TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-1862 Otsuse kuupäev 1. veebruar 2010 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Jana Rebase (Rebane) kaebus Võru Linnavalitsus

lduse nr 331 tühistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks

1. jaanuar 2010 Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Resolutsioon Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja Jana Rebane, nõustaja Lauri Selgis Vastustaja Võru Linnavalitsuse esindaja Esko Hillep Kaasatud isik Võru maavanem
2. Jätta kaebus rahuldamata.
3. Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so kuni 03.03.
4. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
5. Jana Rebane esitas 07.12.
6. a Võru Linnavalitsusele taotluse oma kinnistuga aadressil Liitva 41 Võru linn piirneva ca 300 m2 riigile kuuluva maariba erastamiseks.
7. Võru Linnavalitsus keeldus 12.12.
8. a väljastatud kirjas 5.3-1.1/5513 taotluse rahuldamisest.
9. 19.02.
10. a esitas Jana Rebane Võru Linnavalitsusele maariba erastamiseks uue taotluse.
11. Võru Linnavalitsuse 23.03.
12. a kirjaga keelduti Jana Rebase 1 esitatud taotluse rahuldamisest, sest maariba sihtotstarve on üldplaneeringu kohaselt haljasala ja parkmetsa maa ja antud maaribal on Võru Linnavalituse arvates võimalik moodustada eraldiseisev katastriüksus.
13. Jana Rebane esitas 18.05.
14. a Võru Linnavalitsusele maa erastamise taotluse 19.02.
15. a esitatud avalduse alusel maa erastamise eeltoimingute tegemise alustamist.
16. Võru Linnavalitsuse 10.06.
17. a

ldusega nr 331 keelduti maa erastamise eeltoimingute tegemisest. 7. Jana Rebane esitas 07.07.2009

lduse nr 331 peale vaide. 8. Võru Linnavalitsuse 30.07.2009.a

ldusega nr 383 jäeti vaie rahuldamata.

1. Jana Rebane esitas 26.08.
2. a Tartu Halduskohtule kaebuse Võru Linnavalitsuse 10.06.
3. a

lduse nr 331 tühistamiseks ning Võru Linnavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks maa erastamise eeltoimingute alustamise kohustamiseks. Kaebuse põhjendused ja taotlused

1. Kaebaja on seisukohal, et kuna vastavalt maareformi seaduse (MaarS) § 40 lg l võeti maa erastamise taotlusi MaarS § 22 lg l alusel erastamiseks vastu kuni 01.06.
2. a, siis ei ole Võru Linnavalitsusel tõepoolest kohustust alustada maa erastamise eeltoimingutega, kuid ükski seadusandlik akt ei keela menetluse alustamist kohaliku omavalitsuse initsiatiivil. Samuti ei saa kaebaja nõus olla seisukohaga, et elamumaa sihtotstarbe määramine tema poolt taotletavale maale on vastuolus üldplaneeringuga ning ühtlasi maakatastriseadusega. Kui kinnisasjaga liitmiseks sobiva erastatava maa üldplaneeringu järgne sihtotstarve ei ühti erastatava maaga liidetava kinnisasja sihtotstarbega, ei pea isik koostama detailplaneeringut kinnisasjaga liitmiseks sobiva erastatava maa sihtotstarbe muutmiseks (üldplaneeringu muutmiseks). Kaebaja arvates tuleb arvestada asjaoluga, et üldjuhul ei määra üldplaneering väga täpselt (mööda katastriüksuse piiri) ära maa-ala juhtfunktsiooni, ta määrab ära sisuliselt piirkonna. Kuigi üldplaneeringu eesmärgiks on määrata teatud maa-ala juhtfunktsioon, siis pole välistatud, et üldplaneeringu järgi muu juhtfunktsiooni alla jääv riba liidetakse täpsustuse tõttu näiteks elamumaaga. Kaebaja arvates on oluline silmas pidada, et kui kinnisasja liitmiseks sobiv erastatav maa liidetakse elamumaa külge, siis peab eelpoolnimetatud maaüksus olema sihtotstarbelises kasutuses elamumaana. Kaebaja arvates tuleks arvestada ka mõistlikkuse põhimõtet, sest kui tegemist on maareformi seaduse mõttes ribaga, siis puudub ju võimalus seda iseseisvalt kasutada ning maaüksust saab ainult otstarbekalt kasutada, kui ta on määratud erastatava maaga liidetava kinnisasja juurde. Kaebaja viitab asjaolule, et 21.08.2009 seisuga ei ole Võru Linnavalitsus esitanud avaldust maa munitsipaalomandisse kandmiseks. Seega pole sellele asjaolule viitamine erastamise eeltoimingute alustamisest keeldumise põhjusena asjakohane ja jätab mulje n.ö otsitud põhjustest. Vastavalt maareformi seadusele on kohalik omavalitsus kohustatud maa ostueesõigusega erastamiseks esitatud avalduste kohta esitama üks kord kuus maavanemale aruande eelmisel perioodil laekunud avalduste kohta. Seda seaduses 2 ettenähtud toimingut Võru Linnavalitsus läbi viinud pole, olles seega erastamise

