3-08-2629 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2009.a; Tallinn Haldusasja number 3-08-2629 Haldusasi J. A. kaeb

§ 160lg 4); 3.

Mõista Maksu- ja Tolliametilt J. A. kasuks välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest (

§ 135lg 1).

Teha Maksu- ja Tolliametile ettekirjutus J. A.le väljamaksmisele kuuluva summa kindlaksmääramiseks lähtudes käesoleva otsuse põhjendava osa punktist 26 ning vähendades vajaduse korral hüvitist (HKMS § 26 lg 3) 2 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on

1. aprill 2009.a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. 21.10.2008 saatis Maksu- ja Tolliamet J. A.le koondamisteate, millega kaebuse esitaja tutvus 10.11.2008 (tl 5).
3. 17.11.2008 saatis Maksu- ja Tolliamet Tööinspektsioonile (täiendava) kirja, milles paluti nõusolekut J. A. teenistusest vabastamiseks

§ 116lg 1 alusel alates 01.12.2008 (tl 16-17).

3. 20.11.2008 pöördus Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni tööinspektor-jurist Heli Ojavee (edaspidi – tööinspektor või tööinspektor-jurist) elektronkirja teel Eesti Maksu- ja Tolliametnike Ametiühingute Liidu (edaspidi – EMTAL või ametiühingute liit) poole, et saada ametiühingute liidu arvamust lähtuvalt

§ 133lg-st 4.

Samal kuupäeval pöördus H. Ojavee ka menetlusosalise J. A. poole, et viimane saaks kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis esitada oma arvamus või vastuväited hiljemalt 25.11.2008 (tl 33-34).

1. 24.11.2008 teatas Eesti Maksu- ja Tolliametnike Ametiühingute Liidu juhatuse esimees, peausaldusisik Ilmar Tagel (edaspidi ka – peausaldusisik), et sai tööinspektor-juristi elektronkirja kätte 24.11.2008 ning vastab seaduses sätestatud ühe nädala jooksul (tl 72).
2. 28.11.2008 vastas peausaldusisik I. Tagel tööinspektor-juristile, et küsimust arutati 27.11.2008 EMTAL-i juhatuse koosolekul ning juhatus palub J. A. koondamiseks nõusolekut mitte anda (tl 18).
3. 28.11.2008 otsusega nr 8.4-25/18242 andis Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni tööinspektorjurist Heli Ojavee nõusoleku (vaidlustatud haldusakt) J. A. teenistusest vabastamiseks avaliku teenistuse seaduse § 116 lg 1 alusel, seoses koondamisega (tl 19-20).
4. Maksu- ja Tolliameti 02.12.2008 käskkirjaga nr 0017-K (vaidlustatud haldusakt) vabastati J. A. Tööinspektsiooni 28.11.2008 otsusele tuginedes arvates 04.12.2008 seoses koondamisega teenistusest (tl 4).
5. J. A. esitas 27.12.2008 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni tööinspektor-jurist Heli Ojavee 28.11.2008 otsuse nr 8.4-25/18242 tühistamiseks (haldusasi nr 3-082630) ning Maksu- ja Tolliameti 02.12.2008 käskkirja nr 0017-K seadusevastaseks tunnistamise-, kaebuse esitaja teenistusse ennistamise- ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest vastava tasu väljamaksmise nõudes (haldusasi nr 3-08-2629).
6. Tallinna Halduskohtu 22.01.2009 määrusega võeti haldusasi nr 3-08-2629 menetlusse ning tunnistati vastustajaks Maksu- ja Tolliamet (tl 8-9).
7. Tallinna Halduskohtu 26.01.2009 määrusega võeti menetlusse haldusasi nr 3-08-2630 ning kaebuse ärakiri saadeti Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni tööinspektor-juristile vastamiseks. 3 Sama määrusega liideti kaebus ka ühte menetlusse haldusasjaga nr 3-08-2629, et jätkata menetlust haldusasjana nr 3-08-2629 (tl 23-24).
8. Tallinna Halduskohtu 11.03.2009 määrusega määrati kindlaks kohtuistungi toimumise aeg (tl 50). KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
9. Kaebuse esitaja taotleb tööinspektor-juristi 28.11.2008 otsuse tühistamist järgmistel põhjustel (tl 13-15 ja 70-71). 1) Tööinspektor-juristi tegevus Maksu- ja Tolliametile nõusoleku andmisel kaebuse esitaja kui teenistujate esindaja, Pärnu Tolliametnike Ametiühingu juhatuse liikme teenistusest vabastamisel seoses koondamisega on ebaseaduslik. Vastavalt

§ 133lg-le 4 peab tööinspektor-jurist oma otsust põhjendama.

Tööinspektor ei ole oma otsust põhjendanud. Tööinspektori otsusest ei loe välja milliseid asjaolusid ja kuidas on kaalutlusotsuse tegemisel arvesse võetud. Ta ei ole põhjendanud, miks ei ole arvesse võetud Eesti Maksu-ja Tolliametnike Ametiühingute Liidu 28.12.2008 arvamust. Tööandja püüd oli ametiühingu juhatuse liikme ja töötajate usaldusisiku koondamisega nõrgendada ametiühingu võitlusvõimet. Tööinspektor- jurist väidab oma otsuses, et koondamiseks valiku tegemisel on ametiasutus lähtunud tollikontrolliosakonna liikuvate rühmade (3 rühma) peainspektorite teenistusalaste näitajate, vilumuste ja oskuste võrdlusest ning ametnike teenistusstaažide võrdlusest, mis on J. A.l madalamad kui teistel. Seda väidet ei ole tööinspektorjurist kontrollinud, sest vastasel juhul oleks ta tuvastanud, et loetletud kolmest peainspektorist on ainult J. A. erialase kõrgharidusega, teised 2 peainspektorit on keskharidusega. Maksu- ja Tolliameti 17.11.2008 Tööinspektsioonile esitatud taotluses väidab Maksu- ja Tolliamet, et J. A. ei soovinud eelläbirääkimiste tulemusena jätkata teenistust pärast teenistuse ümberkorraldamist. Tööinspektor-jurist Heli Ojavee vastavat väidet ei kontrollinud. Tegelikult mingeid läbirääkimisi ei toimunud. Oma otsuses väidab tööinspektor, et J. A. võttis temaga ühendust telefoni teel 28.11.2008 ja ei soovinud avaldada arvamust ega kommenteerida teenistussuhte lõpetamist koondamise tõttu. Heli Ojavee helistas nimetatud kuupäeval J. A.le ise ja J. A. teatas, et peab Maksu-ja Tolliameti (MTA) tegevust ebaseaduslikuks, kuna MTA oli teinud kõik vastavad toimingud (andis kätte koondamisteatise, esitas taotluse Töötukassale koondamishüvituse maksmiseks) J. A. koondamiseks, ilma, et oleks eelnevalt saanud selleks tööinspektori luba. Samuti teatas avaldaja, et EMTAL on oma vastuse tähtkirjaga postitanud. 2) Tööinspektor-jurist ei ole üldse arvestanud

