lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse (
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (
HAGEJA NÕUE Elisa Mobiilsideteenused AS ja Ilve Aunpuu (kostja) sõlmisid 05.08.2006 liitumislepingu nr 1568811 lisana mobiiltelefoni Nokia 6060 järelmaksuga müügilepingu, mille kohaselt kostja kohustus telefoni kogumaksumuse 1530 krooni tasuma 18 kuu jooksul 85 krooni suuruste osamaksetena. Kostja jättis lepingulised kohustused nõuetekohaselt täitmata. Elisa Mobiilsideteenused AS loovutas 28.12.2008 nõude Julianus Inkasso OÜ-le (hageja), kes nõudis kostjalt lepingust tuleneva kohustuse täitmist, saates kostjale 23.02.2009 võlateatise, millele kostja ei reageerinud. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale 2719 krooni (põhinõue 1360 krooni ja viivisenõue 1359 krooni). Hageja palub hagi rahuldada, taotledes seejuures kostjalt ka lisanduva viivise väljamõistmist ning menetluskuludena riigilõivu 1000 krooni ja lepingulise esindaja tasu 1500 krooni väljamõistmist. Lisaks taotleb hageja kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist. KOSTJA VASTUS Kostja esitas 18.01.2010 hagile vastuse, milles võtab hageja nõude õigeks. Vastuse kohaselt ei ole kostja oma kohustust täitnud seetõttu, et on töötu ja alates 2007. aastast vanuri hooldaja kuu sissetulekuga 1000 krooni (360 krooni hooldaja toetus ja 640 krooni sotsiaalabi). Kostja loodab, et ehk leidub võimalus lahendada võla tasumine väljaspool kohtumenetlust. KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostja on oma vastuses võtnud hageja nõude õigeks ja tsiviilasi on eelmenetluse staadiumis, mistõttu teeb kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kirjalikus menetluses.
lõike 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. Kohus jätab
Vastavalt
lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS
lõike 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Menetluskulude jaotuse osas kuulub kohaldamisele
lõikes 1 sätestatu, mille järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
162 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
lõike 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuluks on märgitud riigilõiv 1000 krooni ja lepingulise esindaja tasu 1500 krooni. 2 Riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast (
lõige 3), mis antud vaidluses on 1360 krooni, millelt tuli
lõike 1, § 133 lõike 1 ja 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lõike 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 1000 krooni. Tulenevalt
lõikest 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Arvestades nõude suurust (hagihinda) ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 700 krooni. Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 1700 krooni (1000 + 700). Kohus, rahuldades hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, mõistab
Hageja taotlusel tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.