lg 3 sätestab, et lapse elatisnõudes toimuva maksekäsu kiirmenetlusele kohaldatakse maksekäsu kiirmenetluse kohta üldiselt sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti.
lg 4 kohaselt hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, kui hagi võetakse menetlusse kuue kuu jooksul makseettepanekule vastuväite esitamisest alates. Võlgnik R. H. esitas vastuväite maksekäsu kiirmenetluses 13.08.2009.a. /tl 18/. Kohus võttis hagi menetlusse 12. oktoobril 2009.a Eeltoodu alusel on hagi esitatud alates 06.04.2009a. ja alates sellest ajast tuleb elatis kostjalt välja mõista hageja kasuks summas 2175 krooni. Hageja on hagiavalduses ja kohtuistungil võtnud omaks, et kostja on tasunud lapse ülalpidamiseks 1245 krooni. Hageja oli nõus nimetatud summa maha arvama kostjalt väljamõistetavalt elatiselt. Kohus leiab, et kuna kostja on täinud lapse ülalpidamiskohustust 1245 krooni ulatuses, siis tuleb kohustuse täitmine summas 1245 krooni maha arvata kostjalt väljamõistetavalt elatiselt. 3 Hageja esitas kohtuistungil taotluse kohtuotsuse viivitamatuks täitmiseks.
lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.
lg 1 järgi viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtuotsus täidetakse enne otsuse jõustumist. Kohus tunnistab otsuse viivitamata täidetavaks otsuses endas või määrusega.
lg 3 sätestab, et elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kuna hageja sissetulek kuni lapse kolme aastaseks saamiseni so * on 900 krooni kuus ja sealt edasi 300 krooni kuus, siis kohus leiab, et tuleb rahuldada hageja taotlus kohtuotsuse viivitamatuks täitmiseks, kuna laps vajab ülalpidamist igapäevaselt. Kohus tunnistab kohtuotsuse viivitamata täidetavaks igakuiselt 1500 krooni ulatuses. Kohus tunnistab kohtuotsuse 1500 krooni ulatuses igakuiselt viivitamata täidetavaks tagatiseta. Menetluskulud Vastavalt
lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Hageja on palunud kohtul menetluskulud jätta kostja kanda.
lg-te 1 ja 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis jäävad kohtukulud kostja kanda. Vastavalt
§-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt
§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud
. Ruth Sild Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.