§ 116

lg 2 sättega, mille kohaselt teenistusse jäämise eelisõigus on teenistujate esindajal, seejärel põhikohaga ametnikel. Maksu- ja Tolliametis pakuti teenistujate esindajatele vabu ametikohti kõige viimases järjekorras ja öeldi, et vabade ametikohtade informatsiooni võib saada Lääne maksu- ja tollikeskuse personalitöötajalt Viivi Leiburilt. Selline tegevus on avaliku teenistuse seaduse § 116 lg 2 sätete rikkumine. Seadus annab teenistusse jäämise eelisõiguse teenistujate esindajatele. 3) Tööinspektori otsuse tegemise aluseks on

§ 133

lõiked 3 ja 4.

§ 133

lg 5 on materiaalõiguslik säte, mis määrab selle otsuse tegemise kaalutluste sisu – st tööinspektor peab sisuliselt kindlaks tegema, kas teenistujate esindaja teenistusest vabastamise põhjuseks võivad olla asjaolud, mis tulenevad tema tegevusest teenistujate esindamisel. Seadusega on pandud tööinspektorile kohustus uurida ja välja selgitada, kas

§ 133lõikes 5 nimetatud asjaolud võivad esineda.

Haldusmenetluse reeglite kohaselt peab haldusorgan rakendama uurimispõhimõtet, st et haldusorganil lasub kohustus selgitada menetletavas asjas tähtsaid asjaolusid ja vajaduse korral koguda selleks tõendeid omal agatusel. 4 4) Käesoleval juhul on tekkinud olukord, kus kolme võrreldava ametikoha hulgast koondati

§ 116lõike 2 eelisõigust eirates teenistujate esindaja.

5) Tööinspektor väidab, et

§ 133

eesmärk ei ole takistada seaduses sätestatud teenistusest vabastamise aluse olemasolul teenistujaid esindava isiku teenistusest vabastamist. Avaldaja ei olegi seda väitnud. Kõigepealt tuleks kontrollida kas on täidetud

§ 116lõike 2 nõuded.

Väide, et seadus ei sätesta teenistujate esindaja koondamisele erandeid, on vale – vastava erandi sätestab just nimelt

§ 116lõige 2.

Kui kaotatakse kõik võrreldavate tööülesannetega ametikohad, alles siis saab kohaldada

§ 116lõiget 3 ja pakkuda teenistujate esindajale teist ametikohta.

6) Tööinspektor-juristi väitel ei ole millegagi tuvastatud, et teenistusest vabastamise tegelikuks põhjuseks on soov vabaneda ametnikust tema tegevuse tõttu teenistujate esindaja huvide kaitsmisel, kuid tööinspektor ei ole tõendanud ka vastupidist, st toonud välja asjaolusid, mis tõendaksid, et puudus soov vabaneda ametnikust tema tegevuse tõttu. Tööinspektor oleks pidanud selliseid asjaolusid uurima ja hindama. Käesoleval juhul on EMTAL-i arvamus jäetud täiesti tähelepanuta.

1. Kaebuse esitaja taotleb Maksu- ja Tolliameti 02.12.2008 käskkirja nr 0017-K seadusevastaseks tunnistamist, teenistusse ennistamist ja ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest vastava tasu väljamaksmist järgmistel põhjustel (tl 1-3, 62-64 ja 88). 1) Vastustaja 02.12.2008 käskkiri on ebaseaduslik. Põhjendused teenistusest vabastamiseks seoses koondamisega on otsitud. Peadirektori tegelik soov oli vabastada J. A. teenistusest seoses tegevusega teenistujate huvide esindamisel ja kaitsmisel. MTA on seadnud eesmärgiks ametnike huve, eriti palgavõitluses ametnikke kaitsva organisatsiooni lammutamise ja ametiühingu organisatsioonide liidrite teenistusest vabastamise. Kaebuse esitaja sattus juhtkonnaga vastuollu seetõttu, et on osalenud aktiivselt teenistujate õiguste kaitsel. 2) 24.novembri 2008 Eesti Töötukassa otsuse nr 208000252 alusel maksis Eesti Töötukassa kaebuse esitajale
2. novembril 2008 välja kollektiivse koondamise hüvitise kahe kuu palga ulatuses.
3. novembril 2008 otsustas tööinspektor-jurist Heli Ojavee anda MTA-le nõusoleku J. A. koondamiseks. Tuginedes eelnevatele dokumentidele otsustas MTA peadirektor koondamise sisuliselt enne vastava nõusoleku saamist. Ametiühingute seaduse § 23 kohaselt peab olema tagatud ametiühingu ja selle valitud esindajate kaitse asutuse, organisatsiooni ja ühingu ühinemisel, jagunemisel, ümberkujundamisel, ettevõtte või selle osa ülemineku korral. Sellist kaitset avaldajale kui ametiühingu valitud esindajale ja teenistujate usaldusisikule Maksu-ja Tolliamet ei taganud. 3) Avaliku teenistuse seaduse § 116 lõike 2 kohaselt on teenistusse jäämise eelisõigus teenistujate esindajal. Kaebuse esitaja on töötanud MTA-s (enne liitmist Tolliametis) alates maist 1997 mitmetel ametikohtadel vahetusevanemana, vaneminspektorina ja vahetusevanem-peainspektorina. Avaldaja on lõpetanud Sisekaitse Akadeemia tolli erialal, läbinud mitmesugused tollialased koolitused Soomes ja Rootsis ja sooritanud keeleoskuse eksamid Tallinna Keeltekeskuses kahe võõrkeele (taani, inglise) osas ning ühe võõrkeele oskus (vene keel) on kõrgharidusdiplomi alusel. Kuid nüüd koondati MTA Lääne maksu- ja tollikeskuse tollikontrolliosakonnas just kaebuse esitaja (peainspektori) ametkoht, samal ajal säilitati viis

§ 116

lg 2 on kohaldatav siis, kui koondatavaid valitakse mitme sama ameti ja ühesuguste teenistusülesannetega ametnike hulgast. Antud juhul olid sellisteks ametnikeks viidatud kolm tollikontrolli peainspektori ametikohtadel töötavat peainspektorit, kellest üks oli kaebuse esitaja.

