Tsiviilasi nr 2-06-4557 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-06-4557 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. november 2009, Tallinn Kohtukoosseis Mare Merimaa, U

§ 306

lg 1 kohaselt on äriühingu juhatuse liige kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, siis võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks, mis võib kaasa tuua vastutuse

§ 315lg 1 järgi. Ts

ÜS § 108 lg 1 tulenes juhatuse liikme kohustus toimida tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel heas 3 usus. Viimati nimetatust tuleneb juhatuse liikme kohustus vältida oma tegevuses enda ja aktsiaseltsi konflikti. Hageja arvates on ilmne, et AS Kolde juhatuse liige Ardi Tedrema käitumine, kes koormates äriühingu vara suures summas (35 000 000 krooni) hüpoteegiga ning andes üldvolikirja äriühingule kohustuste võtmiseks temaga seotud äriühingu kasuks, on käsitletav hea usu põhimõtte rikkumisena ja teadliku käitumisena huvide konfliktis.

§ 315

lg 1 kohaselt vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat.

§ 327

kohaselt vastutavad nõukogu liikmed seaduse või põhikirja nõuet rikkumise ning oma kohustuste täitmata jätmisega süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt vastavalt seaduse § 315 sätestatule samamoodi nagu juhatuse liikmed. Nõukogu liikmed Olle Veisserik ja Aado Vahtra andsid Olle Veisserik´ule seadusevastaselt üldvolituse äriühingu nimel tehingute tegemiseks ja kohustuste võtmiseks, millega kahjustati oluliselt äriühingu huve. Olle Veisserik rikkus juriidilise isiku juhtorgani liikmele TsÜS-s sätestatud hoolsus- ja lojaalsuskohustust, hea usu põhimõtet ja tegutses huvide konfliktis, andes AS Kolde nimel 25.04.2001 AS-ile Ewita Baltic, mille juhatuse liige ta ise oli, unconditional and irrevocable payment guarantee, mille kohaselt tagas AS Kolde OÜ Baltic Oil Service kohustust tasuda kinnistu ostu-müügilepingust tulenev nõue summas 10 000 000 krooni, endaga seotud äriühingule AS-ile Ewita Baltic, viimase esimesel nõudmisel. Olle Veisserik rikkus juriidilise isiku juhtorgani liikmele TsüS-s sätestatud hoolsus- ja lojaalsuskohustust, hea usu põhimõtet ja tegutses huvide konfliktis, sõlmides AS-i United Terminals Group (hilisem ärinimi AS Ewita Baltic ja hetkel K.T.T. Intercontinental AS) nimel AS-iga Kolde hüpoteegi seadmise lepingu 35 000 000 kroonile, olles samal ajal AS Kolde nõukogu liige ning jättes nimetatud lepingu AS Kolde aktsiate võõrandamise lepingus märkimata (kinnitades, et koormamislepinguid sõlmitud ei ole) ning saades hiljem AS Ewita Baltic aktsionäri ja juhatuse liikmena kokkuleppe kohaselt 4 000 000 krooni, tekitas ta AS-ile Kolde suure varalise kahju ja sai läbi AS-i United Terminal Group varalise kasu. Kostja Ardi Tedrema rikkus juriidilise isiku juhtorgani liikmele TsÜS-s sätestatud hoolsus- ja lojaalsuskohustust, hea usu põhimõtet ja tegutses huvide konfliktis, sõlmides 23.11.1999 AS Kolde nimel endaga seotud äriühinguga AS United Terminals Group hoonestusõigusele hüpoteegi seadmise lepingu summas 35 000 000 krooni, ilma et AS-il Kolde oleks eksisteerinud mistahes kohustusi AS United Terminals Group ees ning tekitades sellega äriühingule suures summas varalise kohustuse, vähendades AS Kolde likviidsust kolmandate isikute ees ning takistades oluliselt äriühingu edasist tegevust kinnisvara, peamiselt Kolde pst 69 arendamisel. Nimetatud tegevusega lõi Ardi Tedrema enda ja AS Kolde nõukogu liikmete Olle Veisserik´u ning Aado Vahtra´ga seotud äriühingule AS United Terminals Group põhjendamatu varalise kasu tekkimise aluse AS Kolde arvel. Kostja Aado Vahtra rikkus juriidilise isiku juhtorgani liikmele TsÜS-s sätestatud hoolsus- ja lojaalsuskohustust, hea usu põhimõtet ja tegutses huvide konfliktis, andes seadusevastaselt Olle Veisserik´ule üldvolituse äriühingule kohustuste võtmiseks ning luues olukorra, millega 4 kahjustati oluliselt äriühingu huve ning sõlmiti tahtlikult A.Vahtra ja teiste juhtorgani liikmetega seotud äriühinguga AS United Terminals Group AS-ile Kolde kahjulikke tehinguid. Ülalnimetatud kostjate käitumine on selgelt tahtlik tegevus ja tahtlik kohustuste võtmine, milleks puudus igasugune vajadus. Tulenevalt VÕS § 65, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. 