Obsah (8)

§ 660§ 661§ 428§ 431§ 430§ 432§ 168§ 433

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Menetluse lõpetamine Määruse tegemise aeg ja koht 01. märts 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi Hagi ese nr 2-09-35307 K.A. versus T.V. elatise väljamõistmisek

) §-st 463, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus

1. Lõpetada hagis ja tsiviilasja menetluskulude menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel: 1.1 T.V. kohustub alates
2. veebruarist 2010 tasuma K.A.le elatist lapse M V ülalpidamiseks, kuni tema täisealiseks saamiseni summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus; 1.2 elatise kohustub T.V. tasuma sularahas või K.A. pangakontole nr 221033365287 Swedbankis hiljemalt iga jooksva kalendrikuu 10-ks kuupäevaks; 1.3 menetluskulud jäävad poolte (T V ja K.A.) endi kanda; 1.4 pooled lühendavad kompromissi kinnitamise kohta tehtud kohtumäärusele edasikaebe esitamise tähtaega vastavalt 0TsMS § 661 lg 4 sätetele 1 (ühele) tööpäevale. Täiendavad otsustused
3. Seoses menetluse lõpetamisega saata määruse koopia hagejale ja kostjale. Selgitused kohtumäärusele
4. Selgitada: 3.1

§ 660

kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; 3.2

§ 661

kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 1 tööpäev, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Asjaolud Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Kompromissi tingimusteks on: 1) Kostja on hagejale ära maksnud elatist hagi esitamisest kuni
2. jaanuar 2010.a. Pooled lepivad kokku, et alates
3. veebruarist 2010 kohustub kostja tasuma hagejale tütre M V (V) ülalpidamiseks elatist 2 175 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatise maksab kostja hagejale sularahas või siis kannab elatise üle hageja arveldusarvele nr. 221033365287 Swedbank hiljemalt jooksva kuu 10-ndaks kuupäevaks; 2) pooled paluvad käesolevaga Tartu Maakohtul kinnitada kompromiss kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 430 lõigetes 1 ja 2 sätestatuga ning lõpetada tsiviilasjas nr 2-09-3507 menetlus kooskõlas

§ 428

lg 1 p-s 4 sätestatuga; 3) hageja ja kostja on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest ja ei pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks kohtuistungi pidamist. Seega paluvad hageja ja kostja kohtul kompromissi kinnitamise otsustada kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit pidamata; 4) pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte enda kanda; 5) kompromissi allkirjastamisega kinnitavad pooled, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus; 6)

§ 661

lõikele 4 tuginedes on menetlusosalised kokku leppinud kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 1 (ühele) tööpäevale. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist. 2. Kohtu põhjendused 2.1. Seaduslikud alused menetlemisel Kohus lõpetab menetluse määrusega (

§ 431lg 1).

2.2. Lahendatav õiguslik küsimus Kohtul tuleb lahendada õigusliku küsimusena tsiviilasja menetluse lõpetamine.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Arvestades menetluse asjaolusid, hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromissi ning taotlust menetluse lõpetamises, on põhjendatud kompromiss vastu võtta ja menetlus lõpetada. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita (

§ 430lg 3).

Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus

§ 430lgs 3 sätestatuga.

Seoses tsiviilasjas kohtule kompromisslepingu esitamisega on põhjendatud tsiviilasjas kompromiss kinnitada menetlus asjas lõpetada. Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (

§ 430

lg 5) Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (

§ 168lg 3).

Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (

§ 433lg 1).

Toomas Lillsaar Kohtunik 2