§ 116lg 2 eesmärk on kaitsta ebaseadusliku koondamise eest teenistujate esindajat.

Seega, kui on kolm ühesugust ametikohta, millest üks ametikoht koondatakse, siis peab

§ 116lg 2 kohaselt eelistama ning oma ametikohale jätma teenistujate esindaja.

5) MTA väidab, et kaebuse esitaja on korduvalt väljendanud, et ei soovi teenistujate eelisõigust kasutada. MTA selline väide on väär ning põhineb valedel väidetel. MTA väidab, et J. A. seisukohta uurisid

1. aasta suve lõpul/sügisel LÄMTK tollikontrolliosakonna juhtivinspektor Kunnar Keres ja tollikontrolliosakonna juhataja Mihkel Tarvis. Tegelikkuses pakkusid Kunnar Keres ja Mihkel Tarvis LÄMTK tollikorralduse osakonna peainspektori ametikohta kontaktisikuna keeldude/piirangute valdkonnas
2. aasta suvel põhjendusega, et soovitakse jätkata kahe vahetusega mis ka tegelikkuses juba nii oli toiminud ligi aasta aega (peamiseks põhjuseks kütuse limiit, kolme vahetuse puhul ei jätkunud seda kuuks ajaks). Jätkamist vaneminspektorina tollikontrolliosakonna liikuvkontrollitalituse vahetuse koosseisus pakkus Kunnar Keres telefoni teel paar nädalat enne koondamisteate esitamist, teavitades, et Kunnar Keres ja Mihkel Tarvis otsustasid mitte pakkuda kaebuse esitajale LÄMTK liikuvkontrollitalituse vahetuse vanema peainspektori ametikohta ja näevad avaldaja võimalikku jätkamist ainult vaneminspektorina ja väiksema palgaga. Sellega kaebuse esitaja ei nõustunud. 6) MTA väited, et kaebuse esitaja ei ole teinud ettepanekuid töökorralduse parandamiseks, palgaläbirääkimisteks, kollektiivlepingu tingimuste muutmiseks, on paljasõnalised ja põhistamata. Sellest tehtud järeldus, et seega puuduvad ka vastuolud juhtkonnaga, on väär. Ametiühingu juhatajana ja usaldusisikuna tegi avaldaja pidevalt ettepanekuid töökorralduse parandamiseks, osales kõikides palgaläbirääkimistes ja kollektiivlepingu läbirääkimistes, kaitses ja aitas ametiühingu liikmeid nende õiguste kaitsel. 7) Maksu- ja Tolliametilt käskkirjad tõendavad, et LÄMTK liikuvkontrollitalituse nimeline koosseis kinnitati enne kui saadi tööinspektori luba koondamiseks. Sellisele asjaolule viitab see, et kui tööinspektor tegi oma otsuse 28.11.2008, siis Eesti Töötukassa tegi juba 24.11.2008 otsuse nr 208000252, mille alusel maksis Eesti Töötukassa 28.11.2008 välja kollektiivse koondamise hüvitise kahe kuu palga ulatuses. Seega on tõendatud, et faktiliselt oli otsus teenistusest vabastamise kohta tehtud juba enne tööinspektori nõusoleku saamist. TÖÖINSPEKTORI (VASTUSTAJA) SEISUKOHT
3. Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel (tl 31-32). 1) Maksu-ja Tolliamet (MTA) esitas 17.11.2008 taotluse Lääne maksu-ja tollikeskuse tollikontrolliosakonna paeinspektori J. A. teenistusest vabastamiseks nõusoleku saamiseks avaliku teenistuse seaduse § 133 lõike 3 alusel. Kaebuse esitaja ametikoha koondamist põhjendas MTA tollikontrolli töö ümberkorraldamisega. 05.11.2008 esitas MTA Tööinspektsioonile taotluse töölepingute kollektiivse lõpetamise kooskõlastuse saamiseks. Koondamise vajadust põhjendas MTA struktuuri ja koosseisu muudatustega alates 01.12.
4. Rahandusministri 06.10.2008 määrusega nr 30 (RTL 2008, 84, 1169) kinnitatud koosseisus oli võrreldes 11.02.2008 määrusega nr 6 (RTL 2008, 15, 219) kinnitatud koosseisuga 438 töö- ja ametkohta vähem. Kaebusest ei selgu, 6 miks oleks pidanud tööinspektor arvestama 28.11.2008.a otsuse nr 8.4-25/18242 tegemisel sellega, et 06.10.2008 määrust nr 30 muudeti 30.10.2008.a määrusega nr
5. 2) Otsuse andmise aluseks on

§ 133

, mille lõike 5 kohaselt on keelatud teenistujate esindajat teenistusest vabastada tulenevalt tema seaduslikust tegevusest teenistujate huvide esindamisel.

§ 133

eesmärk ei ole takistada seaduses sätestatud teenistusest vabastamise aluse olemasolul teenistujaid esindava isiku teenistusest vabastamist. Tööinspektor selgitab välja, kas esinevad või puuduvad

§ 133lõikes 5 sätestatud teenistusest vabastamist keelavad asjaolud.