15.05.2008 esitas hageja hagiavaldust täpsustava avalduse. Hageja nõue kostja Aado Vahtra vastu seisneb selles, et viimane tegutsedes AS Kolde nõukogu liikmena, rikkus oma seadusest tulenevat juriidilise isiku juhtorgani liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust, hea usu põhimõtet ja tegutses huvide konfliktis, andes seadusevastaselt O.Veisserik´ule üldvolituse äriühingule kohustuste võtmiseks, kinnitades AS Kolde ebaõigete andmetega bilansi ja kasumiaruande ning võimaldades O.Veisserik´ul võtta äriühingule 10 miljoni krooni suuruse kohustuse AS Ewita Baltic ees, luues seega olukorra, millega kahjustati oluliselt äriühingu huve ning tekitati AS-ile Kolde varaline kahju summas 4 000 000 krooni. Seejuures said nõukogu liikmed O.Veisserik ja A.Vahtra läbi AS-i Ewita Baltic (praeguse ärinimega K.T.T. Intercontinnetal AS) varalise kasu summas 4 000 000 krooni. Kostja A.Vahtra oli AS Kolde nõukogu liige, AS Kolde ja AS United Terminals Group (AS Ewita Baltic) vahel 23.11.1999 sõlmitud hoonestusõigusele hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimise ajal. Nimetatud hüpoteegi seadmise lepinguga koormas juhatuse liige Ardi Tedrema AS Kolde vara enda ja nõukogu liikmetega seotud äriühingu kasuks. Hüpoteek kanti asjaõigusena kinnistusregistrisse 10.05.2004. Kuivõrd A.Vahtra oli teadlik nii 23.11.1999 hüpoteegi seadmise lepingust kui ka 25.04.2001 väljastatud garantiist, siis esitas ta ostjale AS Kolde aktsiate müümisel ebaõigeid andmeid, kinnitades AS Kolde bilansi ja kasumiaruande seisuga 26.04.2001, mis ei kajastanud nimetatud kohustusi. Nimetatud kohustusi ei ole kajastatud ka AS Kolde 2001 majandusaasta aruandes. 25.04.2001 on kostja Aado Vahtra AS Kolde nõukogu liikmena hääletanud otsuse poolt, millega otsustati heaks kiita juhatuse liikme Ardi Tedrema poolt AS Kolde nimel nõukogu liikmele Olle Veisserik´ule 25.04.2001 antud üldvolitus. Nimetatud volitusega samal päeval on O.Veisserik´u poolt 25.04.2001 väljastatud ka vaidlusalune garantiikiri, mille teises menetluses kohtule esitamisel väitis Aado Vahtra esindaja, et selle aluseks on nõukogu poolt heaks kiidetud üldvolitus. Sisuliselt moodustas nimetatud volitusega O.Veisserik´ule antud õiguste maht juhatuse liikme pädevuse. Lisaks andis nõukogu O.Veisserik´ule õiguse teha üldvolituse alusel mitmeid tehinguid, mis seaduse kohaselt nõudsid nõukogu nõusolekut, s.h. võõrandada ja koormata kinnistuid, asutada juriidilisi isikuid, teha tehinguid iseendaga, ilma täiendava nõukogu nõusolekuta. Äriseadustiku kohaselt ei või äriühingu nõukogu liige olla sama ühingu juhatuse liikmeks ning TsÜS-i kohaselt ei või juriidilise isiku organi pädevust üle anda muule organile või isikule. Sisuliselt loobus kostja Aado Vahtra O.Veisserik´ule üldvolituse andmisega nõukogu kui AS Kolde kontrollorgani seaduses sätestatud kohustuste täitmisest. Sellises mahus volituste andmine ei olnud kooskõlas äriühingu huvidega. AS-il Kolde oli olemas juhatuse liige, kes igapäevaselt ka äriühingu tegevust juhtis ning üldvolituse andmiseks puudus igasugune vajadus. Seega rikkus kostja Aado Vahtra 25.04.2001 nõukogu otsuse vastuvõtmisega O.Veissrik´ule üldvolituse andmisel oma seadusest tulenevat juriidilise isiku juhtorgani liikme lojaalsus- ja hoolsuskohustust ning hea usu põhimõtet. Kuivõrd nii üldvolitus kui ka 5 garantiikiri on dateeritud samal kuupäeval ning arvestades asjaolu, et kostja Aado Vahtra oli samal ajal ka AS Ewita Baltic, kelle kohustuse täitmiseks garantiikiri väljastati, nõukogu liige, pidi Aado Vahtra olema teadlik, et nimetatud volituse alusel väljastas O.Veisserik AS Kolde nimel garantiikirja, mille realiseerimisega tekitati hiljem äriühingule 4 000 000 krooni suurune kahju. Hageja leidis, et tema nõue kostja Aado Vahtra vastu ei ole aegunud, kuivõrd nõue tuleneb kostja A.Vahtra kui AS Kolde nõukogu liikme kohustuste rikkumisest alates 2001 aprillist ning hageja esitas hagi kohtule 28.02.2006, s.o. enne viieaastase aegumistähtaja möödumist. Hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimisega seotud asjaolud omavad antud asjas tähendust, kuivõrd nimetatud lepingu alusel kanti hiljem kinnistusraamatusse 35 000 000 krooni suurune hüpoteek, mis sisustati 25.04.2001 väljastatud garantiiga.

