← Eesti

2-09-43459/4

Obsah (5)§ 113§ 100§ 101§ 108§ 94

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 08.02.2010, Rapla Tsiviilasja number 2-09-43459 Tsiviilasi AS Swedbanki hagi Ene

§ 113lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) AS Swedbanki kasuks.

Menetluskulud jätta Ene Kariste kanda. Välja mõista Ene Karistelt riigilõiv 7850.- krooni AS Swedbanki kasuks. Välja mõista Ene Karistelt viivis menetluskuludelt ( 7850.- krooni) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras AS Swedbanki kasuks.

Edasikaebamise kord Ene Kariste võib kohtuotsuse peale esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale. Asjaolud 13.10.2006 sõlmisid pooled laenulepingu nr xx-xxxxxx-xx summas 36 924,34 kr, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtpäev 12.10.

  1. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama lepingu laenu põhiosa ja intressi iga kuu 12.kuupäeval. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 12.07.
  2. Alates 12.07.2007 kuni 12.07.2008 kostja laenu tagasi ei maksnud, olles viivituses täielikult 13 üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Lepingu p 10 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates, panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel tulenevalt

§ 113

. 16.07.2008 saatis hageja kostjale kirja lepingu võlgnevuse suuruse kohta, paludes jooksva võla tasuda hiljemalt 31.07.2008 ja hoiatas juhul kui kostja jooksvat võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei kustuta, alustab kohtumenetlust kogu laenusumma sissenõudmiseks. 29.07.2008 ütles hageja lepingu ennetähtaegselt üles. Kostja ei ole endale lepingutega võetud kohustusi täitnud, samuti ei ole kostja teavitanud hagejat kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. Sellest tulenevalt ei ole kohustuse rikkumine kostja poolt vabandatav. 07.08.2008 esitas hageja kostja vastu Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse summas 40 779,88 kr ja menetluskulu 325.- kr väljamõistmiseks. 21.07.2009 jättis kohus maksekäsu avalduse rahuldamata põhjusel, et võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada. Hageja sai määruse kätte 04.08.2009. 28.08.2009 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 43 456,46 kr: põhiosa 32 442,75 kr; intress 7035,34 kr, põhiosa viivis 3978,37 kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja S.Kark palub

§-de 8 lg 2; 76 lg-te 1, 2; 101 lg 1 p-de 1, 6; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista võla 43 456,46 kr ja viivise alates 29.08.2009 kuni põhinõude ( 32 442,75 kr) täitmiseni

§ 113

lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas); riigilõivu 7825.-kr; viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras.

Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 30.01.2010. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamiseks korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 01. jaanuari ja 01.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud dokumentaalsete tõenditega ning on võimalik hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda. Kohtunik:

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.