ldajalt, kelleks on maareformi seaduse järgi maavalitsus, võtnud ära võimaluse esitada antud asjas oma seisukoht.

1. Kaebaja ei saa nõustuda Võru Linnavalitsuse väitega, et antud maariba on puhvertsooniks elamumaa ja tootmismaa vahel. Antud maariba piirneb teiselt poolt OÜ-le Selista Ehitus kuuluva tootmismaaga (Ringtee 2 Võru linn) ning Ringtee 2 detailplaneeringu väljapanekul ja arutelul oli ette nähtud kõrghaljastuse rajamine Ringtee 2 krundile, et vähendada müra. Samuti on kaebaja nõus oma kulul rajama taotletava maa sellele küljele, mis piirneb tootmismaaga, kõrghaljastuse. Kaebaja peab oluliseks ka asjaolu, et on taotletavat maariba oma kuludega aastaid hooldanud ja pole selle ajajooksul tuvastanud ei riigi ega kohaliku omavalitsuse huvi antud maariba vastu. Vastustaja seisukohad
2. Kaebaja poolt 18.05.
3. a esitatud taotlus on oma iseloomult ning taotluse sisult samaväärne 19.02.
4. a esitatud taotlusega. Mõlematega taotletakse maa erastamise eeltoimingute menetluse alustamist, mistõttu ei omanud taotluse menetlemisel tähtsust eelkõige linnavalitsuselt taotletavate toimingute tegemise taotlemise tähtaeg, vaid toimingu teostamiseks õigusliku aluse olemasolu. Käesolevas vaidluses õiguslik alus puudus ja seda mõlema viidatud taotluse puhul. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 2 sätestatust on menetlus lõpetatud õiguslikul alusel ning menetletud on õiget kaebaja taotlust.
5. Kaebaja väide seaduslike takistuste puudumise kohta maa erastamise eeltoimingute tegemiseks ei ole tõene. Vastustaja on

lduses nr 331 esitanud õiguslikud alused koos selgitustega, miks ei ole võimalik eeltoiminguid läbi viia. Avaldaja ei ole neid vaidlustanud, vaid väidab paljasõnaliselt nende puudumist. Eespool toodust tulenevalt ei pea vastustaja vajalikuks esitada kordusena täiendavalt keeldumise aluseid ning leiab, et

ldus nr 331 on õiguspärane ning antud õiguslikul alusel.

ldus nr 331 sisaldab nii faktilist kui õiguslikku alust (HMS § 56). 14. Kaebaja seisukoht, mille kohaselt ei esine keeldu vastustaja initsiatiivil maa erastamise toimingu alustamiseks, on vastustajale arusaamatu. Vaidlustatud on kaebaja poolt esitatud taotluse rahuldamata jätmine, mitte vastustaja poolse initsiatiivi puudumine maa erastamise toimingute teostamiseks omal algatusel kaebaja kasuks. Vastustaja on esitanud

lduses nr 331 omapoolsed seisukohad maa erastamise võimalikkuse kohta ning teavitanud kaebajat asjaolust, et vastustajal esineb huvi vaidlusalune maa-ala taotleda munitsipaalomandisse. Maade munitsipaalomandisse taotlemine on pidev protsess, mis toimub etapiviisiliselt kooskõlas linna üldplaneeringuga. Käesoleval hetkel ollakse lõpusirgel taotluste esitamisega kõikide linna haldusterritooriumil ning omandis olevate teede ja tänavate aluse maa munitsipaliseerimiseks ning järgneva etapina asutakse taotlema munitsipaalomandisse kalmistu, linnas asuvate haljasalade ning parkide aluseid maid. Tegemist ei ole otsitud keeldumise põhjusega, vaid jätkuva ning pikaajalise protsessiga, milles väljenduv vastustaja initsiatiiv on suunatud linnas avaliku võimu teostamiseks tarvilike maade munitsipaliseerimisele. 3