§ 327

kohaselt vastutavad nõukogu liikmed seaduse või põhikirja nõuete rikkumise ning oma kohustuste täitmata jätmisega süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt vastavalt seaduse § 315 sätestatule samamoodi nagu juhatuse liikmed. Nõukogu liige vabaneb vastutusest aktsiaseltsi ees, kui ta on ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele ning eriarvamus on kantud protokolli.

§ 315

lg 1 kohaselt vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, kahju hüvitamise eest solidaarselt. Kostjate vastuväited hagile Kostja Olle Veisserik hagi ei tunnistanud ning leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata, eelkõige seetõttu, et hagi on aegunud alljärgnevatel põhjendustel.

§ 327

(kuni 31.12.2005 redaktsioonis) kohaselt vastutavad nõukogu liikmed seaduse või põhikirja nõuete rikkumise ja oma kohustuste täitmata jätmisega süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt vastavalt

§ 315sätestatule samamoodi nagu juhatuse liikmed.

Vastavalt

§ 315

lg 3 (kuni 01.07.2002 kehtinud redaktsioonile) on juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg 5 aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest. Hüpoteegileping sõlmiti 23.11.

1. Seega isegi kui eeldada, et hüpoteegilepingu sõlmimise tagajärjel kandis hageja kahju ning et vastava kahju tekkimise eest kannab vastutust kostja Olle Veisserik, saabus hageja kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg TsÜS § 106 lg 1 (kuni 01.07.2002 kehtinud redaktsioonis) kohaselt 23.11.
2. Vastavalt kehtiva TsÜS § 142 lg 2 võib kohustatud isik pärast nõude aegumist keelduda oma kohustuse täitmisest, s.t. hagejal puudub õigus nõuda kostja O.Veisserik´ult hüpoteegilepingu sõlmimisega tekitatud väidetava kahju hüvitamist aegumise tõttu. Kostja Aado Vahtra ei tunnista hagi ka pärast selle nõude täpsustusega tutvumist ning vaidles hagile täies ulatuses vastu.

§ 327

(kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) kohaselt vastutavad nõukogu liikmed seaduse või põhikirja nõuete rikkumise ja oma kohustuste täitmata jätmisega süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt vastavalt

§ 315sätestatule samamoodi nagu juhatuse liikmed.

Vastavalt

§ 315

lg 3 (redaktsioon kuni 01.07.2002) on juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest. Olukorras, kus kõik hageja poolt kostja A.Vahtra´le seoses hüpoteegilepinguga süüstatavad toimingud leidsid aset hiljemalt 23.11.1999, saabus hageja võimaliku kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg TsÜS § 106 lg 1 (kuni 01.07.2002 kehtinud redaktsioonis) kohaselt 23.11.