Enne nõusoleku andmist peab tööinspektor veenduma, et teenistusest vabastamine ei ole põhjuslikus seoses teenistujate esindaja tegevusega teenistujate huvide esindamisel. Kui tööinspektor tuvastab, et teenistusest vabastamise tegelikuks põhjuseks on soov vabaneda ametnikust tema tegevuse tõttu teenistujate huvide esindamisel, ei või tööinspektor anda nõusolekut teenistusest vabastamiseks. Seega puudub tööinspektoril kaalutlusõigus, kui on tuvastatud

§ 133lõikes 5 sätestatud teenistusest vabastamise keelavad asjaolud.

Ainuüksi ametiühingu tööga tegelemine ei anna alust teenistusest vabastamiseks nõusoleku andmisest keeldumiseks. Antud asjas oli

§ 133

lõike 3 alusel esitatud taotluse lahendamiseks vajalik välja selgitada koondamissituatsiooni olemasolu ja lõikes 5 toodud asjaolude puudumine. Arvestades otsuse tegemise ajaks teadaolevat ametnike koosseisu vähendamise kohustust, mis tulenes rahandusministri 06.10.2008 määrusest nr 30, ei olnud tööinspektoril alust kahtlustada tööandjat koondamissituatsiooni fabritseerimises eesmärgiga vabaneda kaebuse esitajast.

§ 133

lõikest 5 tulenevalt ei oleks tööinspektor võinud anda nõusolekut, kui oleks selgunud, et kaebuse esitaja teenistusest vabastamine on seotud tema seadusliku tegevusega teenistujate huvide esindamisel. Sellekohast informatsiooni tööinspektorile esitatud ei ole. 3) Enne otsuse tegemist on tööinspektor 20.11.2008 e-kirjaga teavitanud kaebuse esitajale tööandja taotlusest ja andnud võimaluse arvamuse andmiseks teenistussuhte lõpetamise kohta. Kaebuse esitaja kirjalikult ei vastanud. 28.11.2008 telefoni teel teatas kaebuse esitaja, et ei soovi arvamust anda ega kommenteerida koondamise tõttu teenistussuhte lõpetamist. Seega ei andnud kaebuse esitaja tööinspektorile mingisugust informatsiooni oma tegevuse kohta teenistujate esindamisel või sellelt pinnalt tekkinud konfliktide kohta. Ka Eesti Maksu- ja Tolliametnike Ametiühingute Liit (EMTAL) ei ole taolist informatsiooni tööinspektorile edastanud. Tööinspektori 20.11.2008 saadetud pöördumisele ei vastatud

§ 133lg 4 ettenähtud aja jooksul.

28.11.2008 postitatud arvamus ei kajasta samuti kaebuse esitaja tegevust teenistujate esindamisel ja sellelt pinnalt tekkinud konfliktide olemasolu. Samas ei saa jätta märkimata asjaolu, et kaebuse esitaja koondatavate isikute nimekirjas olemist ja tema võimalikust koondamistest teadis EMTAL juba vähemalt 29.09.2008 (20.09.2008 e-kiri MTA peadirektorile). Kuna koondamissituatsioon oli olemas ja puudusid

§ 133

lõike 5 asjaolud, siis ei olnud tööinspektoril alust keelduda nõusoleku andmisest kaebuse esitaja teenistusest vabastamiseks. 4) Tööinspektori nõusolek ei kohusta tööandjat ametnikku teenistusest vabastama ega anna alust ebaseaduslikuks teenistussuhte lõpetamiseks. Ainult nõusoleku olemasolu ei kindlusta ega tõenda teenistussuhte lõpetamise seaduslikkust. Teenistusest vabastab ametniku tööandja, kes on kohustatud tagama vabastamisel seaduslikkuse

-s ettenähtud korras ja tingimustel, arvestades ka § 116 nõudeid. Töötajate esindaja kaitse kohustus ei lasu ainult tööinspektoril selliselt, et tööinspektor peab ka järgima ja kindlustama kõigi

-st tööandjale tulenevate kohustuste täitmise.

§ 116

lg 3 kohaselt ei vabastata ametnikku, kui teda on võimalik nimetada tema nõusolekul teisele ametikohale. Millal tuleb lugeda teise ametikoha pakkumise kohustus täidetuks,

ei reguleeri ja mingeid erandeid selles ei sätesta töötajate esindaja teenistussuhte lõpetamisel koondamise tõttu. Riigikohtu halduskolleegium otsuses haldusasjas 3-3-1-48-00 on väljendatud seisukohta, et ametnikule on võimalik teist ametikohta pakkuda kuni teenistussuhte lõpetamiseni. 7 5)

§ 130

lõike l1 kohaselt teatatakse teenistujate esindajale tema teenistusest vabastamisest koondamise tõttu kirjalikult ette kaks kuud.

§ 130

lõike 3 kohaselt saab etteteatatud vabastamisest loobuda ainult ametniku kirjalikul nõusolekul. Tööandja peaks tööinspektori nõusoleku saama enne koondamisest teatamist. Kui seda eelnevalt ei ole, võib tekkida olukord, kus tööinspektor ei anna nõusolekut, kuid tööandja samas ei saa enam loobuda etteteatamisest. Seega ei saa

§ 133

lõike 3 alusel tööinspektori poolt antava otsuse andmise tingimuseks seada tööandjale

-st tulevaid üldiste teenistussuhte lõpetamise toimingute tegemise kontrollimist, sh teise ametikoha pakkumist, kuna need toimingud võivad järgneda tööinspektori nõustuva otsuse saamisele. MTA 21.oktoobri 2008 koondamisteates kinnitab tööandja, et vabadest ametikohtadest on kaebuse esitajal võimalik sada informatsiooni personalitöötaja Viivi Leiburilt. Tööinspektorile ei saa ette heita seda, et ta pole välja selgitanud kõigi vakantsete ametikohtade olemasolu, hinnanud nende võrdväärsust omavahel, sobivust ja vastavust ametniku võimetele jms. Koondamisteates on teavitatud kaebuse esitajast võimalusest tutvuda kõigi vakantsete ametikohtadega. Kuigi sobiva ametikoha leidmine ja pakkumine eesmärgiga vältida isiku teenistusest vabastamist, on asutuse kohustus, ei välista see isiku enda hoolikust ja aktiivsust sobiva ametikoha väljaselgitamisel (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus 3-3-1-5-05). Vastustaja ei nõustu sellega, et vabade ametikohtade väidetavalt valikulise pakkumisega on rikutud

§ 116lõike 2 kohustust.

