Obsah (6)

§ 396§ 82§ 108§ 94§ 113§ 162

2-09-1338 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 9. november 2009. a Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-1338 Hagi

) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 396

lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Võlaõigusseaduse (

) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 108

lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Laenusumma 30 000 krooni tagastamise kohustus on kostjalt tulenevalt laenulepingu p-le 2.3. Seega on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 30 000 krooni. 2

§ 94

lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Lepinguga on ettenähtud intressimäär 54 % aastas, s.o 4,5 % kuus. Seega on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja intress 2 835 krooni.

§ 113

lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel sõlmitud lepinguga oli ettenähtud õigus nõuda viivist 1,5 % päevas. Viivise nõudmise eeldused – rahalise kohustuse olemasolu, kohustuse täitmisega viivitamine ja nõude sissenõutavaks muutumine – on käesoleval juhul täidetud. Käesoleval juhul ületab viivist põhinõuet. Hageja on põhjendanud nimetatud asjaolu selliselt, et kostja on 2007-2008. a hagejale aeg-ajalt helistanud ja lubanud tasuda võlgnevuse kokkuleppel ja tundnud huvi võla suuruse vastu ning talle on pakutud kompromissivõimalust, kuid kostja lubadused on jäänud paljasõnaliseks. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-128-07 väljendanud seisukohta, et kohus ei saa viivist vähendada omal algatusel, vaid üksnes võlgniku taotlusel. Kostja on oma kirjas kohtule väljendanud, et hageja poolt nõutav summa on liiga suur (tl 34). Laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kuid välistatud ei ole

§ 113

lg 1 kolmanda lause kohaselt kohalduva viivise vähendamine

§ 113lg 8 ja § 162 kohaselt.

Kohtupraktikas on korduvalt asutud seisukohale, et põhinõuet ületav viivis on hea usu põhimõtte vastane. Samas tuleb viivise vähendamisel arvestada

§-s 162 sätestatut.

§ 113

lg 8 ja

§ 162

lg 1 järgi kui tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur, võib kohus seda poole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Käesoleval juhul on Meelis Jõgi laenusumma tagasimaksmisega viivitanud alates 10.09.

1. a ning hoolimata korduvatest meeldetuletustest on jätnud laenusumma täielikult tagasi maksmata. Kohtu arvates on Meelis Jõgi käitunud pahatahtlikult, jättes oma lepingujärgsed kohustused täitmata ega ole püüdnud jõuda võlausaldajaga kokkuleppele. Sellest tulenevalt leiab kohus, et ei ole põhjendatud viivist vähendada ning kostjalt tuleb välja mõista viivis täies ulatuses, s.o 38 475 krooni. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega on põhjendatud mõista kostjalt alates 13.01.
2. a kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni viivis 4,5 % tagastamata laenusummalt kuus ehk 0,15 % päevas. Ülaltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb välja mõista tagastamata laenusumma 30 000 krooni, intressi summas 2 835 krooni, viivis summas 38 475 krooni ning viivis alates 13.01.
3. a kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni 0,15 % tagastamata laenusummalt päevas. MENETLUSKULUD 3 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud Meelis Jõgi. Kohtunik 4