§-de 94 ja 113 lg 1 alusel arvestanud seisuga 24.08.2009 viivist kokku 6 706.60 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võla ja viivise summas 40 706.60 krooni. Kostja vastuväited hagile Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei ole ei tellinud ega saanud kaupa, mis on märgitud arvel SAST nr
) § 208 lg 1 ja 3 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna ja võtma asja vastu.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja vaidleb vastu arve-saateleht SAST nr 00187 alusel üle antud kauba tellimisele, kättesaamisele ja selle eest tasumise kohustusele. Kauba on vastu võtnud keegi M. Mägi, kellel kostja esindaja väitel ei ole mingit puutumust OÜ-ga Värvipunkt. Äriregistri väljatrüki kohaselt (tl 4) ei ole Mägi-nimelist isikut märgitud OÜ Värvipunkt juhatuse liikmena. M. Mägile antud volikirja kauba vastuvõtmiseks OÜ Värvipunkt nimel ei ole hageja arvele lisanud. Hageja ei ole tõendanud, et M. Mägile 02.02.2007 arve-saateleht SAST nr 00187 alusel üle antud kaup oli antud OÜ-le Värvipunkt, kellel tekkis sellest tulenevalt saadu eest tasumise kohustus. Sellest tulenevalt tuleb hageja nõue 30 002.70 krooni ulatuses rahuldamata jätta.
lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostja on esitanud kohtule hageja pakkumise hindade osas 08.12.2006. Kostjale hageja poolt esitatud arveid SAST nr 03246, 03258, 00093, 00114 ja 00153 ei ole kostja kohtule esitanud. Seetõttu ei saa kohus võrrelda hinnapakkumist ja hageja arvel toodud hindu, et tuvastada väidetav hinnavahe. Arvel SAST nr 00216 on hageja poolt kostjale müüdud TA SKALA V KROHV 2,0 BAR, VLAGE 25 kg hinnaga 291 krooni+käibemaks. Pakkumisel on positsioonis nr 8 nimetatud sama marki krohv hinnaga 275 krooni/tk. Kohus on seisukohal, et kostjal oli 2 õigus lähtuda selle viimistlusmaterjali kohta kostjale 08.12.2006 esitatud hinnapakkumisest ning vähendada arve nr SAST 00216 järgi tasumisele kuuluvat summat (291-275) x15, so 240 krooni võrra, millele lisandub käibemaks 18 %, kokku 283.20 krooni võrra. Kostja poolt esitatud arved, mille kohaselt kostja müüs edasi ehitajale, so Raitech OÜ-le hagejalt ostetud kaupu ei tõenda hageja poolt kostjale müüdud kaupade hindu. Seetõttu ei saa kohus arvesse võtta kostja vastuväiteid pakkumises esitatud hindade mittevastavuse kohta arvetel märgitud hindadega (2267.30-283.20) 1984.10 krooni ulatuses. Samuti ei ole kostja tõendanud hagejaga sõlmitud kokkulepet täpsustamata koguse Paroc kivivilla FAS-4 ostmiseks. Kostja esindaja väitel oli kokkulepe suuline. Kuivõrd kohtule ei ole tõendantud kokkulepet, millega hageja võttis kostja ees kohustuse müüa kostjale teatud (millise?) koguse kivivilla, siis ei saa kohus tuvastada lepingu rikkumist hageja poolt ning sellest tuleneva väidetava kahju hüvitamise nõude tasaarvestuse põhjendatust kostja poolt. Tulenevalt arve SAST nr 00216 alusel saadud kauba ja teenuse hinnast – 7 910.45 krooni ning kohtu poolt arvesse võetud kostja vastuväidet pakkumises esitatud hinnavahe kohta, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja võla (7 910.45-283.20) 7627.25 krooni.
lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Arve SAST nr 00216 kohaselt oli selle maksetähtaeg 01.03.2007. Hageja nõuab kostjalt viivist arvestusega 0,022 % viivitatud summast 892 päeva eest (tl 31). Kohus on seisukohal, et kostjalt tuleb välja mõista viivis (7627.25x892x0,022%) 1496.77 krooni. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb jätta menetluskulud hageja kanda 78 % ulatuses ja kostja kanda 22 % ulatuses. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.