MAKSU- JA TOLLIAMETI (VASTUSTAJA) SEISUKOHT 15. Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel (tl 40-42). 1) Personalikulude kokkuhoiu ja eelarve ökonoomsema kasutamise vajadusest tingituna muutus MTA-s alates 01.12.2008 töökorraldus, mille tulemusel ühendati mitmed struktuuriüksused, vähendati juhtimistasandeid ning tsentraliseeriti tugi- ja osad põhiprotsessid. Seoses töökorralduslike muudatustega MTA-s toimusid muudatused ka MTA struktuuris ja koosseisus. Uue juhtimisstruktuuri kohaselt vähenes keskuse osakondade arv osakondade ühendamise tulemusel kaheksateistkümnelt kolmeteistkümnele. Töökorralduslike muudatustega kaasnes ka juhtimistasandite vähenemine, mis omakorda tõi kaasa paljudes osakondades talitusejuhatajate ametikohtade koondamise. Lisaks keskasutuses toimunud muudatustele toimusid muudatused ka piirkondlikes maksu- ja tollikeskustes, kus samuti vähendati juhtimistasandite ja juhtide ametikohtade arvu ning osad tegevused tsentraliseeriti. Muudatuse tulemusel vähenes MTA ametikohtade arv 351 ametikoha võrra ning senise 2330 ametikoha asemel on alates 01.12.2008 MTA-s 1979 ameti- ja abiteenistuskohta. 2) Seoses uue MTA struktuuri ja koosseisu ning MTA põhimääruse kinnitamisega toimusid muudatused ka Lääne maksu-ja tollikeskuses. LÄMTK tollikontrolliosakonna ja tolliosakonna liitmisel loodi kahe talitusega tollikorralduse osakond. Liikuvkontrollitalitusse loodi senise kolme liikuva rühma asemel kaks liikuvat rühma. Põhiline muudatus seisnes kahe osakonna liitmisel selles, et ametikohad asukohaga Haapsalus koondati ning Pärnus vähendati liikuvate rühmade vahetuste arvu. Alates 01.12.2008 jätkas Pärnus kaks liikuvat rühma ning seoses sellega koondati üks LÄMTK tollikontrolliosakonna peainspektori ametikoht. 3)

§ 116

lg 1 kohaselt võib ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähenemisel, teenistuse ümberkorraldamisel või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel. Lähtudes eelnimetatust ning võttes arvesse, et seoses uue struktuuri ja koosseisu kinnitamisega vähenes MTA-s ametikohtade arv ning alates 01.12.2008 ei olnud vajadust kolme LÄMTK tollikontrolliosakonna 8 peainspektori ametikoha, asukohaga Pärnu, järgi, tekkis koondamissituatsioon kõigil kolmel LÄMTK tollikontrolliosakonna Pärnu liikuva rühma peainspektoril. Vastustaja arvates on käesolevas haldusasjas keskseks küsimuseks, kas MTA lähtus kaebuse esitaja teenistusest vabastamisel

§ 116

lg 2 ja lg 3 sätestatust ning kas koondamissituatsioonis oli kaebuse esitajale tagatud seadusega antud eelisõigus teenistusse jäämisel. MTA on seisukohal, et vastustaja on püüdnud kasutada kõiki seaduslikke vahendeid tagamaks kaebuse esitajale eelisõigust teenistusse jäämisel ning on püüdnud vältida J. A. vabastamist koondamise tõttu. 4) Käesoleva haldusasja raames ei ole kohane võrrelda ja rääkida viiest kaebuse esitaja poolt mainitud LÄMTK tollikontrolliosakonna peainspektori ametikohast, kuna tegemist ei olnud võrreldavate ametikohtadega. Nimetatud ametikohtade asukohad olid erinevad. Eeltoodust tulenevalt ning võttes arvesse, et kaebuse esitaja teenistuskoha asukohaks oli Pärnu, saab rääkida ainult kahest peainspektorist, liikuva rühma juhist, kellel tekkis kaebuse esitajaga võrreldav koondamissituatsioon. 5) Selleks, et garanteerida MTA teenistuses olevatele ametnikele nende endine töö ning vältida ametnike vabastamist koondamise tõttu, anti ametnikele võimalus aktiivselt kaasa rääkida sobiva ametikoha väljaselgitamisel. Sarnaselt teiste struktuuriüksustega toimus ametnikega vestlus ka LÄMTK-is. J. A. seisukohta uurisid 2008. aasta suve lõpul/sügisel LÄMTK tollikontrolliosakonna juhtivinspektor Kunnar Keres ja tollikontrolliosakonna juhataja Mihkel Tarvis. Muuhulgas räägiti sellest, et seoses MTA struktuurimuudatustega 2008 detsembris toimuvad ka koondamised. Kaebuse esitaja oli nõus, et teda arvatakse koondatavate hulka. Lisaks oli kaebuse esitaja ka varasemalt korduvalt avaldanud soovi koondatuks saada.