1. Vastavalt kehtiva TsÜS § 142 lg-le 2 võib kohustatud isik pärast nõude aegumist keelduda oma kohustust täitmast, s.t. hagejal puudub õigus nõuda kostja A.Vahtra´lt hüpoteegilepingu sõlmimisega tekitatud väidetava kahju hüvitamist aegumise tõttu. Kostja Ardi Tedrema´l hagile vastuväiteid ei ole. 6 Hageja seisukoht hüpoteegi seadmise lepingule ning nõuete aegumise taotlusele Kostja Aado Vahtra väidab oma kirjalikus vastuses, et ta ei olnud teadlik hüpoteegi seadmise lepingust. AS Kolde 22.11.1999 nõukogu koosoleku protokoll ja AS United Terminals Group nõukogu 22.11.1999 koosoleku protokoll tõendavad, et A.Vahtra oli teadlik ja osales hagejale kuuluva hoonestusõiguse koormamise otsustamisel ning asjaolu, et tegelik hüpoteegisumma oli väiksem kui vastavates nõukogu koosoleku protokollides kajastus, ei oma hageja arvates tähtsust. Hageja on seisukohal, et nimetatud nõukogu otsustega loodi alus hagejale kahju tekkimiseks, milline kahju realiseerus kostja Olle Veisserik´u poolt garantiikirja väljaandmise ja 30.09.2005 kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe alusel, AS-ile Ewita Baltic 4 000 000 krooni maksmisega. Hageja ei oleks ühelgi juhul maksnud garantiikirja olemasoluta AS-ile Ewita Baltic 4 000 000 krooni. Kostja A.Vahtra poolt kostja O.Veisserik´ule 25.04.2001 üldvolituse andmise heakskiitmisega rikkus kostja A.Vahtra oma nõukogu liikme kohustusi ning seega saabus A.Vahtra vastu nõude esitamise tähtaeg hageja arvates 25.04.
2. Kuna hagi esitati kohtule 28.02.2006 ei ole hageja arvates kostja A.Vahtra´l õigust nõuda hagi aegumise kohaldamist ning hageja palub kohtul antud taotlus jätta rahuldamata. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus asus vaheotsusega seisukohale, et nõue ei ole aegunud. Otsuse kohaselt AS Kolde 22.11.1999 nõukogu koosoleku protokollist ja AS United Terminals Group nõukogu 22.11.1999 koosoleku protokollist nähtub asjaolu, et kostja Aado Vahtra osales AS-ile Kolde kuuluva hoonestusõiguse koormamise otsustamisel ning asjaolu, et tegelik hüpoteegisumma oli väiksem, kui vastavates nõukogu koosoleku protokollides kajastus, ei oma hageja arvates tähtsust. Nimetatud nõukogu otsustega loodi hagejale alus kahju tekkimiseks ning kahju realiseerus kostja O.Veisserik´u poolt garantiikirja väljaandmise ja 30.09.2005 kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe alusel AS-ile Ewita Baltic 4 000 000 krooni maksmisega. Hageja on seisukohal, et ta poleks ühelgi juhul garantiikirja olemasoluta maksnud AS-ile Ewita Baltic 4 000 000 krooni. Kostja A.Vahtra poolt kostja O.Veisserik´ule 25.04.2001 üldvolituse andmise heakskiitmisega rikkus kostja A.Vahtra oma nõukogu liikme kohustusi, seega saabus kostja A.Vahtra vastu nõude esitamise aegumistähtaeg 25.04.
3. Kuna hagi esitati kostjate vastu 28.02.2006, ei ole kostja A.Vahtra´l õigust nõuda hagi aegumise kohaldamist käesolevas vaidluses ning hageja palub kohtul jätta rahuldamata kostjate taotlus. Hageja väidetel pidi kostja A.Vahtra olema teadlik garantiikirja väljastamisest ning selle igasuguse majandusliku põhjendatuse, vajaduse ja huvi puudumisest hageja jaoks. Kostja A.Vahtra ei ilmutanud hageja arvates mingit huvi asjaolu suhtes, milliseid tehinguid kostja O.Veisserik kavatseb üldvolituse alusel teha. Seda eriti olukorras, kus ta oli teadlik garantiikirja väljastamise kavatsusest ning asjaolust, kus volikirjaga anti O.Veisserik´ule sisuliselt juhatuse pädevus. Kostjad ei ole hageja arvates esitanud asjaolusid, tõendamaks, et garantii väljastamine oli hageja huvidega kooskõlas. AS Ewita Baltic ja hageja ei oleks ilma garantiikirja olemasoluta sõlminud kohtulikku kokkulepet. Kostja Aado Vahtra vastuse kohaselt hagile tasus hageja 4 000 000 krooni üksnes hüpoteegi loovutamise eest. Garantiikirja alusel mistahes summasid hageja tasunud ei ole ning garantiikirjast tulenevad nõuded lõppesid kostjate arvates ilma, et hagejal oleks tulnud mistahes makset teha. Hageja arvates on nimetatud seisukoht ebaõige. Kohtuliku kokkuleppe ja kohtumääruse alusel toimus 4 000 000 krooni maksmine garantiikirja täitmiseks ja hüpoteegi hageja nimele kandmise eest. Kostja on varem oma vastuses selgitanud, et ilma garantiikirjata 7 ei oleks hageja midagi pidanud välja maksma ning kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist (AÕS § 349 lg 1). Garantiikirjast tulenevad nõuded lõppesid kokkuleppe sõlmimise ja 4 000 000 krooni maksmise tulemusel. Seega on kostja A.Vahtra väide nagu oleks hageja kahju kannatanud vaid hüpoteegi seadmise lepingu tulemusel. Kuna garantiikirja väljastamisega seotud asjaolusid leidsid aset 25.04.2001 ning hagi esitati kohtule kostjate vastu enne viie aasta möödumist, ei ole hageja arvates hagi aegunud. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmisid OÜ Pro Markenting müüjana ja Tallinna Linnaehitus ostjana 26.04.2001 AS Kolde aktsiate ostu-müügilepingu. Tallinna Linnaehituse AS-ile sai 17.01.2004 teatavaks, et 10.05.2004 on Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna hoonestusõiguse registriossa nr 17127 (mis kuulub AS-ile Kolde) kantud hüpoteek summas 35 000 0000 krooni AS Ewita Baltic kasuks. 2005.aasta kevadel toimunud kohtuistungil esitas AS Ewita Baltic nõude alusena Olle Veisserik´u poolt AS Kolde nimel 25.04.2001 allkirjastatud garantiikirja, mille kohaselt on AS Kolde taganud OÜ Baltic Service kohustust tasuda kinnistu ostu-müügilepingust tulenev nõue summas 10 000 000 krooni AS-ile Ewita Baltic viimase esimesel nõudmisel.
4. septembris esitas AS Ewita Baltic lepinguline esindaja kohtule garantiikirja originaali ja garantiikirja aluseks oleva volikirja koopia. Volikiri kannab kuupäeva 25.04.2001 ning sellega volitab AS Kolde juhatuse liige Ardi Tedrema kostja Olle Veisserik´ku teostama AS Kolde nimel kõiki tehinguid ja toiminguid, koormama, käsutama volitaja kinnistuid ning sõlmima laenulepinguid. Volikirja alusena esitas AS Kolde 25.04.2001 nõukogu otsuse, kus otsuse vastuvõtmisel osalesid nõukogu liikmed Olle Veisserik ja Aado Vahtra. Nõukogu otsusega kinnitati, et juhatuse liikmel oli nõukogu volitus anda O.Veisserik´ule üldvolitus. Kuna seatud hüpoteek takistas AS Kolde majandustegevust, oli AS Kolde huvides suure varalise kahju ärahoidmiseks hädavajalik hüpoteegist vabaneda. Läbirääkimiste tulemusel sõlmisid 26.09.2005 AS Kolde ja AS Ewita Baltic kokkuleppe, mille kinnitas kohus ja mille kohaselt maksis AS Kolde 4 000 000 krooni garantiikirja täitmiseks ja registriossa nr 17127 AS Ewita Baltic kasuks seatud hüpoteegi summas 35 000 000 krooni AS Kolde nimele kandmise eest, kuivõrd nimetatud kohustused ei vastanud AS Kolde eesmärkidele ja vajasid kohest lahendamist. Samal kuupäeval (26.09.2005) sõlmisid pooled Tallinna notar Tea Türnpuu juures hüpoteegi loovutamise kokkuleppe, millega loovutati hüpoteek AS-ile Kolde. Kuna garantiikirja andmine ja 4 000 000 krooni väljamaksmine ei olnud hageja huvides ega vastanud tema eesmärkidele, tekkis hagejal 4 000 000 krooni väljamaksmisel varaline kahju samas summas. Hageja kahju hüvitamise nõude aluseks olevad asjaolud tulenevad hagiavalduse kohaselt kostjate poolsest kohustuste rikkumisest, mille õiguslikuks aluseks luges hageja ENSV Tsiviilkoodeksi §-e 222 lg 1 ja 227 ning

