3-09-2590/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2010.a., Tallinn Haldusasja number 3-09-2590 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus L.P. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised ja esindajad Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet Esindaja: Aleksei Kuznetsov Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – L.P. Kohtuistungi toimumise aeg
2. märts 2010 RESOLUTSIOON: Pikendada luba L.P. väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui
3. maini
4. a. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Tallinna Halduskohtu
6. novembri 2009 määrusega anti luba Eestis ebaseaduslikult viibiva kodakondsuseta isiku L.P. paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse. Tallinna Halduskohtu
7. jaanuari 2010 määrusega pikendati seda luba kuni
8. märtsini
10. märtsil 2010 esitas Politsei- ja Piirivalveamet Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada luba L.P. väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks kahe kuu võrra. Taotluses selgitatakse, et pärast seda kui Leedu Vabariik keeldus
11. jaanuaril 2010 L.P. tagasivõtmisest, tegi Politsei- ja Piirivalveamet
12. jaanuaril 2010 uue päringu, milles selgitas, et L.P. sisenes
13. novembril 2009 Schengeni viisaruumi Leedu Vabariigi Panemune piiripunkti kaudu Eesti Vabariigi poolt kehtetuks tunnistatud välismaalase passi alusel ning seega kuulub ta tagasivõtmisele vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse ja Leedu Vabariigi Valitsuse vahelisele kokkuleppele ebaseaduslikult riigis viibivate isikute tagasivõtmisest. Taotluses märgitakse, et Politsei- ja Piirivalveamet ei ole senini oma päringule vastust saanud.
14. Kohtuistungil selgitas L.P., et ei nõustu taotlusega pikendada väljasaatmiskeskuses viibimise tähtaega. Esiteks märkis L.P., et talle jääb arusaamatuks, miks soovitakse teda saata Leedu Vabariiki, millega tal ei ole mingisuguseid sidemeid ning teiseks märkis ta, et tal elab Tallinnas vend, kelle juures ta võiks kuni väljasaatmise võimaluse tekkimiseni elada. KOHTU PÕHJENDUSED
15. Kohus leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti taotlus L.P. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 2 lõike 1, § 14 lõike 1, § 18 lõike 1 ja § 23 lõike 1 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. L.P.l puuduvad välismaalaste seaduse § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks ning ta kuulub eespoolnimetatud sätetest tulenevalt Eestist väljasaatmisele. Taotlusest nähtuvalt takistab väljasaatmist kehtiva reisidokumendi puudumine ning asjaolu, et Leedu Vabariik, kuhu oleks isik võimalik välja saata, et ole senini kinnitanud nõusolekut isiku tagasivõtmiseks. Kohtu hinnangul ei saa eeltoodut arvestades väita, et L.P. väljasaatmine oleks muutunud perspektiivituks. Ei ole teada muid asjaolusid, mis välistaksid isiku kinnipidamise väljasaatmiskeskuses kuni tema väljasaatmiseni. Kaebuse esitaja vabastamine väljasaatmiskeskusest ei ole võimalik, kuivõrd see võiks saada tõsiseks takistuseks väljasaatmise täideviimisel. Kohtuistungil andis kaebuse esitaja mõista, et ta ei soovi enda väljasaatmist Leedu Vabariiki. Samas on varem selgunud, et Vene Föderatsioon keeldus isiku tagasivõtmisest, mistõttu ei ole teda võimalik saata Kaliningradi, nagu isik ise sooviks. Selles olukorras on oht, et isik hakkab väljasaatmiskeskusest vabastamise korral väljasaatmismenetluses kõrvale hoidma. Kohtuistungil selgitas Politsei- ja Piirivalveameti esindaja, et Leedu Vabariigilt võib oodata vastust tagasivõtmispalvele lähemal ajal ning juhul kui Leedu Vabariik uuesti tagasivõtmisest keeldub, tuleb isiku väljasaatmine kas perspektiivituks tunnistada või vähemalt isik väljasaatmiskeskusest vabastada. Kohus leiab, et enne Leedu Vabariigilt vastuse saamist ei ole isiku vabastamine võimalik.
16. Kohus pikendab eeltoodust tulenevalt luba L.P. kinnipidamiseks väljasaatmiskeskuses kuni kahe kuu võrra. Kuna varasema kohtumäärusega on antud luba isiku kinnipidamiseks kuni
17. märtsini 2010, tuleb lahekuulust tähtaega arvata sellest ajast alates. Väljasaatmise täideviimise võimaluse tekkimise korral või juhul kui ilmneb isiku väljasaatmise perspektiivitus, tuleb isik viivitamatult väljasaatmiskeskusest vabastada. Kristjan Siigur kohtunik 2