Obsah (9)

§ 415§ 142§ 416§ 420§ 442§ 187§ 413§ 173§ 162

Tsiviilasi nr 2-08-68581 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2009. a Ta

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1, § 442 lg 6).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (

§ 416lg 2, § 340).

Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 420lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE 17.10.

1. a esitas OÜ Aktiva Finants (hageja) Tartu Maakohtusse hagi Lidia Zaitseva (kostja) vastu 15.08.
2. a sõlmitud Tele2 mobiiltelefoniteenuste lepingu alusel tekkinud võlgnevuse nõudes, kogusummas 3 593,72 krooni (põhinõue 1 898,88 krooni ja viivisenõue 1 694,84 krooni). Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse 3 593,72 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 200 krooni ja lepingulise esindaja õigusabikulud 2 000 krooni. KOHTU PÕHJENDUSED Hagimaterjalid koos kirjaliku vastuse nõudega ja kohtukutse on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.10.
3. a (tl 51). Muu hulgas kohus hoiatas kostjat, et kui kostja kohtule kirjalikult ei vasta ja kohtuistungile ei ilmu, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 317 lõike 1 punkti 1 ja lõike 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid ja kohtukutse kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ja kellele on teada kohtuistungi toimumise aeg, ei ole kohtule kirjalikult vastanud ja kohtuistungile ilmunud. 30.11.2009. a esitas hageja kohtule taotluse, milles muu hulgas palus kostja kohtuistungile ilmumata jätmise korral teha asjas tagaseljaotsus.

§ 413

lõike 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Arvestades hageja taotlust, hagiavalduses toodut ning hagiavaldusele lisatud kirjalikke tõendeid, leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tegemist on korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõudega. Kostja kohustus osutud teenuste eest tasuma talle esitatud arvete alusel. Tele 2 mobiiltelefoniteenuste leping (tl 9), mille alusel on väidetav võlgnevus tekkinud, käib telefoni kohta, mille number on 055 524

1. Kohtule esitatud arved (tl 16-17, 22-23, 24-25) sisaldavad ka telefonile numbriga 055 694 196 osutatud teenust. Samuti sisaldavad osad arved (tl 12-13, 18-19) viivist kokku summas 120 krooni ja üks arve (tl 10-11) leppetrahvi summas 1 000 krooni. Arvetelt (tl 16-17, 18-19, 22-23, 24-25) nähtub ka võlgnevuse osaline tasumine kostja poolt. Hageja on hagiavalduses märkinud, et 10.07.
2. a seisuga on kostja võlgnevus talle väljastatud arvete alusel 1 898,88 krooni, mis on hageja põhinõue. Võlateatisest (tl 33) nähtub, et summa 1 898,88 krooni koosneb telefonimaksetest summas 224,95 krooni, kõneteenustest summas 673,93 krooni ja leppetrahvist summas 1 000 krooni. Kohus leiab, et leppetrahvi nõue ei ole põhinõue, vaid kõrvalnõue, vaatamata sellele, et on esitatud arvel. Hageja ei ole esitanud kohtule nõuet mõista kostjalt hageja kasuks välja leppetrahv. Seega saaks põhinõudeks olla 898,88 krooni. Samas, kui vaadata kohtule esitatud arveid ja arvestada vaid numbrile 055 524 095 osutatud teenust ning kostja osalisi tagasimakseid, siis ei ole põhinõude suuruseks ka 898,88 krooni. Eeltoodud asjaoludest järeldub, et hageja põhinõude tegelik suurus ei ole selge. Mis puudutab kohtule esitatud viivisenõuet, siis hagist (tl 5) nähtuvalt on hageja arvutanud viivist 1 898,88 kroonilt, mis sisaldab ka leppetrahvi 1 000 krooni, millist nõuet aga kohtule esitatud ei ole. Kohus määras asjas tähendust 2 omavate asjaolude väljaselgitamiseks kohtuistungi. Hageja on kohtukutse kätte saanud ja teatanud kohtule lakooniliselt, et ei saa kohtuistungil osaleda, jättes ilmumise takistuse põhistamata ja taotledes seejuures tagaseljaotsuse tegemist. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt jätab kohus

§ 413

lõike 1 kolmanda lause alusel OÜ Aktiva Finants hagi Lidia Zaitseva vastu 3 593,72 krooni väljamõistmiseks rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt

§ 162

lõikest 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud hageja.

Kohtunik 3