§ 116

lg 2 kohaselt on koondamisel teenistusse jäämise eelisõigus eelkõige teenistujate esindajal, seejärel põhikohaga ametnikel. Eelnimetatud sätte eesmärgiks on anda teenistujate esindajale täiendav kaitse/eelisõigus olukorras, kus teenistusest vabastamine toimub sõltumata teenistujate esindaja tahtest. Kindlasti ei ole kõnesoleva sätte eesmärgiks takistada teenistujate esindaja teenistusest vabastamist tema nõusolekul ja seada teenistujate esindajat ebasoodsamasse olukorda võrreldes tavaametnikega. Antud juhul on kaebuse esitaja korduvalt väljendanud, et ei soovi nimetatud eelisõigust kasutada. Kuna LÄMTK-is oli võimalus pakkuda kaebuse esitajale ka teisi talle sobivaid vakantseid ametikohti, siis pakuti talle võimalust jätkata LÄMTK tollikorralduse osakonnas peainspektori ametikohal kontaktisikuna keeldude/piirangute valdkonnas või jätakata vaneminspektorina liikuvkontrollitalituse vahetuse koosseisus. Nimetatud ametikohtade pakkumisel võeti arvesse kaebuse esitaja eelnevat teenistusstaaži, kvalifikatsiooni, erialast ettevalmistust, teenistuslaseid näitajaid ning muid olulisi asjaolusid. Siinkohal märgib vastustaja, et peainspektori keeldude/piirangute valdkonnas ametikoha pakkumisel lähtuti just J. A. eriteadmistest ning kogemustest. Kuna J. A. ei soovinud enda nimetamist kõnesolevale peainspektori ametikohale ning võttes arvesse, et kaebuse esitaja oli ainuke sobiv kandidaat nimetatud ametikohale, siis uude MTA struktuuri nimetatud spetsiifilist ametikohta ei loodud. Peainspektori keeldude/piirangute valdkonna ülesanded jagati teiste ametikohtade vahel ära. Vaatamata sellele, et pakutavad ametikohad olid kaebuse esitaja jaoks soodsad ja vastasid kaebuse esitaja võimetele, ei andnud kaebuse esitaja nõusolekut enda nimetamiseks MTA poolt pakutavatele ametikohtadele. Kontaktisiku ametikohast keeldumist põhjendas kaebuse esitaja ajaoluga, et tema soov oleks jätkata tööd summaarse tööaja arvestuse alusel (töö vahetuses), kontaktisik aga oleks pidanud töötama tavalise tööajaga ehk siis 8 tundi päevas. MTA on seisukohal, et kaebuses toodud põhjendused kaebuse esitaja konfliktist MTA juhtkonnaga ei ole asjakohased ja veenvad. J. A. kasutas küll talle usaldusisiku ülesannete täitmiseks ettenähtud aega, kuid ettepanekuid töökorralduse parandamiseks, palgaläbirääkimisteks, kollektiivlepingu tingimuste muutmiseks ta MTA-le teinud ei ole. Seega on paljasõnaline ja tõendamata kaebuse esitaja väide, et J. A. sattus vastuollu MTA juhtkonnaga seetõttu, et on aktiivselt osalenud teenistujate õiguste kaitsel ning et on teinud ettepanekuid töökorralduse 9 parandamiseks, mis ei olnud meelepärased juhtidele. MTA-le jääb arusaamatuks, milliseid ettepanekuid kaebuse esitaja silmas peab. Vastustajale ei meenu, et J. A. oleks usaldusisikuna aktiivselt osalenud teenistujate õiguste kaitsel.

§ 133

lg 3 kohaselt saab teenistujaid esindava isiku vabastada teenistusest koondamise tõttu ainult ametiasutuse asukoha tööinspektori nõusolekul. Seda, millal ja kuidas tuleb taotlus tööinspektorile esitada,

ei täpsusta. Kaebuse esitaja vabastati koondamise tõttu alles pärast tööinspektorilt nõusoleku saamist. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, analüüsinud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid, leiab, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtu põhjendused on järgmised.
2. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud tööinspektori (tööinspektor-juristi) otsust, millega anti nõusolek J. A. teenistusest vabastamiseks ning Maksu- ja Tolliameti (MTA) 02.12.2008 käskkirja nr 0017-K. Nimetatud käskkirjaga vabastati kaebuse esitaja tööinspektori 28.11.2008 otsusele tuginedes ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähenemise tõttu (koondamine) teenistusest arvates 04.12.
3. Avaldaja taotleb ka käskkirja nr 0017-K seadusevastaseks tunnistamist, teenistusse ennistamist ning teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamaksmist.
4. Koondamissituatsioon hõlmas kolme võrreldavat ametikohta ja selles osas menetlusosaliste vahel vaidlust ei ole (kohtuistungi protokoll, tl 88, keskel). Küll aga väljendub vaidluse eripära selles, et kaebuse esitaja puhul oli tegemist Pärnu Tolliametnike Ametiühingu esimehega ning tulenevalt

§ 116

lg-st 2 peaks teenistusse jäämise eelisõigus olema eelkõige teenistujate esindajal ning alles seejärel põhikohaga ametnikel. Antud juhul oli pigem vastupidi, kuid vastustaja on lähtunud eeldusest, et kaebuse esitaja soovis tegelikult koondatuks saada ja oli andnud (suuliselt) vastava nõusoleku. 19. Lähtuvalt käesoleva vaidluse iseloomust tulebki kontrollida peamiselt seda, kas Maksu- ja Tolliamet vastustajana oli õigustatud eeldama, et kaebuse esitaja soovib koondamist. Kui sellist soovi ei oleks pidanud eeldama, siis on tehtud oluline kaalutlusviga ning nimetatud eeldusel põhinev teenistusest vabastamine tuleb tunnistada seadusevastaseks. Arvestades asjaolu, et

§ 133

lg 5 kohaselt on keelatud teenistujate esindaja teenistusest vabastamine tulenevalt tema seaduslikust tegevusest teenistujate huvide esindamisel, peab tööinspektor lähtuvalt sama seaduse ja paragrahvi neljandast lõikest (eelnevalt) kirjalikult põhjendama teenistujate esindaja teenistusest vabastamiseks nõusoleku andmist või sellest keeldumist. Seega tuleb hinnata ka tööinspektori otsuse õiguspärasuse küsimust.