1. Vastustaja nõustub kaebaja seisukohaga, et üldplaneeringus ei määrata maa-ala juhtfunktsiooni kinnistu piiride täpsusega, kuid ei saa nõustuda seisukohaga, et vaidlusaluse maa-ala näol ei ole tegemist puhvertsooniga elamumaa (elamute piirkond) ning tootmismaa (tööstuspiirkond) vahel. Kaebaja põhjendab oma väidet asjaoluga, et kuna kõrghaljastust planeeritakse just tootmismaale mitte vaidlusalusele maa-alale siis ei saa tegemist olla puhvertsooniga. Kõrghaljastuse planeerimine tootmismaale läbi tööstusala detailplaneeringu on heaks tava, millega püütakse minimaliseerida tööstusliku tootmise käigus tekkivate kahjulikke mõjusid ning nende ulatust naaberkinnistutele. Osaliselt kõrghaljastuse planeerimine tootmismaale ei muuda maa sihtotstarvet.
2. Kaebaja seisukoht, et maa-ala, mille erastamist kaebaja taotleb, on käsitletav maareformi seaduse alusel maaribana on paljasõnaline ning ei vasta tõele. Maa-ala määratluse, mida tuleb käsitleda ribana, annab Vabariigi Valitsuse
3. veebruari
4. a määruse nr 50 „Maareformi seaduse § 22 lõikes l2 sätestatud maa erastamise kord“ § 1 lg 2 ning maariba erastamise õigusliku aluse annab MRS § 22 lg l 2, mis sätestab, et kui eraomandis oleva kinnisasjaga piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja, on piirnevate kinnisasjade omanikel õigus taotleda selle maa erastamist liitmiseks oma kinnisasjaga. Käesolevas vaidluses saab rääkida vaid erandjuhu alla minevast juhtumist ehk loetelus esitletud muud juhtumid. Viidatud sätte rakendamine eeldab, et tegemist on iseseisva kasutusvõimaluseta maatükiga, mida taotletav maa-ala ei ole. Kaebaja taotleb temale kuuluva kinnisasjaga piirnevast ca 11200 m2 maa alast eraldada temale ca 318 m2 ning seda maa-alast, kus on võimalik moodustada iseseisvalt kasutatav kinnisasi. Sisuliselt taotleb kaebaja tema kinnisasjaga piirnevast maast välja lõigata üks osa ning tekitada kunstlikult maariba, mida oleks võimalik kaebajal erastada. Tegemist ei ole maaribaga ning vaidlusaluse maa-ala erastamiseks kaebajale puudub õiguslik alus.
5. Kaebaja on raskustes taotletava toimingu määratlusega. Vastustajal lasub küll kohustus esitada maavanemale kord kuus aruanne maa ostueesõigusega erastamiseks esitatud avalduste kohta (nõue tuleneb Vabariigi Valitsuse
6. novembri
7. a määruse nr 267 „Maa ostueesõigusega erastamise kord“ punktist 9 mitte MaaRS-st), kuid samasisulist kohustust MaaRS § 22 lg l2 alusel esitatud taotluste osas ei esine. Seetõttu ei ole kaebaja seisukohal, et vastustaja on võtnud maavanemalt ära võimaluse esitada antud asjas oma seisukoht, alust. Kaasatud isiku arvamus
8. Võru maavanem on seisukohal, et puudub alus kaebuse rahuldamiseks. MaaRS § 22 lõige 12 järgi, kui eraomandis oleva kinnisasjaga piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja, on piirnevate kinnisasjade omanikel õigus taotleda selle maa erastamist liitmiseks oma kinnisasjaga ja erastamine toimub maavanema loal Vabariigi Valitsuse kehtestatud

s. Vabariigi Valitsuse poolt on vastav kord kehtestatud 22.veebruari 2007. a määrusega nr 50 „Maareformi seaduse § 22 lõikes l2 sätestatud maa erastamise kord“ (Kord).