§ 315lg 1 kuni 01.07.2002 kehtinud redaktsioonis.

Kohus leidis, et kuna hageja tugineb oma hagis eelkõige asjaolule, et hageja õiguste rikkumise esmaseks eelduseks oli AS Kolde nõukogu otsus 25.04.2001, mille vastuvõtmises osalesid kostjad Olle Veisserik ja Aado Vahtra ning mille alusel andis juhatuse liige Ardi Tedrema üldvolituse AS Kolde nõukogu liikmele Olle Veisserik´ule, kes teostas talle antud üldvolituse alusel erinevaid toiminguid ja tehinguid, mis hageja arvamuse kohaselt kokkuvõtvalt ei vastanud hageja huvidele ja eesmärkidele ning mille tulemusel on hagejale tekkinud varaline kahju, siis ei ole nõude aegunud.

§ 315

lg 3 kohaselt (kuni 01.07.2002 kehtinud 8 redaktsioonis) on juhatuse liikme vastu esitatava hagi aegumise tähtaeg 5 aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest. Seega vaidleb hageja kohtu arvates kostjate taotlusele hagi aegumise kohaldamiseks põhjendatult vastu. Apellatsioonkaebus Apellandid Olle Veisserik ja Aado Vahtra paluvad tühistada maakohtu vaheotsuse täies ulatuses ning uue otsusega taotlus hagi aegumise kohaldamiseks rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt vaidlustatud maakohtu vaheotsus põhineb õigusnormi rikkumisel. Maakohus on vaheotsuse tegemisel kohaldanud ebaõigesti TsMS § 436 lg-t 1, § 438 lg-t 1 ja § 442 lg-t

