Obsah (11)

§ 174§ 1741§ 630§ 442§ 187§ 440§ 444§ 468§ 175§ 168§ 163

Tsiviilasi nr 2-08-76890 KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtmisel põhinev otsus Tartu Maakohus Kohtunik kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 22. okto

§ 174

lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse (

§ 1741lg 4).

Edasikaebamise kord Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses on AS-i Krediidikassa hagi Eve Hingla vastu 18 847,43 krooni (põhivõlg 13 403,25 krooni, leppetrahv 4500 krooni, intress 944,18 krooni) nõudes. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 21.05.2007 sõlmitud tarbijakrediidilepingust.
2. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on toimetatud kätte isiklikult kostjale 21.05.
3. Kostja vastas kohtule kirjalikult 10.06.2009, teatades, et võtab hagi õigeks ja on nõus kirjaliku menetlusega. 3.

§ 440

lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on oma vastuses hagile hageja nõuet tunnustanud, seega on kostja hagi õigeks võtnud. 4.

§ 444

lõike 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, sõltumata hagihinnast. Kohus märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

1. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 12.05.2008 võlateatest (tl 9), 21.05.2007 laenulepingust koos laenu tagastamise graafikuga (tl 10-14), hinnakirjast (tl 15), isikutunnistusest (tl 16), 11.06.2008 teatisest laenulepingu ülesütlemise kohta (tl 17).
2. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hageja taotleb kostjalt laenulepingu p-i 5.1 alusel leppetrahvi 4500 krooni väljamõistmist. VÕS § 421 sätestab, et tarbijakrediidilepingus on seaduses sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Riigikohus selgitas 14.01.2009 kohtuotsuses nr 3-2-1-120-08 tarbijakrediidilepingu rikkumise tagajärgi, osundades otsuse punktis 15, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine, kuna VÕS § 415 lõige 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Osutatud säte näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kostjalt leppetrahvi 4500 krooni väljamõistmiseks. Hageja nõue põhivõla 13 403,25 krooni ja intressi 944,18 krooni osas kuulub rahuldamisele Võlaõigusseaduse § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-ide 1, 4, § 101 lg 2 , § 397 lg 1 ja § 402 alusel. 7.

§ 468

lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUDE JAOTUS 8. Hageja taotles hagiavalduses kostjalt riigilõivu 1250 krooni ja lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest 6500 krooni väljamõistmist. 9.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma ka teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, peab kohus vajalikuks ja põhjendatud õigusabi kuluks 2000 krooni. 2

§ 168

lõike 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja võttis hagi kohe õigeks. Asja materjalidest nähtub, et hageja on kostjale meeldetuletusena esitanud võlateate, andes kostjale täiendava tähtaja lepingu täitmiseks, kuid kostja ei ole asunud ka siis oma kohustusi täitma. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks, seega ei ole põhjendatud jätta menetluskulusid hageja kanda. 11.

§ 163

lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, kuid suuremas kui pooles ulatuses (76% algsest nõudest), jätab hageja menetluskulud 76% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 24% ulatuses hageja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 2470 krooni (s.o 76% 3250 kroonist). Kohtunik 3