← Eesti

3-10-74/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2010, Tallinn Haldusasja numbrid 3-10-74 Haldusasi Põhja Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo taotlus H.A.’i paigutamiseks Politsei- ja Piirivalveameti väljasaatmiskeskusesse Menetlusosalised ja esindajad Taotluse esitaja – Põhja Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo Esindaja: Ülle Elva Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist: H.A. (sünd. xx xx xxxx) Kohtuistungi toimumise aeg
  2. jaanuar 2010 RESOLUTSIOON:
  3. Anda luba H.A.’i (sünd. xx xx xxxx) Politsei- ja Piirivalveameti väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks kuni
  4. märtsini 2010 (kaasa arvatud). Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 11.01.2010 kell 12.00 pidasid Põhja Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo migratsioonijärelevalve talituse inspektorid 48-tunniks kinni Eesti Vabariigis ebaseaduslikult viibiva Iraagi kodaniku H.A.i (sündinud xx xx xxxx, Iraagi Vabariigis) ja toimetasid Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) väljasaatmiskeskusesse. H.A.i enda sõnul ületas ta 05.10.2009 ebaseaduslikult Iraagi ja Türgi vahelise riigipiiri. 10.10.2009 lahkus isik Türgist ning saabus 17.10.2009 Eesti Vabariiki eesmärgiga taotleda rahvusvahelist kaitset. H.A. tuli enda sõnul 17.10.2009 Rootsist Eestisse reisilaevaga Stockholm-Tallinn. 19.10.2009 esitas H.A. Kodakondsus- ja Migratsiooniametile (edaspidi KMA) varjupaigataotluse nr
  5. 19.10.2009 korraldas KMA H.A.i sõrmejälgede hõivamise ja edastamise Eurodac kesküksusesse. Eurodaci kesküksusest tuli 19.10.2009 üks vaste, mille kohaselt on isik 21.09.2009 Rootsis varjupaigataotluse esitanud. 04.12.2009 esitas KMA Rootsi Kuningriigile palve H.A.i tagasivõtmiseks. 09.12.2009 vastuskirjaga teatas Rootsi Migratsiooniamet, et Rootsi Kuningriik ei tunnusta oma vastutust H.A.i varjupaigataotluse läbivaatamise eest ning ei nõustu teda tagasi võtma. Rootsi vastuskirjast selgub, et isik on 04.07.2008 Madalmaade Kuningriigis varjupaiga taotluse esitanud ja 12.11.2009 on Madalmaad tunnustanud oma vastutust varjupaigataotluse läbivaatamise eest. Täiendavate asjaoludena selgub, et isik on varasemalt kasutanud nii nime A. S. M., kui ka S. M. K. ja sünniajaks on isik märkinud zz zz zzzz. 17.12.2009 esitas KMA Madalmaade Kuningriigile palve H.A.i tagasivõtmiseks. 30.12.2009 vastuskirjaga teatas Madalmaade Migratsiooniamet, et Madalmaade Kuningriik tunnustab oma vastutust taotleja varjupaigataotluse läbivaatamise eest ning on nõus ta tagasi võtma. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kodakondsus – ja migratsiooni osakonna staatuse määratlemise büroo rahvusvahelise kaitse talitus tegi 07.01.2010 elamisloa andmisest keeldumise ja varjupaigataotluse tagasilükkamise otsuse nr 7000910033-1 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 40 lg 1 alusel VRKS § 21 sätestatud juhtudel. VRKS § 21 lg 1 p 1 alusel lõpetatakse varjupaigamenetlus tagasilükkava otsusega, kui: muu riik on vastavalt välislepingule või Euroopa Liidu Nõukogu määrusele 343/2003/EÜ (EÜ määrus), millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest. EÜ määruse artikkel 16 lg 1 p C alustel on vastutavaks liikmesriigiks Madalmaade Kuningriik, kes on ka tunnistanud oma vastutust taotleja varjupaigataotluse läbivaatamise eest ning nõustunud tema tagasivõtmisega. Lähtudes eelnevast ning vastavalt VRKS § 21 lg 3 jättis PPA varjupaigataotluse sisuliselt läbi