Tsiviilasi nr 2-08-94048 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Otsuse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2009.a., Tartu kohtumaja Otsuse avalikult teata

§ 143, § 146 lg 1; Ts

MS § 435, § 436, § 438, § 439, § 442, kohus o t s u s t a s:

1. Jätta rahuldatama Vello Sepping´u hagi Kaarel Sareal´i vastu 300 000 krooni nõudes.
2. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud Vello Sepping´u kanda. Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. 28.06.2001.a. on Valga notar Anna Rästa tõestanud ostu-müügilepingu, mille kohaselt on Vello Sepping müünud temale kuuluva poolelioleva elamu koos päraldistega XXX külas XXX vallas Kaarel Sareal´ile. Hageja kinnitab, et ta ei ole sellele lepingule alla kirjutanud, kuid lepingus näidatud tehing on toimunud ja objekt ostjale üle läinud. Lepingus on müüdava elamu hinnaks näidatud 10 000 krooni, mis aga ei vasta tegelikkusele. Tegemist oli küllaltki suure täispuidust majaga, mille valmidusaste oli 60%. Ostja pidi püstitama müüjale ristpalkidest ühekorruselise elamu suurusega 5x6 meetrit. Lepingus ei ole aga märgitud, mis ajaks ja kuhu peab ostja lepingus näidatud elamu püstitama. Kostja pettis hagejat, kuna elamut tegelikult ei ehitatudki. Kostja on erastatud kinnistu müünud ja sellel kinnistul asuvat elamut ei ole võimalik heauskse omaniku käest välja nõuda. Kostja on oma sellise käitumisega hagejale kahju tekitanud. Kuna tehing on toimunud enne võlaõigusseaduse jõustumist, tuleb käesoleval juhul lähtuda tsiviilkoodeksist (TsK). TsK § 60 alusel taotleb hageja 28.06.2001.a. sõlmitud ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamist ning kostja ebaseadusliku tehinguga tekitatud kahju väljamõistmist. Hageja hindab elamu tegelikuks väärtuseks 300 000 krooni. Kuna hagejal puudub igasugune vara, taotleb hageja riigilõivu tasumisest vabastamist (tl 3-4).
4. Kohus jättis hagiavalduse 22.01.2009.a. määrusega käiguta ning andis hagejale aega hagihinna täpsustamiseks, riigilõivu tasumiseks ning täiendavate tõendite esitamiseks aega 21 päeva määruse kättetoimetamisest alates (tl 10). 04.03.2009.a. kuulas kohus hageja istungil ära asja menetlusse võtmise otsustamiseks. Hageja esindaja kinnitas, et hetkel ei ole täiendavaid tõendeid lisada, kuid menetluse käigus on see võimalik. Tehing on kehtetu, kuivõrd seda ei ole võimalik täita. Hageja kinnitas, et on nõus tasuma riigilõivu kuni 3000 krooni mingi tähtaja jooksul (tl 12). 10.03.2009.a. määrusega vabastas kohus hageja riigilõivu tasumisest osaliselt ning määras, et hagejal tuleb tasuda 3000 krooni hiljemalt 31.03.2009.a. (tl 13). 07.04.2009.a. võttis kohus asja menetlusse (tl 18).
5. 21.05.2009.a. esitas kostja oma vastuse, mille kohaselt pakkus Vello Sepping isiklikult talle kõnealuse maa äraostmise võimalust tingimusel, et talle ehitatakse väike elumajasaun, kus oleks võimalik elada. Tehingu väärtuseks pakkus hageja 10 000 krooni. 28.06.2001.a. läksid hageja ja kostja koos Valga notar Anne Rästa büroosse.
6. aasta juulis, mil hageja pidi näitama koha, kuhu ehitist soovib, oli maal kuuepealine meestejõuk, kes kõik olid alkoholi tarvitanud ja nõudsid kostjalt lisa. Augustis 2001 märgiti ära maja asukoht ning 2002.a. aprillis alustati ehitusega.
7. aasta aprillis sai elamu kokkulepitud komplektsuses valmis. Hageja väited pettuse kohta ei ole tõesed, kuivõrd tema ise pakkus müügitehingu väärtuse. Hageja väide maja seisukorra kohta ei ole samuti tõene, tegemist oli kokkukukkunud laudahoonega, mille ehitusaasta jääb 1920ndatesse aastatesse. Lepingus kokkulepitud elamu on hagejale püstitatud. Hageja 2 väide kinnistu müümise kohta on samuti väär, müüdud on metsamaa, mitte aga see, millel on hagejale püstitatud elamu (tl 23-26).
8. 12.06.2009.a. esitas hageja oma vastuse, mille kohaselt kostja kirjeldatu ei vasta tõele. Maja, mida kostja kirjeldab, ei ole valminud. Reaalselt on olemas kostja isa Tõnis Sareal´i poolt püstitatud ja soojustamata maja (tl 30). KOHTUISTUNG
9. 07.09.2009.a. toimunud kohtuistungil pooled kokkulepet ei saavutanud. Kohus lükkas asja arutamise edasi tasuta õigusabi määramise otsustamiseks (tl 39). Hageja esindajaks määrati vandeadvokaat Rein Napa.
10. 12.10.2009.a. kohtuistungile hageja ei ilmunud, kohus lükkas istungiaja edasi. 16.11.2009.a. toimunud kohtuistungil pakkus kostja kompromissi sõlmimise võimalust, hageja esindaja pidas pakkumist mõistlikuks, kuid hageja sellega nõus ei olnud. Pooled avaldasid, et on nõus asja kirjalikus menetluses jätkamisega. Kohus tegi vastavasisulise määruse 17.11.2009.a.
11. 02.12.2009.a. saabus kohtule kostja taotlus asjas aegumise kohaldamiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (

) § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Käesoleval juhul hakkas tähtaeg kulgema 01.07.2002.a. ning hageja nõue on aegunud (tl 55). KOHTU SEISUKOHT

1. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 1 esimese lause kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne
2. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. 9.

§ 142

lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

§ 146

lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

§ 143

kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

1. VÕSRS § 9 lõikest 2 ja kostja taotlusest lähtuvalt on kohus seisukohal, et käesoleval juhul tuleb nõue lugeda aegunuks.
2. Arvestades hagi rahuldamist ja TsMS § 162 lg 1, 2, § 173 lg 1, 3, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtunik 3