§ 133

lg-s 6 on sätestatud, et tööinspektori ebaseadusliku tegevuse peale saab esitada halduskohtule kaebuse. Maksu- ja Tolliamet pidas tööinspektorilt saadavat luba vaidlusaluses menetluses küllaltki oluliseks lüliks ning Tööinspektsiooni või tööinspektori vastustajana kaasamist põhjendatuks. MTA selgitas, et ilma isiku enda soovita ja tööinspektori nõusolekuta ei oleks koondamist võimalikuks peetud (kohtuistungi protokoll, tl 88, ülal). 20. Tööinspektori otsuse õiguspärasuse hindamise juures tuleb kontrollida eelkõige seda, kas otsuse motivatsioon on piisav ja kas otsuse tegemisel ei esinenud olulisi kaalutlusvigu. Riigikohtu 12.06.2003 kohtuotsusest haldusasjas nr 3-3-1-48-03 nähtub, et toonase vaidluse raames kontrolliti küll tööinspektori poolt andmata jäetud nõusoleku õiguspärasuse küsimust lähtuvalt tolleaegsest töölepingu seaduse regulatsioonist, kuid sisulised argumendid on asjakohased ka käesoleva vaidluse puhul. Nimetatud asjas tühistati tööinspektori otsus, millega oli keeldutud nõusoleku andmisest töölepingu lõpetamiseks ühe aktsiaseltsi usaldusisikuga ning vastustajat kohustati taotlust uuesti 10 läbi vaatama. Eelnimetatud lahendi p-s 18 on selgitatud, et tööinspektor pidi töölepingu lõpetamiseks nõusoleku andmise otsustamisel analüüsima ka töölepingu lõpetamise põhjuseid ning välja selgitama, kas töötajate esindajat, kes on toime pannud distsiplinaarsüüteo, ei kohelda süüteo kvalifitseerimisel ja karistuse valikul tema staatuse tõttu erapoolikult ning erinevalt teiste taoliste juhtumitega võrreldes ja et tööinspektor peab esitama omapoolse motivatsiooni. Lähtuvalt eeltoodust ei saa nõustuda seisukohaga nagu ei peaks tööinspektor tööandja poolset töölepingu lõpetamise seaduslikkust kontrollima ja et antud juhul ei pidanudki tööinspektor

§ 116

lg-st 2 tulenevat teenistusse jäämise eelisõigusega seonduvat hindama (Vt kohtuistungi protokoll, tl 89). Ametiühingu-alast tegevust ei saa taolistel juhtudel täiesti puhtal kujul muudest teenistusest vabastamisega seonduvatest küsimustest eraldada ning antud olukorras oleks tööinspektor pidanud kontrollima ning hindama eelkõige seda, kas teenistujate esindaja teenistusse jäämise eelisõiguse printsiibi eiramine oli õigustatud ja ega see ei olnud tingitud tema seaduslikust tegevusest teenistujate huvide esindamisel. Tööinspektor on aga lähtunud peamiselt Maksu- ja Tolliameti 17.11.2008 taotluses (tl 16-17) esitatud andmetest, mille kohaselt MTA Lääne maksu- ja tollikeskuse tollikontrolliosakonna peainspektori ametikoht tuli koondada seoses töö ümberkorraldamisega. Samuti on lähtutud eelnimetatud taotluses sisalduvatest väidetest mille kohaselt oli J. A.

1. aasta augustis toimunud eelläbirääkimistel avaldanud, et ei soovi jätkata teenistust pärast teenistuse ümberkorraldamist ja et J. A. oli koondamisteatisega tutvunud.
2. Tööinspektor- juristi 28.11.2008 otsuses on olulised kaalutlusvead. Kõigepealt on tööinspektor lähtunud otsuse teise lehekülje esimeses lõigus sisalduvast eeldusest, et J. A. on koondamisteatisega tutvunud, kuid ei soovinud anda kinnitust koondamisega nõustumiseks või mittenõustumiseks. Siinkohal tuleb asuda seisukohale, et kui koondamisteatisele on trükitud valmis tekst koondamisega nõusoleku suhtes ja punktiirjoon allkirja kirjutamiseks ning isik jätab selle täitmata, siis ei saa eeldada, et koondamisega on nõustutud. Järgmisena on viidanud tööinspektor oma otsuses sellele, et J. A. võttis temaga 28.11.2008 telefoni teel ühendust ning teatas, et ei soovi arvamust anda ning teenistussuhte lõpetamist koondamise tõttu ei soovi kommenteerida. Kohtuistungil selgus, et kaebuse esitaja oli püüdnud küll tööinspektorile telefoni teel helistada, kuid ei saanud teda kätte ning tegelikult oli tööinspektor talle ise helistanud. Kaebuse esitaja väitis, et andis tööinspektorile teada, et peab koondamist ebaseaduslikuks ja et EMTAL on ka omalt poolt juba kirja posti pannud ning selgitanud miks see on ebaseaduslik (kohtuistungi protokoll). Vastustaja asus seejärel seisukohale, et võimalus arvamuse andmiseks oli elektronkirjaga antud ja küsimus sellest, kas tööinspektor helistas J. A.le või oli see vastupidi, ei ole oluline. Selles osas tuleb vastustajaga nõustuda, kuid haldusasja materjalist ei nähtu ka seda, millel põhineb tööinspektori väide, et kaebuse esitaja ei soovinud koondamise kohta arvamust avaldada. See ei ole kooskõlas haldusasja materjaliga. J. A. esitas tõendina koopia EMTAL juhatuse esimehe I. Tageli 24.11.2008 elektronkirjast tööinspektor-jurist H. Ojaveele, milles teatatakse, et eelnev pöördumine, milles küsiti teenistujaid esindava organisatsiooni arvamust seoses koondamisega, on saadud kätte 24.11.2008 ja et vastatakse seaduses sätestatud ühe nädala jooksul (tl 72). Tegelikult esitas EMTAL tööinspektorile vastuse isegi nädalasest tähtajast varem, 28.11.2008 ja see on kooskõlas J. A. väitega selle kohta, et tööinspektori poolt viidatud 28.11.2008 telefonikõne ajal ta juhtis tähelepanu asjaolule, et EMTAL-i vastavasisuline arvamus on posti pandud. EMTAL-i 28.11.2008 kirjast tööinspektorile nähtub, et juhatus oli arutanud küsimust eelmisel päeval, 27.11.
3. Seega ei saa asuda ka sellisele seisukohale, et EMTAL oleks omapoolse vastusega venitanud. Vaidlustatud tööinspektori otsusest nähtub, et EMTAL-ile edastati pöördumine arvamuse saamiseks elektronkirjaga 20.11.2008 ja kuna 28.11.2008 ei olnud vastust esitatud, siis rikuti

§ 133lg-s 4 sätestatud ühenädalast tähtaega.

