Kohus KOHTUOTSUS (Tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 15.veebruar 2010.a Paide Tsiviilasja number 2-09-34939 Tsiviilasi AS MiniCredi

§ 113lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas põhinõudelt).

1. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 1.Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-34939 kannab Kätlin Lasen 41,65% ulatuses ja OÜ MiniCredit 58.35% ulatuses.
2. Määrata kindlaks, et AS MiniCredit menetluskulu on 1000.00 (üks tuhat) krooni riigilõivu ja 1000.00 (üks tuhat) krooni kulu õigusabile.
3. Kätlin Lasen peab maksma AS-le MiniCredit 833.00 (kaheksasada kolmkümmend kolm) krooni menetluskulu hüvitamiseks.
4. Selgitada, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni. EDASIKAEBAMISE KORD Kätlin Lasen ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kätlin Lasen võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 AS-s SEB Pank või kontole nr 221013921094 AS-s Swedbank, viitenumber mõlemal juhul
5. AS MiniCredit võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. MENETLUS
6. AS MiniCredit OÜ esitas kohtule hagiavalduse Kätlin Lasen’i vastu laenulepingust tuleneva 3890 krooni võla ja viivise nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista enda menetluskulud, st 1000 krooni riigilõivu ja 1000 krooni õigusabikulu. Kohus toimetas hagimaterjalid kostjale isiklikult kätte ja määras talle tähtaja hagile vastamiseks. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega Tsiviilasi nr 2-09-34939 rahuldada. Kohtu antud tähtajaks kostja hagile ei vastanud, ei teatanud vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja üldiselt ka põhjendava osa. Teatud järelduste osas peab kohus vajalikuks neid põhjendada. HAGI ASJAOLUD
7. Hageja nõue tuleneb poolte vahel interneti keskkonnas hageja koduleheküljel www.minicredit.ee 16.02.2009.a. sõlmitud laenulepingust (edaspidi Leping), mille alusel hageja andis ja kostja sai hagejalt 1000 krooni laenu intressimääraga 60% laenusummast aastas ning laenu tagastamise lõpptähtajaga 18.03.2009.a. Hagi asjaolude kohaselt kostja Lepingus kokkulepitud lõpptähtajaks laenu ei tagastanud ega ole teinud seda ka pärast maksetähtaja möödumist vaatamata hageja saadetud kahele kirjalikule meeldetuletusele. Hagiavalduse koostamise aja seisuga 16.07.2009.a võlgnes kostja hagejale 1000 krooni tagastamata laenu ja 190 krooni tasumata intressi. Lepingu p 7.
8. mõtte kohaselt kui laenusaaja ei tagasta laenu tähtaegselt, siis on ta kohustatud maksma laenuandja nõudel võlgnevuse menetlemise tasu laenuandja hinnakirja kohaselt, st 200 krooni iga väljastatud meeldetuletuse eest, st kokku 400 krooni meeldetuletustasu. Lepingu p 9.
9. sätestab, et kui laenusaaja ei tagasta laenu lepingus märgitud lõpptähtpäevaks, on ta kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata laenult viivist 1,5% tagastamisele kuulunud summast kalendripäevas. Hageja arvestuse kohaselt peab kostja maksma sissenõutavaks muutunud viivist ajavahemiku 18.03.2009–16.07.2009.a eest kokku 1800 krooni. Hageja nõuab kostjalt ka hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutumata viivist 1,5% päevas tasumata summalt kuni nõude täieliku tasumiseni. Lepingu p 9.
10. kohaselt kui laenusaaja on viivitanud laenu tasumisega üle kolme päeva, on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt leppetrahvi kuni 50% ulatuses lepingu rikkumise hetkel tagastamata laenusummast. Kostja on viivitanud laenu tagastamisega palju enam kui kolm päeva, mistõttu hageja nõuab temalt leppetrahvi maksimumsummas, st 500 krooni. ÕIGUSLIKUD ALUSED ja PÕHJENDUSED 3.

