3-09-2018/17

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-2018 Otsuse kuupäev 1.veebruar 2010 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Kaitseressursside Ameti Tartu arstliku komisjoni 07.05.2009 otsuse nr 11-4/896 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta XXX kaebus rahuldamata.
2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 03.11.2004 võeti XXX kaitseväeteenistuskohustuse täitmiseks kutsealusena arvele. 20.10.2008 arstliku komisjoni otsusega nr 11-4/1524 „Tegevteenistuseks kõlblikkuse määramine“ tunnistati XXX tema tervise seisundi alusel tegevteenistuseks kõlblikuks piirangutega. Eelnimetatud arstliku komisjoni otsust XXX ei vaidlustanud. 27.10.2008 laekusid Kaitseressursside Ametile järgmised dokumendid XXX tervisliku seisundi kohta: 1) 21.10.2008 väljastatud SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Kirurgiakliiniku lastekirurgia osakonna väljavõte haigusloost küünarliigese piirkonna vigastuse kohta 1998.aastal; 2) 22.10.2008 väljastatud SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku väljavõte parema hüppeliigese traumast 2004.aastal, parema põlveliigese traumast 2006.aastal ja vasaku põlveliigese traumast 2005.aastal Eesmärgiga hinnata, kas esitatud dokumendid mõjutavad kaitseväeteenistuskõlblikkuse astet, kutsuti XXX täiendavalt arstlikule läbivaatusele arstlikku komisjoni. 07.05.2009 Kaitseressursside Ameti Tartu arstliku komisjoni otsusega nr 11-4/896 „Tegevteenistuseks kõlblikkuse määramine“ tunnistati XXX tegevteenistuseks kõlblikuks piirangutega. XXX vaidlustas eelnimetatud otsuse Kaitseministeeriumi arstlikus keskkomisjonis. 04.08.2009 jättis Kaitseministeeriumi arstlik keskkomisjon oma otsusega nr 32 „XXX vaide läbivaatamine“ tema vaide rahuldamata ja arstliku komisjoni otsuse muutmata. Arstlik keskkomisjon asus seisukohale, et ortopeedilistel uuringutel tuvastatud tervise seisundi muutused on tagasihoidlikud ja olulist funktsioonihäiret ei esine, mistõttu vastab XXX tervise seisundi poolest Vabariigi Valitsuse 11.11.2005 määruse nr 282 lisa 1 diagnooside M23.3 Muud meniski kahjustused, M21 Muud jäsemete omandatud deformsused ja H52.2 Astigmatism alusel tegevteenistuseks kõlblik piirangutega kriteeriumidele ning on piiratud koormuse korral võimeline ajateenistust läbima. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS XXX esitas kohtule kaebuse, milles palub Kaitseressursside Ameti Tartu arstliku komisjoni 07.05.2009 otsuse nr 11-4/896 tühistamist. Kaebaja arvab, et ta on kaitseväeteenistuseks mittekõlblik ja kaebuse taotluse üleüldiseks eesmärgiks on tema seisundi muutmine ajateenistuse kontekstis ehk siis kaitseväeteenistuse jaoks mittekõlblik. Kaebaja leiab, et tema puhul on tehtud vale otsus ning arstlik komisjon ei arvestanud korrektselt tema füüsilist olukorda. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja – Kaitseressursside Ameti esindaja leiab, et vaidlustatud arstliku komisjoni otsus on õiguspärane ja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt on arstlik komisjon vaidlustatud otsuse tegemisel arvestanud arstliku läbivaatuse ja uuringute tulemusi, kaebuse esitaja esitatud meditsiinilisi dokumente ja selgitusi kaebaja terviseseisundi kohta ning õigesti tuvastanud kaebuse esitaja kaitseväeteenistuskõlblikkuse astmena tegevteenistuseks kõlblik piirangutega. Vastustaja väidab, et kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtki tõendit, mis tõendaks, et arstlik komisjon ja Kaitseministeeriumi arstlik keskkomisjon oleksid langetanud kaebuse esitaja suhtes meditsiiniliselt ebaõige otsuse, mistõttu kaebus on paljasõnaline ja vaidlustatud otsuse tühistamiseks puudub alus. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Asjas puudub vaidlus, et kaebaja on kutsealune. 