Otsus toimetada kätte menetlusosalistele Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
ASJAOLUD Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) esitas Tartu Maakohtule 30.11.2009.a. hagiavalduse Gert Mäekivi vastu 71 907 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt jõustus 28.03.2005.a. Viljandi Maakohtu 10.02.2005.a. otsus, millega Gert Mäekivi mõisteti süüdi karistusseadustiku (KarS) § 113 järgi. Vaastavalt ohvriabi seaduse (OAS) § 9 lõikele 3 on vägivallakuriteo tagajärjel surma saanud ohvri ülalpeetaval õigus kuriteoohvri riiklikule hüvitisele. E.I. on kuriteoohver J.I. vanaduspensionieas olev ema ning vastab seetõttu OAS-is sätestatud tingimustele (RPKS §20 lg 2 p 2). Kooskõlas OAS § 18 on Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniamet määranud 13.12.2005.a. otsusega nr 436 (lisa 1) E.I. kuriteoohvri surmast tuleneva kahju perioodilise hüvitise. Hageja palub OAS § 31 lõikest 1 tulenevalt mõista kostjalt enda kasuks välja 71 907 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 27.01.2010.a. toimunud kohtuistungil jäi hageja oma varasema avalduse juurde. Kostja avaldas, et 03.10.2006. a tehtud kohtuotsuses lepiti kokku, et kui ta võtab süü omaks ja maksab nõutud summa (31 700 krooni), siis temalt rohkem ei nõuta. Kostjal polnud võimalik eelnevat tõenda. KOHTU SEISUKOHT OAS § 9 lõikele 3 on vägivallakuriteo tagajärjel surma saanud ohvri ülalpeetaval õigus kuriteoohvri riiklikule hüvitisele. OAS § 31 lg 1 näeb ette, et pärast ohvriabi seaduse alusel hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Tartu Maakohus on 10.02.2005.a. otsusega kostja süüdi tunnistanud KarS § 113 alusel J.I. tapmises, otsus on jõustunud 28.03.2005.a. Tartu Ringkonnakohtu otsusega. Kohus leiab, et tõendatud on, et kostja vastutab tekitatud kahju eest ning põhjendatud on mõista temalt hageja kasuks välja 71 907 krooni. VÕS § 140 lg 1 kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine alust kahjuhüvitise vähendamiseks. Arvestades kostja poolt toime pandud tegu, samuti nõude suurust, ei ole täies ulatuses kahju hüvitamine ebaõiglane ega vastuvõtmatu. Välistatud ei ole võimalus, et vanglal õnnestub tulevikus kostja tööga kindlustada, samuti saab kostja asuda raha teenima vanglast vabanedes. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.