§ 1lõige 2 täpsustab Maa

RS § 22 lõikes l2 ettenähtud erastamise objekti, ehk kirjeldab, millist maatükki saab käsitleda maana, mis on sobiv kinnisasjaga liitmiseks. 4 Selle sätte kohaselt kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana käsitatakse riba-, siilu- või kiilukujulist või muu kujuga iseseisva kasutusvõimaluseta maatükki, mis on looduses tekkinud maareformi läbiviimise käigus või maareformi järgselt.

§ 2

kohaselt on kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamine kaheastmeline menetlus, kus kohalik omavalitsus teeb vastavad eeltoimingud ja selgitab välja kõik kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolud. Maavanema pädevuses on kohaliku omavalitsuse poolt kinnisasjaga liitmiseks taotletava maatüki erastamiseks loa andmise (või loa mitteandmise) otsustamine ning lõpuks, kui kõik eeltoimingud kohalikus omavalitsuses tehtud ja liitmise kaudu erastatav maatükk katastris registreeritud, maa müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimine.

§-dest 3 ja 4 tuleneb, et kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamise menetlus algatatakse kohalikus omavalitsuses. Menetlus algab kas omavalitsuse omal algatusel või eraomandis oleva kinnisasja omaniku taotlusel. Menetluse eeltoimingute raames toimub kohalikus omavalitsuses kõige esmalt kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa ja selle piiride väljaselgitamine ja erastatava maatüki plaani koostamine. Seejärel esitab kohalik omavalitsus erastamise loataotluse erastamise

ldajale - maavanemale. Eeltoodust järeldub, et eraomandis oleva kinnisasja juurde saab MaaRS § 22 lg 1 alusel liitmise kaudu maad erastada, kui on täidetud kaks tingimust: kui kohalik omavalitsus on leidnud, et iseseisva kasutusvõimaluseta ja kinnisasjaga liitmiseks sobiv maa on olemas ja kui maavanem riigi esindajana on andnud loa selle maa erastamiseks. Vaidlustatud Võru Linnavalitsuse

ldusest selgub, et kohalik omavalitsus on seisukohal, et Jana Rebase poolt taotletavat maad ei saa käsitleda iseseisva kasutusvõimaluseta maana, kuna taotletud maa-ala jääb suurema haljasala koosseisu, millest on võimalik moodustada iseseisev kinnisasi. Kuna MaaRS § 22 lg l2 ning selle alusel kehtestatud Kord käsitlevad kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana riba-, siilu- või kiilukujulist või muu kujuga iseseisva kasutusvõimaluseta maatükki, mis on looduses tekkinud maareformi läbiviimise käigus või maareformi järgselt, siis tuleb nõustuda, et Jana Rebase poolt taotletav maa ei vasta nendele tingimustele. Samas nähtub Võru Maavalitsuses säilitatavast Võru linna üldplaneeringust, et maaalale, millest kaebuse esitaja soovib MaaRS § 22 lg l2 alusel erastada talle kuuluva kinnisasjaga piirnevat ca 10 m laiust riba, on planeeritud rajada üldkasutatav roheala ja parkmets. Kohaliku omavalitsuse

lduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1 ja planeerimisseaduse (PlanS) § 4 lg 2 tuginedes peab kaasatud isiku arvates märkima, et maavanemal puudub antud juhtumil pädevus sekkuda, sest Linnavalitsus on oma territooriumil planeerimisalastes otsustes sõltumatu, ning kuna kaebaja poolt taotletav maatükk ei ole iseseisva kasutusvõimaluseta riba-, siilu ega kiilukujuline, siis on Võru Linnavalitsuse

ldus nr 331 kooskõlas ka MaaRS § 22 lõikega l2 . Seega ei ole maavanemal põhjust asuda teistsugusele seisukohale, kui on väljendanud Võru Linnavalitsus Jana Rebase poolt vaidlustatud

lduses nr 331. Eeltoodule ja MaaRS § 22 lõikele l2 ning selle alusel antud

le tuginedes ning lähtudes kõnesoleva haldusasja faktilistest asjaoludest, on maavanem arvamusel, et Jana Rebase poolt esitatud maa erastamise taotlust ei ole maavanemal võimalik positiivselt lahendada järgmistel põhjustel: 5 1. kinnisasjaga liitmiseks taotletav maatükk ei vasta nõutavatele tunnustele (