1. Maakohtu vaheotsusest nähtuvalt ei pidanud kohus võimalikuks aegumist kohaldada, kuna hageja tugines hagis asjaolule, et hageja õiguste rikkumise esmaseks eelduseks oli AS Kolde nõukogu otsus 25.04.2001, mille alusel andis juhatuse liige Ardi Tedrema üldvolituse AS Kolde nõukogu liikmele Olle Veisserik`ule. Ülaltoodud seisukoha kõrval ei ole vaidlustatud kohtulahendist võimalik leida teisi sisulisi põhjendusi aegumise kohaldamata jätmiseks, kuna maakohus on otsuse põhjendavas osas üksnes tsiteerinud menetlusosaliste (peamiselt hageja) poolt esitatud seisukohti, märkimata seejuures, kas kohus nõustub nendega või mitte. TsMS § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Seega laienevad vaheotsuse tegemisel kohtule TsMS-i
2. peatüki
3. jao kohtuotsuse tegemist reguleerivad sätted, sealhulgas sätted, mis käsitlevad kohtuotsuse põhjendatust ja seaduslikkust. Riigikohtu menetluspraktikas on korduval rõhutatud TsMS § 436 lg 1, § 438 lg 1 ja § 442 lg 8 tulenevate nõuete järgimise olulisust, märkides, et kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõue tähendab muuhulgas seda, ei kohus peab võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta ning seletama, miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähendust, kohtuotsuses peab olema jälgitav, millistele õigusaktidele tuginedes on otsus tehtud ning kohtuotsuse seaduslikkus ja põhjendatus tähendab ka seda, et kohtuotsus ei või olla vastuoluline. Vaheotsuse põhjendavast osast ei nähtu kohtu poolt tuvastatud asjaolusid ega nendest tehtud järeldusi, kuivõrd kohus on vaheotsuses üksnes viidanud menetlusosaliste (valdavalt hageja) seisukohtadele, seejuures neid sisuliselt analüüsimata ning nendest omapoolseid järeldusi tegemata. Maakohus ei ole põhjendanud kostjate poolt aegumise kohaldamise põhistamiseks esitatud väidetega mittenõustumist, jättes need vaheotsusest lihtsalt sisuliselt käsitlemata. Esitatud menetlusosaliste seisukohad on maakohtu poolt loogiliselt seostamata, millest tulenevalt ei ole maakohtu argumentatsioon tervikuna jälgitav ning täielikult arusaamatuks jääb, millistele tõenditele tuginedes on kohus jõudnud järelduseni, et hageja pooli esitatud hagi ei ole aegunud vaatamata sellele, et hageja käsitleb kahju tekitamise alusena novembris
4. (s.o rohkem kui viis aastat enne hagi esitamist) vastuvõetud hüpoteegi otsust ning sõlmitud hüpoteegi lepingut. Kostjate hinnangul jääb vaheotsusest arusaamatuks, kas maakohtu hinnangul tingis hagejale kahju tekitamise hüpoteegi lepingu sõlmimine või garantiikirja väljastamine või mõlemad nimetatud asjaolud kogumis. Vaheotsus on tervikuna arusaamatu ning õiguslikult ja faktiliselt põhjendamatu. Kuigi maakohtu vaheotsusest põhjendusi ega järeldusi ei nähtu, on ilmne, et kostjate poolt esitatud aegumise kohaldamise taotluse lahendamine eeldab imperatiivselt kostjatele omistatavate 9 väidetavalt õigusvastaste tegude tuvastamist ning kostjatele omistatavate väidetavalt õigusvastaste tegude ja AS-ile Kolde väidetavalt tekitatud varalise kahju vahel põhjusliku seose tuvastamist. Vaatamata sellele, et hageja poolt senise menetluse käigus esitatud õiguslikud argumendid ja faktiväited on vastuolulised ning osaliselt arusaamatud, on võimalik üldistavalt järeldada, et hageja käsitleb õigusvastasena hüpoteegi otsuse vastuvõtmise poolt hääletamist AS Kolde nõukogu liikmete Olle Veisserik`u ja Aado Vahtra poolt hüpoteegi lepingu sõlmimist Olle Veisserik`u kui UTG juhatuse liikme poolt, volitamise otsuse vastuvõtmise poolt hääletamist AS Kolde nõukogu liikmete Olle Veisserik`u ja Aado Vahtra poolt ning garantiikirja väljastamist Olle Veisserik`u kui AS Kolde esindaja poolt. Apellantide hinnangul puudub vaidlus selles, ei juhul, kui hagejale kahju tekkimise aluseks on hüpoteegi otsuse vastuvõtmise poolt hääletamine AS Kolde nõukogu liikmete Olle Veisserik`u ja Aado Vahtra poolt ja hüpoteegi lepingu sõlmimine Olle Veisserik`u kui UTG juhatuse liikme poolt, siis on hagi

