Obsah (6)

§ 396§ 397§ 404§ 164§ 101§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2009, Tartu kohtumaja Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 23. okt

§ 396

lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 397lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

5. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ SMS Kiirlaen ja kostja 27.01.2008 laenulepingu, mille alusel sai kostja OÜ-lt SMS Kiirlaen 5000 krooni laenu ning kohustus laenu ja lepingu sõlmimise tasu 900 krooni tagastama hiljemalt 26.02.2008 (tlk 18). Kostja ei vaidlusta hageja kirjeldatud laenulepingu sõlmimise protseduuri ega seda, et ta on registreerinud ennast laenutaotlejana. Kostja vastusest nähtub, et ta on OÜ-ga SMS Kiirlaen lepingu sõlminud ning tutvunud lepingutingimustega (tlk 39). Laenulepingu 2/4 sõlmimist tõendab ka maksekorraldus, millest nähtuvalt kandis OÜ SMS Kiirlaen 27.01.2008 kostja kontole 5000 krooni, selgituseks laenuleping nr 2100169070 (5000.30 p) (tlk 29). Kostja ei eita raha saamist ega väida, et sai raha muul alusel kui laenuleping (tlk 39). Kuna tegemist on sidevahendi abil sõlmitud lepinguga, ei ole kostja allkiri lepingul vajalik. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud

(redaktsioon kuni 30.04.2009) § 403 lg-st 3 p 2 tulenevalt ei kohaldata vaidlusalusele lepingule tarbijakrediidilepingute kohta sätestatut, sest krediit tuli tagasi maksta vähem kui kolme kuu jooksul. Samas, isegi tarbijakrediidilepingute puhul ei pea laenusaaja avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikus vormis, kui leping sõlmiti sidevahendi abil (

§ 404lg 1, § 410 lg 1).

SMS Kiirlaen OÜ esitas kostjale laenu kohta ka arve nr 14315 summas 5900 krooni tasumise tähtpäevaga 26.02.2008 (tlk 28). Kostja ei ole arve saamist vaidlustanud.

1. Kohus leiab, et laenulepingu tasu tuleb käsitada intressikokkuleppena. Selleks annavad alust järgmised asjaolud: hageja poolt kohtule esitatud laenulepingu tingimustest nähtuvalt sõltub tasu suurus laenusummast ja laenuperioodi pikkusest ning eraldi ei ole intressi ega selle maksmise kohustust välja toodud (tlk 22-27).
2. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja ei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi käesoleva ajani täitnud. Võlanõuete üleandmise aktist nähtuvalt andis OÜ SMS Kiirlaen 19.03.2008 oma nõude kostja vastu üle hagejale (tlk 30).

§ 164

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).

§ 164lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

8.

§ 101

lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 näevad ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja tagastamata laenusumma 5000 krooni ning intress 900 krooni. 9.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Laenulepingu tingimuste p-i 11.1 kohaselt on laenuandjal õigus arvestada viivist 0,85% päevas puudujäävalt summalt (tlk 26). Ka kostjale esitatud arvel on märgitud viivise määraks 0,85% päevas (tlk 28). Hageja palub mõista kostjalt välja mõistliku viivise 0,215% päevas 5900 kroonilt.

§ 113

lg 6 kohaselt ei ole viivist lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral ning sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kuna laenulepingu tasu tuleb käsitada intressina, ei saa hageja sellelt viivist nõuda. Kohus on seisukohal, et kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja viivis 0,215% päevas 5000 kroonilt alates 27.02.

1. 23.10.2009 seisuga on viivise suuruseks 6503.75 krooni. Riigikohus on 14.06.2005 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-66-05 asunud seisukohale, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Käesolevas asjas ületab viivisenõue laenusummat, viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses ning hageja ei ole põhjendanud põhivõlast suuremat viivisenõuet. Kostja ei tunnista hagi hageja esitatud ulatuses (tlk 39). Eeltoodut arvestades tuleb viivis välja mõista 5000 krooni ulatuses ning viivist TsMS § 367 alusel protsendina põhinõudest alates otsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni välja mõista ei tule.
2. TsMS § 163 lg-t 1, § 173 lg-id 1, 4 ning hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb menetluskulud jaotada järgmiselt: hageja tasutud riigilõiv tuleb jätta kostja kanda; 3/4 muudest hageja menetluskuludest tuleb jätta 4/5 kostja ja 1/5 hageja kanda; kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.
3. Lähtudes TsMS § 405 lg-st 1 p 3, menetluskulude jaotusest ja hageja menetluskulude nimekirjast, tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 350 krooni. Hageja palub välja mõista ka õigusabikulu, mille kohta ta on esitanud Attend Õigusbüroo OÜ arve. Toimiku materjalidest ei nähtu, et Attend Õigusbüroo OÜ oleks olnud hageja lepinguline esindaja, hagejat esindas juhatuse liige. Kohus leiab, et hageja väidetud õigusabikulu ei ole TsMS § 138 lg-st 1, §-st 144, §-st 175 tulenevalt menetluskulu, mis tuleks kostjalt välja mõista.
4. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik 4/4