§1lg 2); 2.

taotletav maatükk on osa maa-alast, millest on võimalik moodustada iseseisev kinnisasi;

1. Võru linna kehtiva üldplaneeringu kohaselt on selle maa-ala osas olemas arvestatav avalik huvi, mis seisneb selles, et sinna kavatsetakse rajada roheala;
2. territoriaalne planeerimine on kohaliku elu küsimuse otsustamine, mis üldjuhul ei ole allutatud riigi kontrollile. Kohtu põhjendused ja otsus
3. Eesti haldusprotsessiõigus lähtub üldjuhul subjektiivse õiguskaitse põhimõttest ning kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab. Õigus pöörduda halduskohtusse on tagatud igaühele, kelle õigusi ja vabadusi on rikutud haldussuhetes avaliku võimu kandja poolt. Halduskohtusse pöördumise aluseks on kaebaja õiguste tegelik või väidetav rikkumine ja halduskohus peab tuvastama, kas ja kuidas kaevatav akt rikub kaebaja õigusi. Kaebeõiguse olemasolu ei tähenda aga seda, et kaebuse saab alati ka sisuliselt rahuldada. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-15-01 leidnud, et haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi. Kohus peab väidetavalt rikutud seadust või muud õigustloovat akti tõlgendades hindama, kas selles sisalduv säte kaitseb vaid avalikke huve või ka isiku huve. Kui säte kaitseb avalike huvide kõrval ka isiku huve, tuleneb sättest isiku subjektiivne õigus nõuda sättest kinnipidamist, kusjuures tuleb arvestada nii sätte eesmärki, kui ka huvi kaalukust. Isiku põhjendatud huvist võib välja kasvada halduskohtus kaitstav õigus, kuid ainult juhul, kui seadus kaitseb või peab kaitsma seda huvi. Õigusvastane kohustuste või keeldude kehtestamine haldusaktiga rikub alati haldusakti adressaadi õigusi. Halduskohus on seisukohal, et kaebuses toodud faktilised ja õiguslikud asjaolud ei anna alust kaebuse rahuldamiseks.
4. Kaebaja poolt halduskohtus vaidlustatud

ldusega (tl 14-15) on vastustaja otsustanud keelduda maa erastamise eeltoimingute tegemisest seonduvalt Liitva tn 41 kinnisasja juurde taotletud maa erastamise sooviga kinnistu omaniku poolt. Vastustaja

lduse eesmärgiks oli seega langetada otsustus, kas kaebaja poolt taotletava maa puhul on tegemist kinnisasjaga liitmiseks sobiva maaga. Kuna vastustaja

lduse kohaselt ei olnud tegemist sellise maaga, siis puudus vastustajal vajadus selle piiride väljaselgitamiseks, erastatava maatüki plaani koostamiseks ja materjalide maavanemale esitamiseks. Vaidluse lahendamisel on asjakohaseks kohaldatavaks õigusnormiks MaaRS § 22 lõike 1 2, mis sätestab, et kui eraomandis oleva kinnisasjaga piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja, on piirnevate kinnisasjade omanikel õigus taotleda selle maa erastamist liitmiseks oma kinnisasjaga. Maa erastamisel käesoleva lõike alusel määratakse erastamishind maa ostueesõigusega erastamisega samadel alustel ning erastamine toimub maavanema loal Vabariigi Valitsuse kehtestatud

