Tsiviilasi nr 2-09-49233 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 14. jaanuar

§ 174

lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lg 4).

Edasikaebamise kord Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses on AS-i Swedbank hagi Jaagup Lepa vastu 99 436,26 krooni (põhinõue 89 888,62 krooni, intress 7 321,18 krooni, 25.09.2009 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2226,46 krooni) ja lisanduva viivise nõudes. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 09.01.2008 sõlmitud laenulepingust nr 08-002879-VV.
2. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kätte isiklikult kostjale 13.10.2009 (tl 17). Kostja vastas kohtule kirjalikult 27.10.2009, teatades, et võtab hagi õigeks ja tunnistab võlgnevust 99 436,26 krooni. Kostja palub jätta kohaldamata

§ 177

lg 2 sätted menetluskulude osas, arvestades põhinõude suurust ja asjaolu, et põhinõudelt juba võetakse viivist protsendina kuni põhinõude täitmiseni. Kostja palub arvestada asjaoluga, et tal puudub püsiv sissetulek, samas on tal teisi kohustusi SEB Pank (õppelaen) ja kohtutäitur Oksana Kutšmei ees. 3. 29.10.2009 esitas kostja kohtule kompromissettepaneku, milles kostja tunnistab hageja nõuet summas 99 436,26 krooni ja kohustust tasuda hageja tasutud riigilõivust pool, so 5000 krooni. 04.12.2009 vastuses teatas hageja, et ei ole valmis kostjaga kohtulikku kompromissi sõlmima, arvestades kostja eelnevat halba maksekäitumist, katteta lubaduste andmist, võlgnevuse suurust, kostjal regulaarse sissetuleku puudumist ning muude kohustuste olemasolu SEB Pank ja kohtutäitur Oksana Kutšmei ees. 4.

§ 440

lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on oma vastuses hagile hageja nõuet tunnustanud, seega on kostja hagi õigeks võtnud. 5.

§ 444

lõike 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, sõltumata hagihinnast. Kohus märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

1. Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 09.01.2008 laenulepingust nr 008002879-VV (tl 6-8), 09.01.2008 laenu tagastamise graafikust (tl 9), väljavõtte lepingu nr 008002879-VV andmetest ja sooritatud operatsioonidest (tl 10-11), koopia 28.05.2009 laenuvõlgnevusest teatamise ja kohustuste täitmise nõudekirjast (tl 12), väljavõtte kostjale saadetud laenukirjade koondist (tl 13).
2. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele Võlaõigusseaduse § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-de 1, 4, 6, § 101 lg 2, § 113 lg 1, § 397 lg 1, § 402 ning

§ 177ja § 367 alusel.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 89 888,62 krooni, intress 7321,18 krooni, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2226,46 krooni ja viivis protsendina põhinõudelt 89 888,62 krooni alates 26.09.2009 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas), kusjuures viivisenõue kokku ei tohi ületada põhinõude summat. 8.

§ 468lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 2

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi, mõistab

§1741

lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 10 000 krooni. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult 10 000 krooni käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Kohus selgitab Jaagup Lepale, et

§ 177

lg 2 ei näe ette kohtu kaalutlusõigust menetluskulude kindlaksmääramisel jätta sellekohase taotluse olemasolul menetluskuludelt viivise tasumine määramata. Kohtunik 3