lg-le 8 mõistliku suuruseni ning jätta jooksva viivise nõude rahuldamata (tlk 21-22). KOHTU SEISUKOHT 3.
lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et OÜ Powertimber ostis hagejalt kaupa ning tal on selle eest 10.09.2008 arve nr 82292 alusel, mille maksetähtaeg oli seitse päeva, tasumata 38 823 krooni (tlk 4, 7, 21). OÜ Powertimber ei tasunud raha, vaatamata 29.01.2009 hagejaga sõlmitud võla tasumise kokkuleppele, millega hageja võimaldas tasuda tal võla viie 7764.60 krooni suuruse osamaksena perioodil 02.02.200902.03.2009 (tlk 8-9). Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja T. Sinilaht sõlmisid 29.01.2009 käenduslepingu, millega T. Sinilaht kohustus vastutama hageja ees hageja ja OÜ Powertimber vahelisest võlasuhtest tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Käenduslepingu p-i 1.2 kohaselt vastutab käendaja kõigi võlgniku kohustuste eest (tlk 12).
lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) 2/3 võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingu p 2.1 näeb ette, et kui võlgnik ei täida oma kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuste täitmist omal äranägemisel kas võlgnikult või käendajalt või mõlemalt ühiselt. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostjad ei ole hagejale võlga tasunud 19.08.2009 nõudeavaldustele vaatamata (tlk 13-15) ning võlgnevad käesoleval ajal hagejale põhivõlana 38 823 krooni (tlk 21).
lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 näevad ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Arvestades eeltoodut, tuleb hagi põhivõla osas rahuldada ning solidaarselt kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 38 823 krooni. 4.
lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 29.01.2009 võla tasumise kokkuleppe p-is 5 leppisid hageja ja OÜ Powertimber kokku, et kui OÜ Powertimber ei täida kokkuleppes sätestatud kohustusi õigeaegselt ja muul viisil nõuetekohaselt, on ta kohustatud maksma hagejale viivist 0,5% päevas kokkuleppe alusel tasumisele kuuluvalt, kuid õigeaegselt tasumata summalt (tlk 8). Hageja palub mõista välja viivise 15.09.2009 seisuga 40 958.26 krooni ning TsMS § 367 alusel viivise 0,5% päevas tasumata põhivõlalt alates 16.09.2009 kuni põhinõude täitmiseni. Kostjad leiavad, et viivisenõue jääb selgusetuks, samuti paluvad nad viivise nõuet vähendada ja jooksva viivise jätta välja mõistmata. Kohus leiab, et viivisenõue on selge. Hageja on arvestanud viivist 29.01.2009 maksegraafikus sätestatud tähtpäevi arvestades ning kokkulepitud määras, viivisearvestus on hagiavalduses selgelt välja toodud (tlk 4). Kostjate nõue viivise vähendamiseks on põhjendatud. Riigikohus on 14.06.2005 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 (p 18) leidnud järgmist: „Viivise vähendamise ulatust ei ole võimalik summaliselt täpselt piiritleda, kuna see sõltub paljuski kohustuse täitmisega viivitamise asjaoludest. Siiski ei ole kolleegiumi arvates üldjuhul põhjendatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel vähendaks kohus viivist alla nõude seadusega tagatud ulatuse. Samuti on kolleegium arvamusel, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses.“ Käesoleval juhul nõuab hageja viivist põhivõlast suuremas ulatuses, viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses ning hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses. Hageja väide, et talle tekkis kahjus seoses sellega, et ta ei saanud kasutada 38 823 krooni (tlk 27), on tõendamata. Eeltoodust tulenevalt tuleb mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja viivis põhivõla, s.o 38 823 krooni ulatuses ning viivist TsMS § 367 alusel välja mõista ei tule. 5. TsMS § 163 lg-t 1 ja § 173 lg-id 1, 4 ning hagi osalist rahuldamist arvestades tuleb menetluskulud jaotada järgmiselt: riigilõiv tuleb jätta solidaarselt kostja kanda; muudest menetluskuludest tuleb jätta 95% solidaarselt kostjate kanda ja 5% hageja kanda. Kohtunik 3/3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.