§ 315

lg 3 ja § 327 lg 3 tulenevalt aegunud, kuna nii hüpoteegi otsuse vastuvõtmisest kui ka hüpoteegi lepingu sõlmimisest oli hagi esitamise hetkeks möödunud rohkem kui viis aastat. Seevastu juhul, kui hagejale on kahju tekkinud volitamise otsuse vastuvõtmise poolt hääletamisest AS Kolde nõukogu liikmete Olle Veisserik`u ja Aado Vahtra poolt ning garantiikirja väljastamist Olle Veisserik`u kui AS Kolde esindaja poolt, siis puudub alus hagi suhtes aegumise kohaldamiseks. Apellandid on asjas seni kogutud tõendeid ning hageja poolt esitatud seisukohti kogumis analüüsides seisukohal, et hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tingis väidetava kahju tekkimise hagejale hüpoteegi lepingu sõlmimine, mitte aga volitamise otsuse vastuvõtmine ega garantiikirja väljastamine. Vaidlus puudub, et vaidlusaluse summa 4 000 000 krooni maksis hageja UTG-le üksnes ja ainult tingituna sellest, et hagejale kuuluv hoonestusõigus oli koormatud hüpoteegiga. Samale seisukohale asub sõnaselgelt ka maakohus vaheotsuses, leides, et vaidlusaluse summa tasumine on vajalik hüpoteegist vabanemiseks, kuna hüpoteek takistas väidetavalt AS Kolde majandustegevust. Vastavalt Kokkuleppe p-le 3.1 loovutas UTG hagejale viimasele kuuluvat hoonestusõigust koormava hüpoteegi tasu eest, mille suurus on 4 000 000 kooni. Seega erinevalt hageja poolt väidetust ja maakohtu poolt osundatust, kuulus vaidlusalune 4 000 000 krooni UTG-le tasumisele mitte garantiikirja täitmiseks, vaid hüpoteegi lepingu alusel kinnistusraamatusse kantud hüpoteegi omandamise eest. Kohtulikust Kokkuleppest ei tulene samuti, et vaidlusalune summa tasutaks UTG-le garantiikirja täitmiseks. Kohtuliku Kokkuleppe p 1 kohaselt deponeeris hageja 4 000 000 krooni garantiikirja täitmiseks ja hüpoteegi hageja nimele kandmise eest, kusjuures Kohtulikus Kokkuleppes ei ole täpsustatud, millises ulatuses tuleb kõnealune summa lugeda deponeerituks garantiikirja täitmiseks ning millises ulatuses hüpoteegi omandamise eest. Vastavas osas on hageja ja UTG kokkulepet täpsustatud samal päeval allkirjastatud notariaalse Kokkuleppega, mille p-st 3.1 nähtub üheselt, et kogu kompromiss-summa kuulus tasumisele hüpoteegi omandamise eest. Nimetatud asjaolu nähtub ka Kohtuliku Kokkuleppe sõlmimisele eelnenud läbirääkimistest. Lähtudes eeltoodust ning Riigikohtu praktikas juurutatud nn elimineerimise meetodist, on ilmne, et hageja poolt kirjeldatud kahjulikku tagajärge (s.o 4 000 000 krooni tasumist) ei oleks saabunud juhul, kui hagejale kuuluvat hoonestusõigust ei oleks koormatud hüpoteegiga. Kõnealust järeldust kinnitab asjaolu, et UTG ei astunud aktiivseid samme garantiikirjast 10 tuleneva nõude esitamiseks (sh ei pöördunud UTG pädeva vahekohtu poole). Hageja ei väljendanud kordagi valmisolekut garantiikirjas tuleneva nõude rahuldamiseks ning formaaljuriidiliselt oli UTG garantiikirjast tulenev nõue Kohtuliku Kokkuleppe ja Kokkuleppe sõlmimise päeva seisuga aegunud. Kui hageja otsustas vastamata garantiikirjast tuleneva nõude aegumisele siiski garantiikirja alusel mistahes väljamakseid UTG-le teha, siis on ilmne, et hageja tegi seda enda vabast tahtest, omamata selleks õiguslikku kohustust, mistõttu garantiikirja väljastamise ja summa tasumise vahel põhjuslik seos puudub. Olukorras, kus garantiikirja väljastamise ning hagejale kahju tekkimise vahel mistahes põhjuslik seoses puudub, puudub mõistetavalt põhjuslik seos ka volitamise otsuse ja hagejale kahju tekkimise vahel. Apellantidee hinnangul on tõendatud, et hagejale kahju tekkimise sai teoreetiliselt kaasa tuua üksnes hüpoteegi otsus ja hüpoteegi lepingu sõlmimine, kuna kahju tekkimise hetkeks oli garantiikirjast tulenev UTG nõue aegunud ning selle katteks mistahes väljamaksete tegemiseks õiguslik kohustus puudus. Kuivõrd nii hüpoteegi otsuse vastuvõtmisest kui hüpoteegi lepingu sõlmimisest oli hagi esitamise hetkeks viis aastat möödunud, siis on hagi aegunud. Eeltoodust tulenevalt on maakohus alusetult jätnud vaheotsusega kostjate aegumise taotluse rahuldamata. Vastus apellatsioonkaebusele Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu alljärgnevatel asjaoludel. TsMS § 436 lg 1 järgi kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud, mis tähendab ka otsuse põhjendamise nõude täitmist. TsMS § 442 lg 8 kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Nimetatud nõudeid tuleb kohaldada ka vaheotsuse tegemisel. Õige on, et TsMS § 449 lg 3 järgi kohus võib teha vaheotsuse aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. TsMS § 142 lg 1 järgi õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul.

