Obsah (8)

§ 113§ 396§ 397§ 8§ 76§ 100§ 101§ 162

Tsiviilasi nr 2-09-43012 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2009.a., Tartu kohtumaja Otsuse avalikult teata

76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113, § 396 lg 1; TsMS § 435, § 436, § 438, § 439, § 442, kohus o t s u s t a s:

1. Hagi rahuldada.
2. Välja mõista Tarmo Sikk´ult AS Swedbank kasuks: 2.1 põhivõlgvõlg 127 496.41 krooni; 2.2 intress 8278.64 krooni; 2.3 sissenõutavaks muutunud viivis 2492.58 krooni ning 2.4 viivis

§ 113lõikes 1 sätestatud määras alates 26.08.2009.a.

kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

1. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud Tarmo Sikk´u kanda. Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. 27.08.2008.a. sõlmisid AS Hansapank (praegune AS Swedbank) ja Tarmo Sikk laenulepingu nr 08-121398-VV summas 131 447.34 krooni intressimääraga 19% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 05.08.2013.a. Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma laenu põhiosa ja intressi iga kuu
3. kuupäeval summas 3655.80 krooni. Kostja jäi intressimaksete tasumisega võlgnevusse alates 05.03.2009.a. Perioodil 05.03.2009.a.-04.06.2009.a. kostja intressimakseid ei tasunud, olles osaliselt viivituses kolme üksteisele järgneva intressimaksega (tl 2).
4. Hageja saatis kostjale 18.05.2009.a. lepingu ülesütlemise teatise ja kohustuste täitmise nõude kirja, paludes võlgnevus tasuda hiljemalt 02.06.2009.a. Hageja hoiatas kostjat, et nõude mittetäitmisel ütleb hageja lepingu ennetähtaegselt üles ning nõuab kogu võlgnevuse tasumist kohtu kaudu. Kostja nimetatud teatisele ei reageerinud. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale 138 267.63 krooni, millest 127 496.41 krooni on põhivõlg, 8278.64 krooni intress ning 2492.58 krooni intress.
5. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 138 267.63 krooni ning viivis põhinõudelt (127 496.41 krooni) võlaõigusseaduse (

) § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 26.08.2009.a. kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja kinnitas, et on nõus kirjaliku menetlusega (tl 3). 4. Kostja esitas oma vastuse hagiavaldusele 06.10.2009.a. Vastuses tunnistab kostja hagi põhinõude osas ning kinnitab, et on nõus asja lahendama kompromissiga ja tasuma hagejale igakuiselt 1000 krooni kuni võlgnevuse likvideerimiseni, kuivõrd ta on töötu ega ole võimeline igakuiselt suuremat summat tasuma. Kostja ei tunnista nõuet osas, mis puudutab viivise väljamõistmist protsendina põhinõudelt kuni selle täieliku tasumiseni. Kostja leiab, et

§ 113

lõikes 1 sätestatud määr (EKP intress + 7% aastas) on liialt kõrge ning taotleb viivisemäära alandamist 2%-ni aastas. Kostja kinnitas, et on nõus kirjaliku menetlusega (tl 18).

1. 19.10.2009.a. esitas hageja vastuse kostja vastusele. Hageja on seisukohal, et kompromissi sõlmimine kostja esitatud tingimustel ei ole võimalik, kuivõrd arvestades võlgnevuse suurust kujuneks võlgnevuse tasumise tähtajaks 11,5 aastat. Hageja sõlmib kohtulikud kokkulepped aga kuni 60 kuu pikkuse tähtajaga. Samuti märkis hageja, et kostja ei ole esitanud tõendit, millest nähtuks, mis ajast kostja töötu on. Hageja märgib lisaks, et kostjal on õigus võlgnevust tasuda osade kaupa ka pärast otsuse tegemist. 2 Kostja taotlus viivisemäära alandamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd senine määr ei ole ülemääraselt kõrge, viivise suuruseks kujuneb 28.05 krooni päevas (tl 20-21).
2. Kuivõrd menetlusosalised on oma kirjalikes seisukohtades avaldanud nõusolekut asja menetlemiseks kirjalikus menetluses, tegi kohus 02.11.2009.a. vastavasisulise määruse. Kohus andis menetlusosalistele aega täiendavate tõendite ja seisukohtade või kompromisslepingu esitamiseks kuni 23.11.2009.a. ning määras kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 21.12.2009.a. (tl 24). KOHTU SEISUKOHT 7.

§ 396

lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 397lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

8. Asjas ei ole vaidlust lepingu sõlmimise üle. Kostja on oma kirjalikus vastuses sisuliselt nõuet tunnistanud.

§ 8lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

9.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selle üle, et kostja ei täitnud nõuetekohaselt lepingutest tulenevaid kohustusi. 10.

§ 101

lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist, seda kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni (

§ 113lg 1).

Toimikumaterjalidest nähtuvalt ei ole kostja maksegraafikujärgseid makseid sooritanud alates

1. aasta juunist, sellest tulenevalt on hagejal õigus lisaks põhivõlale nõuda ka viivist.
2. Kostja on taotlenud viivisemäära vähendamist 2%-ni aastas, kuivõrd

§ 113lõikes 1 sätestatud määr on liiga kõrge.

Kohus märgib, et hageja poolt allkirjastatud laenulepingu punktis 10.1 on sätestatud viivise arvestamise kord. Nimetatud punkti kohaselt on pangal õigus arvestada viivist panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel. Laenu andmetest (tl 8) nähtuvalt on viivisemääraks 0.022% päevas, s.o 28.05 krooni. 12.

§ 113

lg 1 esimene lause sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama lõike teise lause järgi loetakse viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 113

lg 8 kohaselt võib maksmiseks kohustatud isik võib nõuda viivise vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule.

§ 162

kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

1. Kostja taotlus viivisemäära vähendamiseks 2%-ni aastas ei ole põhjendatud. Hetkel on viivisemäär, mida hageja kostjalt nõuab, 0.022% päevas. Viivise vähendamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huvisid kaaludes. 3 Kohus on seisukohal, et nimetatud määr ei ole ebamõistlikult kõrge ega heade kommete vastane. Sellest tulenevalt ei ole viivisemäära vähendamine põhjendatud. Ka Riigikohus on leidnud, et üldjuhul ei ole põhjendatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel vähendaks kohus viivist alla nõude seadusega tagatud ulatuse (RKTKo 32-1-66-05).
2. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista: 13.1 põhivõlgvõlg 127 496.41 krooni; 13.2 intress 8278.64 krooni; 13.3 sissenõutavaks muutunud viivis 2492.58 krooni ning 14.4 viivis

§ 113lõikes 1 sätestatud määras alates 26.08.2009.a.

kuni põhinõude täieliku tasumiseni. 15. Arvestades hagi rahuldamist ja TsMS § 162 lg 1, 2, § 173 lg 1, 3, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik 4