Nimetatud seisukohaga ei saa nõustuda, sest teenistujaid esindav organisatsioon pidi andma oma arvamuse ühe nädala jooksul arvates pöördumise päevast. Pöördumise päeva ei saa arvestada selliselt, et arvamuse andjale jääb vastuse andmiseks minimaalne aeg või et seda ei jäägi. Kuid isegi sel juhul, kui lähtuda eeldusest, et vastus pidi 11 tööinspektorini jõudma nädala jooksul arvates selle väljasaatmisest ja olenemata sellest, millal teine osapool selle kätte sai, siis antud juhul oli tööinspektorile eraldi teatatud nii EMTAL-i juhatuse esimehe elektronkirjaga kui ka kaebuse esitaja poolt telefoni teel, et vastus on tulemas. Sellises olukorras on nädalase tähtaja arvestamine arvates elektronkirja väljasaatmisest formaalne ja see ei ole kooskõlas hea halduse tavaga. Seega väljendub kaalutlusviga ka tööinspektori selles eelduses, et

§ 133lg-s 4 ettenähtud arvamus jäetakse tähtaegselt esitamata.

Kui tööinspektor oleks vastuse ära oodanud ja siiski soovinud endise seisukoha juurde kindlaks jääda, siis oleks tulnud kirjalikult põhjendada, miks EMTAL-i seisukohti ei saa arvestada. 22. Arvestades asjaolu, et tööinspektori otsus ei ole oluliste kaalutlusvigade tõttu õiguspärane, ei saa lugeda õiguspäraseks ka MTA käskkirjaga, millega avaldaja tuginevalt tööinspektori (õigusvastasele) nõusolekule koondati. Kuid siinkohal tuleb tööinspektoriga nõustuda selles, et

§ 116

lg-st 2 tulenevat teenistusse jäämise eelisõiguse küsimust pidi hindama ka Maksu- ja Tolliamet, kelle käskkirjaga isik koondati. Seega tuleb täiendavalt hinnata käskkirja õiguspärasuse küsimust lähtuvalt MTA pädevusest. 23.

§ 116

teise lõike esimese lause kohaselt on teenistusse jäämise eelisõigus eelkõige teenistujate esindajal, seejärel põhikohaga ametnikel. Selles ei ole ka sisulist vaidlust, kuid Maksuja Tolliamet on lähtunud ekslikust eeldusest, et kaebuse esitaja ei soovinud oma teenistusse jäämise eelisõigust kasutada. Vastustaja tugineb seejuures kahe töötaja selgitusele (tl 45-46), millest nähtub, et

1. aasta suvel-sügisel nõustus J. A. eeloleva koondamisega. Kaebuse esitaja suveperioodil toimunud jutuajamisi ei eita, kuid märgib, et pakkumised ei olnud seotud võimaliku koondamisega ja et nõustumise korral oleks olnud tegemist väiksema palgaga. Koondamissituatsiooni tekkides ei olevat aga selliseid jutuajamisi enam toimunud (kohtuistungi protokoll, tl 88).
2. Avaliku teenistuse seaduses ei ole väga täpselt reguleeritud, kuidas peab teenistusse jäämise eelisõiguse kasutamise soovist teada andma või kuidas peab koondamisest huvitatud osapool seda küsima, kuid lähtumine umbes kaks- või isegi enam kui kaks kuud varem toimunud suulistest vestlustest ei pruugi osutuda piisavaks. Kaebuse esitaja on lähtunud sellest, et teatas koondamisega mittenõustumisest suuliselt ja jättis koondamisteatel vastava nõusoleku andmise kohta ettevalmistatud lünka oma allkirja andmata (kohtuistungi protokoll, tl 90). Sellises olukorras oleks pidanud vastustaja käskkirja andjana ja selles mõttes koondamise initsiaatorina kaebuse esitaja seisukoha üle küsima ning vajaduse korral ka kirjalikult fikseerima. Haldusasja materjalist ei nähtu, et seda oleks tehtud. Taolises olukorras ei saa lähtuda pelgalt sellest, et varem on esinenud teemakohaseid jutuajamisi. Selliste jutuajamiste puhul ei saa välistada olukorda, kus vestluse osapooled saavad asjast erinevalt aru ning seetõttu ei ole isiku jaoks oluliste küsimuste lahendamine tuginevalt taolistele vestlustele alati põhjendatud.
3. Lähtuvalt eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et ka Maksu- ja Tolliamet tegi vaidlustatavat käskkirja andes kaalutlusvea kui arvestas sellega, et kaebuse esitaja oli koondamist soovinud. Seega tuleb käskkiri seadusevastaseks tunnistada, kaebuse esitaja teenistusse ennistada ning teenistusest sunnitult puudutud aja eest vastav tasu välja mõista. HKMS § 99 lg 1 p 2 kohaselt täidetakse otsus ametniku teenistusse ennistamise kohta viivitamatult.
4. Arvestades asjaolu, et kaebuse esitaja soovis teenistusse ennistamist, kuid seoses koondamisega on makstud koondamishüvitust, võib tekkida olukord, kus hüvitist tuleb vähendada. Seoses hüvitise võimaliku vähendamisega on Riigikohtu
5. novembri 1999 lahendi 3-3-1-41-99 punktis 4 selgitatud muuhulgas järgmist: „Teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmise otsustamisel tuleb silmas pidada

§ 135

eesmärki, milleks on anda ebaseaduslikult vabastatud ametnikule õigus saada tasu kogu aja eest, mil ta oli temast sõltumatutel põhjustel ilma töötasuta. Kooskõlas 12 selle eesmärgiga tuleb teenistusest sunnitult puudutud aja eest makstava tasu hulgast maha arvata hüvitis, mida ebaseadusliku vabastamise tõttu maksti seaduse või muu üldakti alusel“. Kaebuse esitaja selgitas kohtuistungil, et ühe aasta ametipalga suuruse koondamishüvituse puhul on ta vastustaja poolt tehtavast võimalikust tasaarvestusest teadlik ja sellega arvestanud. Vastustaja omakorda selgitas, et praktika ongi selline, et taolistel juhtudel tehakse tasaarvestus (kohtuistungi protokoll, tl 88). Vastavate arvestuste tegemine jääb Maksu- ja Tolliameti teha, sest summade kindlakstegemine kohtu poolt eeldaks täiendavate andmete saamist ja nõuaks ka suurt ajakulu (HKMS § 26 lg 3). 27. Halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul kaebuse esitaja menetluskulude hüvitamise taotlust ei esitanud. Seega jäävad poolte võimalikud menetluskulud poolte endi kanda. Enno Loonurm Kohtunik