§ 396

lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 397

lg 1 mõtte kohaselt tuleb laenult maksta intressi, kui see on kokku lepitud.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 113

lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sisenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodu alusel on hageja nõue Lepingust tuleneva põhivõla, tasumata intressi ja meeldetuletuse tasu võlgnevuse saamiseks hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja nõue viivise saamiseks on iseenesest samuti põhjendatud, kuid mitte hageja nõutud ulatuses. Hageja nõue leppetrahvi saamiseks ei ole põhjendatud. 4. Hagi asjaoludest tuleneb, et pooled sõlmisid Lepingu interneti vahendusel. Seejuures olid laenusumma ja selle tagastamise tähtaeg ainukesed lepingutingimused, mille kujunemist oli kostjal võimalik mõjutada. Eelnevast saab järeldada, et teisi lepingutingimusi, sh ka viivisemäära, eraldi läbi ei räägitud. Vastupidist hagi asjaoludes märgitud ei ole. Seetõttu tuleb ülejäänud Lepingu tingimusi, sh ka viivisemäära, pidada tüüptingimusteks võlaõigusseaduse (

) § 35 lõike 1 mõttes. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg-st 1 ja 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.

§ 42lõige 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asja2

§ 42

lõike 3 punkti 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kahjustajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et poolte vahel sõlmitud Lepingu p 9.1 on tühine kalendripäevas arvutatava 1,5% suuruse viivise määra osas (547,50% aastas), sest sellega on kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Selline viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav, mistõttu ka tühine.

§ 41

mõtte kohaselt tuleb tühise lepingutingimuse asemele kohaldada seadusest tulenevat regulatsiooni, st viivise puhul

§ 113

lg 1 sätestatud seadusjärgset viivisemäära.

§ 113

lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1 juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisti. Viivise määr

§ 113

lg 1 kohaselt ajavahemikus 01.01.2009 kuni 30.06.2009.a oli 9,5% aastas ning alates 01.07.2009 8% aastas. Arvestades, et laenu tagastamise lõpptähtpäev oli 18.03.2009.a, on kostja viivituses alates lõpptähtpäevale järgnevast päevast, st 19.03.2009.a. Eeltoodut arvestades on viivis perioodi 19.03.2009 kuni 30.06.2009.a. 27.07 krooni (1000 x 9,5% : 365 x 104 päeva) ja perioodi eest 01.07.2009 kuni 16.07.2009.a 3.50 krooni (1000 x 8% : 365 x 16 päeva), kokku 30.57 krooni. Sellises ulatuses on hageja õigustatud saama ja kostja kohustatud maksma sissenõutavaks muutunud viivist. 5.

§ 158

lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud summa. Samas märgib kohus, et tüüptingimustena kindlaksmääratud leppetrahvide puhul on leppetrahvi kokkulepete sisu piiratud. Tingimust ei loeta kunagi eraldi kokkulepituks, kui see on eelnevalt koostatud ning tarbija ei ole seetõttu saanud tingimust sisuliselt mõjutada. Antud juhul leiab kohus, et leppetrahvi puudutav tingimus on Lepingusse võetud laenuandja initsiatiivil ja saanud Lepingu osaks, mida eraldi läbi ei räägitud. Vastupidist hagi asjaoludest ei nähtu. Kohus on seisukohal, et tüüptingimusena Lepingu punktis 9.3. ette nähtud leppetrahv on ebaproportsionaalselt suur võrreldes rikkumise hetkel tagastamata laenu suurusega (50 % tagastamata laenust).

§ 42

lg 3 p 5 kohaselt on ebaproportsionaalselt suur leppetrahvi maksmise tingimus tüüptingimusena tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks ja seetõttu

§ 42lg 1 kohaselt ka tühine.

Eeltoodust tulenevalt ja arvestades, et hagejal puudub õigustus nõuda leppetrahvi seaduses sätestatud eeldustel, puudub kohtul alus hageja leppetrahvi nõuet rahuldada. MENETLUSKULUDE JAOTUS Kuna kohus rahuldas hageja hagi osaliselt, on mõistlik jaotada menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, st kostja kanda jääb 41,65% ja hageja kanda 58,35% menetluskuludest. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosneb hageja menetluskulu 1000 kroonist riigilõivust ja 1000 kroonist õigusabikulust. Vastavalt jaotusele peab kostja maksma hagejale viimase menetluskulude hüvitamiseks 833 (2000 x 41,65%) krooni. Sirje Lahesoo Kohtunik 3