vaatamata. H.A. viibib Eestis seadusliku aluseta, mis riivab Eesti riigi õiguskorda ning isikule on selgelt väljendatud, et tal puudub võimalus saada Eesti Vabariigis elamisluba. Kuna isikul puudub soov Eestist lahkuda ning seda on ta korduvalt kinnitanud (seletuskirja punkt 8), siis ei ole oodata ka koostööd vabatahtlikul lahkumisel. See tähendaks seadusliku aluseta riigis viibiva isiku jätmist Eestisse. On oluline, et riigis ei viibiks isikuid, kellel puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus ning kes on kohustatud Eestist väljasõiduks. Hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid ei pea PPA proportsionaalseks H.A.i viibimist vabaduses, kuna on alust arvata, et isik võib väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda. Isik on kohustatud väljasaatmise korraldamisele kaasa aitama, vabaduses viibides puudub tal selleks ajend. Lähtudes eeltoodust peab PPA vajalikuks väljasaatmise täideviimiseks isiku paigutamist PPA väljasaatmiskeskusesse. PPA väljasaatmiskeskusesse paigutamine ei ole isiku karistamine, vaid haldussunni vahend, mille eesmärgiks on kehtiva haldusakti täitmise tagamine. Vastavalt VRKS § 27 lg 2 saadetakse välismaalane Eestist välja eelneva Eestist lahkumise ettekirjutuseta ja halduskohtu loata. Väljasaatmise toiminguid sooritatakse vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadusele. Vastavalt VSS § 14 lg 3 ebaseaduslikult Eestisse saabunud välismaalase võib välja saata ilma ettekirjutust tegemata ja halduskohtu loata. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu ei ole väljasaatmist 48 tunni jooksul võimalik lõpule viia, palume vastavalt VSS § 23 paigutada H.A. PPA väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist. KOHTUISTUNG Kohtuistungil osales kurdi keele tõlk Sara Kurbasjan. H.A. avaldas, et ei soovi olla väljasaatmiskeskuses, kuna see on kui vangla. Sooviks viibida pigem Illukal. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et Põhja Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo taotlus H.A.’i paigutamiseks Politsei- ja Piirivalveameti väljasaatmiskeskusesse on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 14 lg 3 ja VRKS § 27 lg 2 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. H.A.il 2 puuduvad välismaalaste seaduse § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks ning ta kuulub eespoolnimetatud sätetest tulenevalt Eestist väljasaatmisele. VRKS § 21 lg 1 p 1 alusel lõpetatakse varjupaigamenetlus tagasilükkava otsusega, kui muu riik on vastavalt välislepingule või Euroopa Liidu Nõukogu määrusele 343/2003/EÜ (EÜ määrus), millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest. EÜ määruse artikkel 16 lg 1 p C alustel on vastutavaks liikmesriigiks Madalmaade Kuningriik, kes on ka tunnistanud oma vastutust taotleja varjupaigataotluse läbivaatamise eest ning nõustunud tema tagasivõtmisega. Lähtudes eelnevast ning vastavalt VRKS § 21 lg 3 jättis PPA varjupaigataotluse sisuliselt läbi vaatamata. Kohtu hinnangul ei ole põhjust arvata, et H.A.i Eestist väljasaatmine oleks perspektiivitu, kuna väljasaatmine toimub Madalmaade Kuningriiki, kes võttis vastutuse tema varjupaigataotluse läbivaatamise eest. Nimetatud isikute väljasaatmiskeskusesse paigutamata jätmine võiks saada tõsiseks takistuseks väljasaatmise täideviimisel. Kohus annab eeltoodust tulenevalt loa H.A.’i kinnipidamiseks väljasaatmiskeskuses kuni kaheks kuuks. Kadriann Ikkonen kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.