s. 6 Vaidluse lahendamiseks tuleb seega hinnata, kas osundatud säte kaitseb vaid avalikke huve või ka isiku (kaebaja) huve. MaaRS § 22 lõike 1 2 esimesest lausest tuleneb, et kui eraomandis oleva kinnisasjaga piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja, on piirnevate kinnisasjade omanikel õigus taotleda selle maa erastamist liitmiseks oma kinnisasjaga. Seega kaitseb see säte kaebaja huve ainult juhul, kui kaebaja kinnistuga Liitva tn 41 piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja. Kaebaja poolt linnavalitsusele esitatud taotletava maa asukoha plaani ja plaanil näidatud taotletava krundi piiridega (tl 10) on tõendatud vastustaja vastuväide, et piirneva kinnisasja suurus on oluliselt suurem, kui kaebaja poolt taotletav ca 300 m 2 maad ja tegemist on vastustaja andmetel ca 11 200 m 2 suuruse maatükiga. MaaRS § 22 lõige 1² annab maa erastamise õiguse üksnes sellise taotleja kinnisasjaga piirneva maa suhtes, millel ei ole võimalik või otstarbekas maakorraldusnõuetele vastava iseseisva katastriüksuse moodustamine. Käesoleval juhul ei ole täidetud sätte kohaldamise eeldus – piirneval maal on võimalik ja otstarbekas moodustada eraldi katastriüksus, kuna vastustaja on tõendanud, et tegemist on ca 11 200 m 2 suuruse maatükiga. Kohalik omavalitsus, kelle ülesandeks on maakorraldusseaduse (MaaKS) § 3 lõike 1 kohaselt maakorralduse läbiviimine kohaliku omavalitsuse territooriumil, on seega õigustatult leidnud, et viidatud maaüksusel on võimalik ja otstarbekas moodustada katastriüksus. Asjaolu, et kaebaja oli esitanud mitmeid avaldusi nimetatud maa-ala erastamiseks, ei oma iseseisva krundi moodustamise võimalikkuse ja otstarbekuse hindamisel tähtsust. Avalduste esitamine ei andnud kaebajale rohkem õigusi kui tal seaduse kohaselt oli. Avalduse saab rahuldada siis, kui kohalik omavalitsus on eelnevalt kindlaks teinud, et iseseisva katastriüksuse moodustamine pole võimalik või otstarbekas ja maa-ala tuleb liita mõne naaberkinnistuga. Tulenevalt MaaKS § 2 lõikest 3 lähtutakse maakorralduse läbiviimisel maakorralduse nõuetest, territoriaal-planeeringuga määratud kinnisasja sihtotstarbest, kinnisasja omaniku õigustest ja üldistest huvidest. Üldiste huvidega poleks kooskõlas olukord, kus mõistliku suuruse ja kujuga maaüksus jagatakse soodushinnaga naaberkinnisasjade omanike vahel. Sellist võimalust ei tulene ka MaaRS § 22 lõige 1² sõnastusest. Viidatud säte kehtestati eesmärgiga liita maareformi käigus tagastatud või erastatud maaüksuste vahele tekkinud ribad ja muud ebaotstarbeka kuju ja suurusega maa-alad naaberkinnisasjadega. Käesoleval juhul ei ole tegemist sellise maa-alaga. Seega pole täidetud erastamise õiguse tekkeks vajalik eeldus ning kaebaja õigusi ei rikuta. MaaRSi § 22 lõikest 1² tuleneb, et piirnevate kinnisasjade omanikel on õigus taotleda eraomandis oleva kinnisasjaga piirneva maa, millest ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja, erastamist liitmiseks oma kinnisasjaga.

§ 2lõike 2 järgi, kohalik omavalitsus teostab kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamisel Maa

RS-is ja

s sätestatud eeltoiminguid, selgitades välja kõik kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolud ning

§ 3

lõike 1 kohaselt, vallavalitsus algatab kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa piiride väljaselgitamise menetluse kas omal algatusel või eraomandis oleva kinnisasja omaniku taotlusel, kelle arvates tema kinnisasjaga piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja. Kuna kaebaja puhul vastavad eeldused ei olnud täidetud, on vaidlusalune

ldus maa erastamise eeltoimingute tegemisest keeldumise kohta õiguspärane haldusakt, mis ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi ja kaebus tuleb 7 halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 26 lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel rahuldamata jätta. 21. HKMS § 92 lõike 1 alusel peab kaebaja kandma menetluskulud. Kuna vastustaja ja kaasatud isik ei ole esitanud kohtukulude nimekirja ja kuludokumente menetluskulude kaebajalt väljamõistmiseks, jäävad ka teiste menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Roby Koik kohtunik 8