2 Mis puutub kaebaja taotlusse, mille eesmärgiks on tema seisundi muutmine ajateenistuse kontekstis ehk siis kaitseväeteenistuse jaoks mittekõlbulik (tl 1), ei ole asjakohane ja kohus ei saa seda rahuldada, kuna halduskohtu pädevuses ei ole isikute tunnistamine tegevteenistuseks kõlblikuks või mittekõlblikuks, samuti selle muutmine. Halduskohtu ülesanne on kontrollida haldustoiminguid tegevteenistuse kõlblikkuse määramise otsustamisel asja menetluslikust küljest ja et oleks tagatud põhiõiguste kaitse. Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 50 lg 1 kohaselt toimub kutsealuse kaitseväeteenistuskõlblikkuse astme kindlaksmääramine tema tervise seisundi alusel Kaitseressursside Ameti arstlikus komisjonis. KVTS § 42 lg 3 sätestab, et arstlike komisjonide liikmed nimetab kaitseminister vastavalt kehtestatud korrale arstina tegutseda lubatud erialaarstide hulgast kooskõlastatult sotsiaalministriga. Nii Kaitseressursside Ameti Tartu arstlik komisjon kui ka Kaitseministeeriumi arstlik keskkomisjon on KVTS § 42 lg 3 alusel kaitseministri poolt sotsiaalministriga kooskõlastatult nimetatud erialaarstidest koosnevad kollegiaalsed organid, mis seaduse alusel on ainupädevad määrama isiku kaitseväeteenistuskõlblikkust – Kaitseressursside Ameti arstlik komisjon esimese astmena ja Kaitseministeeriumi arstlik keskkomisjon teise astmena (vaideorganina). KVTS § 43 lg 1 kohaselt teeb Kaitseressursside Ameti arstlik komisjon arstliku läbivaatuse põhjal ning teenistuskohta ja ametikohta arvestades ühe järgmistest otsustest, millega tunnistab isiku tema tervise seisundi alusel: 1) tegevteenistuseks kõlblikuks; 2) tegevteenistuseks kõlblikuks piirangutega; 3) tegevteenistuseks ajutiselt mittekõlblikuks; 4) tegevteenistuseks mittekõlblikuks. Kaitseväeteenistuskõlblikkuse aste määratakse lähtudes Vabariigi Valitsuse 11.11.2005 määruses nr 282 „Kaitseväekohustuslaste ja kaitseväelaste terviseuuringud“ (07.05.2009 kehtinud redaktsioon) sätestatud tervisekriteeriumitest. Antud juhul tunnistati Kaitseressursside Ameti Tartu arstliku komisjoni 07.05.2009 otsusega nr 11-4/896 „Tegevteenistuseks kõlblikkuse määramine“ (tl 29) kaebuse esitaja tegevteenistuseks kõlblikuks piirangutega. Otsusest nähtuvalt on arstlik komisjon arvestanud arstliku läbivaatuse ja uuringute tulemusi, kaebuse esitaja esitatud meditsiinilisi dokumente ja selgitusi tema terviseseisundi kohta ning lähtunud otsuse tegemisel kaebajal tuvastatud kolmest diagnoosist: M23.3 – muud meniski kahjustused; M21 – muud jäsemete omandatud deformsused ja H52.2 – astigmatism. Ka Kaitseministeeriumi arstlik keskkomisjon jättis oma 04.08.2009 otsusega (tl 4) XXX vaide rahuldamata ja arstliku komisjoni otsuse muutmata, asudes seisukohale, et ortopeedilistel uuringutel tuvastatud tervise seisundi muutused on tagasihoidlikud ja olulist funktsioonihäiret ei esine, mistõttu vastab XXX tervise seisundi poolest Vabariigi Valitsuse 11.11.2005 määruse nr 282 lisa 1 diagnooside M23.3, M21 ja H52.2 alusel tegevteenistuseks kõlblik piirangutega kriteeriumidele ning on piiratud koormuse korral võimeline ajateenistust läbima. Seega on vastustaja tuvastanud kaebaja tervisliku seisundi ja kaitseväeteenistuskõlblikkuse astme õigesti. Kohus nõustub vastustajaga selles, et arstlik komisjon, arvestades kaebuse esitaja arstlikule komisjonile edastatud tõendeid varasemate traumade kohta ning diagnoosides uue diagnoosina 3 M23, ei muuda kaebuse esitaja kaitseväeteenistuskõlblikkuse astet ja seega ei ole kaebuse esitaja väide, nagu oleksid arstliku komisjoni 20.10.2008 ja 07.05.2009 otsused identsed, õige. Õige on ka vastustaja seisukoht, et kaebuse esitaja soov koguda statistilisi andmeid ning võrrelda kaebuse esitaja arstliku komisjoni otsust teiste kaitseväekohustuslaste suhtes langetatud meditsiiniliste otsustega on asjakohatu ja ei puutu käesolevasse kaebusesse. Eeltoodud põhjustel asub kohus seisukohale, et Kaitseressursside Ameti Tartu arstliku komisjoni 07.05.2009 otsus nr 11-4/896 ja Kaitseministeeriumi arstliku keskkomisjoni 04.08.2009 otsus nr 32 on õiguspärased, mistõttu nende tühistamiseks puudub alus. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jäävad menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Maare Aloe kohtunik 4