ning sõnumisaladuse rikkumise eest on kaebaja esitanud vangla vastu kahjunõude. Kaebaja sooviks oli rääkida telefonitsi emaga, kellele soovis avaldada delikaatseid andmeid oma tervise kohta ning kuna vanglavalvur tema telefonikõnet pealt kuulas, on see tekitanud kaebajas hingelist valu ja ebameeldivustunnet. Kaebaja on lähtunud miinimumpalgast kahjusumma arvutamisel. Tartu Vangla taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ei ole avaldanud, milline kahjulik tagajärg on kaebajale tekitatud sellest, et vanglavalvur on seisnud 05.08.2009 kaebaja telefonikõne teostamise ajal kambri vahetus läheduses. Vastustaja on väitnud, et vanglaametnik , kes seisis kaebaja helistamise ajal kambri vahetus läheduses ei kuulanud pealt kaebaja helistamist vaid täitis Tartu Vangla direktori 30.07.2009 korraldust nr. 1-5/52, millega on määratud teostada kinnipeetav Suurap Räägeli suhtes eesmärgipärane järelevalve. Vangla esindaja sõnutsi kohtuistungil viiakse vastuvõturežiimil viibivatele kinnipeetavatele telefon kambrisse ja helistamine toimub läbi toiduluugi. Antud juhul pidi vanglavalvur seisma kaebaja kambri vahetus läheduses helistamise ajal , et viia läbi tõhusat järelevalvet kaebaja üle, kuna S. Räägel on süstemaatiline enesevigastaja ning on näidanud üles äärmist leidlikkust ja visadust vigastuste tekitamist võimaldavate esemete hankimisel. Kohtu seisukohad: Kahju nõude korral kaebust lahendades peab kohus tuvastama kahju olemasolu; kas kaebaja avalik-õiguslikus suhtes antud toiming (tegevus või tegevusetus) või haldusakt , millega on väidetav kahju tekitatud, on õigusvastane; kas tekitatud kahju ja õigusvastase haldusakti või toimingu vahel esineb põhjuslik seos ning kas haldusülesandeid täitva avalik-õigusliku võimu kandja tegu on süüline. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, ei saa rääkida kahju tekitamisest. Riigivastutuse seaduse (RVS)§ 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVS § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVS § 9 lg 1 kohaselt saab nõuda füüsiline isik mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise , tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Eelkõige seisneb mittevaraline kahju isiku hingelistes või füüsilistes kannatustes, mida talle on tahtlikult tekitatud. Antud juhul on oluline tuvastada, kas vangla ametnik on õigusvastaselt käitunud kaebaja suhtes , olles telefoneerimise ajal kaebaja vahetus läheduses, ning kas selle tagajärjel on kaebajale hingelist või füüsilist valu,, mida saaks korvata rahalise hüvitisega. Asja materjalide kohaselt on S. Räägel kasutanud 05.08.2009 telefoni helistamiseks emale ning kuna S. Räägel viibib vastuvõturežiimil , on vanglatöötajal kohustus viia kinnipeetavale telefon telefoneerimiseks kambrisse sisetrellide juurde. Vanglavalvur on viibinud telefonikõne teostamise ajal kambri ukse vahetus läheduses, et teostada visuaalselt järelevalvet S. Räägeli tegevuse üle. Tõhusama järelevalve teostamine oli tingitud sellest, et kaebaja on süstemaatiline enesevigastaja ning näidanud üles erilist leidlikkust vigastuste tekitamist võimaldatavate esemete hankimisel. Seega pidi vanglavalvur visuaalselt jälgima, et kaebaja ei lõhuks telefoni ega tekitaks lõhutud telefonikilluga omale kehavigastusi. Kaebaja küsimusele, et miks teda ei jälgita monitori vahendusel, vastas vastustaja esindaja, et valvuri viibimine kaebaja vahetus läheduses annab parema võimaluse vajadusel operatiivselt sekkuda. Tulenevalt Tartu Vangla korraldusest 30.07.2009 nr. 1-5-1/52 „Kinnipeetav Suurap Räägeli suhtes eesmärgipärase järelevalve teostamine“ nähtuvalt on korraldatud, et kinnipeetav Suurap Räägeli poolt teostatavate telefonikõnede ajal viibib vähemalt üks vanglaametnik sektsiooni koridoris ning jälgib visuaalsel teel kinnipeetava tegevust. Korralduse põhjendustes on märgitud, et S. Räägel on tahtlikult tekitanud endale enesevigastusi kaheksal korral Seega on vanglaametnik täitnud 05.08.2009 vangla direktori korraldusest tulenevat nõuet , mille kohaselt on kohustus vanglaametnikul viibida S. Räägeli telefonikõnede teostamise ajal sektoris ja jälgida visuaalselt kaebaja tegevust. Kuna antud olukorras oli vanglatöötaja eesmärk täita vangla direktori korraldust “Kinnipeetav Suuarp Räägeli suhtes eesmärgipärase järelevalve teostamine“, ei ole tegemist kaebaja õiguste rikkumisega, et telefoneerimise ajal viibis vanglatöötaja kaebaja vahetus läheduses. Vanglatöötaja eesmärk ei olnud kaebaja kõnet pealt kuulata ning seega ei saa lugeda ka vanglatöötaja kaebaja vahetus läheduses viibimist telefoneerimise ajal sõnumisaladuse rikkumiseks. Vastustaja on märkinud, et kambris 1004, kus kaebaja viibis 05.08.2009, on ehituslikult täiendavalt sisemised trellid ning helistamine ei toimu nagu tavaliselt suletud kambris olijatel läbi toiduluugi, vaid telefon toodi kaebajale kambrisse sisetrellide juurde, siis ei olnud valvuril võimalik teisiti kaebaja üle helistamise ajal järelevalvet teha kui seista kambri ukse vahetus läheduses. Asjaolu, et vanglaametnik viibis vahetult kaebaja kambri ukse lähedal on tingitud sellest, et koheselt sekkuda, kui kaebaja peaks sooritama enesevigastuse. Vangla ei välista ka võimalust, et vanglatöötaja võis kuulda kaebaja poolt telefoneerides öeldut , kuid vanglatöötaja eesmärk ei olnud kaebaja suhtes telefonikõne pealtkuulamine, vaid vangla direktori korralduse täitmine. Samas ei saanud eelnimetatud juhtum tekitada kaebaja suhtes niisuguseid hingelisi üleelamisi ega kannatusi, mis tooks kaasa rahalise hüvituse. Põhiseaduse § 43 kohaselt on igaühel õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele, kuid kaebaja suhtes ei ole tuvastatud sõnumisaladuse rikkumist. Vastustaja on õigesti märkinud, et kinnipeetavate üle efektiivse järelevalve korraldamine on vajalik mitte üksnes vangla, vaid ka kinnipeetavate endi julgeoleku huvides ning kaebajale ei ole põhjustatud rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis kaasnevad iseenesest vanglas kinnipidamisega. Kaebaja on pöördunud vaidega vangla poole vanglaametniku tegevuse peale, mis seisnes 05.08.2009 toimunud telefoniga helistamise pealtkuulamises ning vaideotsusega 29.
- 2009 on jäetud vaie rahuldamata. Kaebaja on esitanud vanglale ka kahjunõude mittevaralise kahju 4350.- krooni nõudes sõnumisaladuse rikkumise eest, kuid vangla on jätnud kahjuhüvitise taotluse rahuldamata otsustusega 12.10.2009 nr. 3-30/
- Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata , lähtudes HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.
- Menetluskulud puuduvad. Kohtunik Mare Priks