§ 315

lg 3 kohaselt on juhatuse liikme vastu esitatava hagi aegumise tähtaeg 5 aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest. Seega nõude aegumise üle otsustamiseks tuleb esmalt tuvastada, millisest tähtajast algab nõude aegumise kulg. Sellele on Riigikohus pööranud tähelepanu mitmes tsiviilasjas ( nr 3-2-1-73-08, nr 3-2-194-08). Kolleegium nõustub apellatsioonkaebuses toodud väitega, et maakohus on otsuses üksnes refereerinud poolte seisukohti, kuid kohtu enda järeldusi otsusest ei ilmne. Ainus järeldus aegumise kohaldamata jätmiseks on vaheotsuses see, et hageja tugineb oma hagis eelkõige asjaolule, et hageja õiguste rikkumise esmaseks eelduseks oli AS Kolde nõukogu otsus 25.04.2001, mille vastuvõtmises osalesid kostjad Olle Veisserik ja Aado Vahtra ning mille alusel andis juhatuse liige Ardi Tedrema üldvolituse AS Kolde nõukogu liikmele Olle Veisserik´ule, kes teostas talle antud üldvolituse alusel erinevaid toiminguid ja tehinguid, mis hageja arvamuse kohaselt kokkuvõtvalt ei vastanud hageja huvidele ja eesmärkidele ning mille 11 tulemusel on hagejale tekkinud varaline kahju. Kui võtta aluseks nimetatud 25.04.2001 otsust, siis ei ole tõepoolest nõue aegunud. Samas puudub kohtu enda seisukoht, kas AS Kolde nõukogu otsus 25.04.2001 sai põhjustada kahju tekkimist või mitte. Hagiavalduses on märgitud kostjate poolsed rikkumised, mis leidsid aset enne eelnimetatud tähtaega. Hagiavalduses on hageja tuginenud asjaolule, et 1999.a. ja 2001.a. majandusaasta aruanded ei kajastanud hageja kohustusi ning et 23.11.1999.a. oli sõlmitud hoonestusõigusele hüpoteegi seadmise leping, millest hageja ei olnud teadlik. Kostjad esitasid taotluse vaheotsuse tegemiseks põhjusel, et nende väidetel sai kahju tekkida üksnes 23.11.1999 hüpoteegi seadmise lepingust ning seetõttu on nõue aegunud. Kohus ei analüüsinud üldse taotluses olevaid väiteid, leides, et hageja vastuväide on põhjendatud. Kolleegium on seisukohal, et otsuses olevast refereeringust, et kui hageja väidab, et kahju tekkis AS Kolde nõukogu otsusest 25.04.2001, siis ei ole nõue aegunud, ei piisa. Vaidlus puudub selle üle, et hageja maksis välja 26.09.2005 AS-ga Ewita Baltic sõlmitud kokkuleppe alusel 4 000 000 krooni, mida ta loeb varaliseks kahjuks. Poolte vahel tekkis vaidlus selle üle, milles seisneb kostjate õigusvastane käitumine, millal ja millise käitumise tagajärjel kostjad tekitasid hagejale kahju. Nende asjaolude tuvastamine on oluline ka nõude aegumise üle otsustamiseks. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kahju hüvitamise nõude osas aegumise küsimuse otsustamisel on vajalik tuvastada alljärgnevad olulised asjaolud:

1. kahju olemasolu,
2. kahjutekitaja õigusvastane käitumine,
3. põhjuslik seos kahju olemasolu ja kahjutekitaja käitumise vahel. Apellantide väide on põhjendatud, et kostjate poolt esitatud aegumise kohaldamise taotluse lahendamine eeldab imperatiivselt kostjatele omistatavate väidetavalt õigusvastaste tegude tuvastamist ning kostjatele omistatavate väidetavalt õigusvastaste tegude ja AS-ile Kolde väidetavalt tekitatud varalise kahju vahel põhjusliku seose tuvastamist. Hagi on esitatud kolme kostja vastu, seega iga kostja suhtes tulnuks ka võtta seisukoht, kas tema suhtes on nõue aegunud või mitte ja millisest tähtajast tuleb arvestada aegumise tähtaja kulgu. Maakohus sellist analüüsi teinud ei ole. Kolleegium leiab, et vaheotsuse tegemisel, seejuures ka aegumise kohaldamise osas, peab lähtuma selle eesmärgist, milleks on menetlusökonoomia põhimõte. Käesolevas tsiviilasjas kolleegium leiab, et maakohtul tulnuks kaaluda, kas vaheotsuse tegemine oli üldse põhjendatud. Kolleegium leiab, et maakohus on jätnud tsiviilasjas aegumise küsimuse üle otsustamiseks olulised asjaolud tuvastamata ning nimetatud puudust ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Eeltoodud põhjendustel kuulub otsus tühistamisele ning tsiviilasi tuleb saata esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks. Menetluskulude jaotus tuleb otsustada tsiviilasja läbivaatamisel. Mare Merimaa Urmas Reinola Imbi Sidok 12 Otsus osaliselt tühistatud Riigikohtu 18 03 2010 otsusega nr. 3-2-1-15-10 RESOLUTSIOON
4. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
5. novembri
6. a otsus tsiviilasjas nr 2-064557 osas, millega ringkonnakohus rahuldas Olle Veisseriku apellatsioonkaebuse ja tühistas O. Veisseriku kohta tehtud Harju Maakohtu
7. novembri
8. a vaheotsuse, millega jäeti O. Veisseriku taotlus hagi aegumise kohaldamiseks rahuldama, ning saatis tsiviilasja selles osas menetluse jätkamiseks esimese astme kohtule. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
9. Kassatsioonkaebus rahuldada.
10. Tagastada Aktsiaseltsile Kolde kassatsioonkaebuselt
11. detsembril
12. a makstud kautsjon 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni 13