2-09-22181/30

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-09-22181 Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi Jõhvi valla avaldus vanema õiguste määramiseks lapse suhtes Kohtuistungi aeg toimumise Menetlusosalised
2. veebruar 2010.a Avaldaja: Jõhvi vald (Jõhvi Vallavalitsuse kaudu) (RK 75033483) Avaldaja esindaja: Ene Eljas (volikirja alusel) Puudutatud isik: L.U. (IK xxx) Puudutatud isik: L.L.(IK xxx) Puudutatud isik I.U. (IK xxx) RESOLUTSIOON
3. Rahuldada Jõhvi Vallavalitsuse avaldus.
4. Võtta L.U.`ilt (IKxxx) ära alaealine laps I.U. (IKxxx) ilma vanema õiguste äravõtmiseta.
5. Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD Jõhvi vald (Jõhvi Vallavalitsuse kaudu) esitas 15.05.2009.a. Viru Maakohtule avalduse L.U.ilt alaealise poja I.U.i (sünd xxx.a) äravõtmiseks ilma vanema õiguste äravõtmiseta. Lapse isa suri
6. märtsil 2008.a. Avalduse kohaselt elas I.U. 2008.a suveni Türi linnas koos oma emaga. Seejärel asus laps elama Jõhvi emapoolse vanaema L.L. juurde. Alaealise poja ema L.U. kuritarvitab alkoholi ning ei osale aktiivselt lapse kasvatamises. I.U.i vanaema tegeleb lapse kasvatamise ja tema eest hoolitsemisega. 1
7. novembri 2009.a määrusega määras Viru Maakohus alaealise I.U.i eestkostjaks L.L. kuni alaealise täisealiseks saamiseni. ÄRAKUULAMINE L.U. kuulati erinõude korras ära
8. detsembril 2009.a Pärnu Maakohtu Paide kohtumajas. Ta kinnitas, et on kõik Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja poolt talle saadetud materjalid kätte saanud. Ta luges kõik materjalid läbi ja need on talle arusaadavad. L.U. võttis õigeks avalduses toodud asjaolud ning millelegi vastu ei vaidle. Tema poeg I.U. elab vanaema juures Jõhvis ning seal on tal parem. Poja viis ta Jõhvi ise peale seda, kui nende maja maha põles ja neil ei olnud kuskil elada. L.U. elab sõbra juures, kus poja jaoks ruumi ei ole, kuna seal elab veel peale tema kolm inimest. KOHTUISTUNG Kohtuistungil, mis toimus
9. veebruaril 2010, jäi avaldaja esindaja avalduse juurde ning palus L.U.ilt ära võtta laps ilma vanema õiguste äravõtmiseta. Lapse jätmine ema juurde ohustab lapse tervist ja heaolu, sest L.U. tarvitab alkoholi. Laps on raske puudega ja vajab erihooldust. Avaldaja esindaja esitas istungil kohtule kasupere teenuse osutamise lepingu ja Viru Maakohtu
10. novembri 2009.a kohtumääruse, milles määrati I.U.i eestkostjaks L.L.kuni alaealise täisealiseks saamiseni. L.L.oli avaldusega nõus, sest L.U. kuritarvitab alkoholi ning ta ei ole võimeline oma last kasvatama. L.U. elab elukaaslase juures ja lapsel ei ole seal kohta. I.U. kinnitas kohtus, et tal on vanaema juures parem. Ema juures ei ole tal elamistingimusi ja ema tarvitab alkoholi. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära avaldaja ja puudutatud isikute seisukohad, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Vastavalt Lastekaitseseaduse (LaKS) § 8 on lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. Sama seaduse § 27 lg 1 kohaselt ei tohi vanemat ja last eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides. Vastavalt LaKS § 32 vajab laps viivitamata abi kui ta on sattunud tingimustesse, mis ohustavad tema tervist või arengut. Selline laps paigutatakse sotsiaaltalituse töötajate otsuse alusel viivitamatult ohututesse tingimustesse ohu möödumiseni või hooldusküsimuste otsustamiseni. Vastavalt Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 25 lg 1 võib abi osutamiseks lapse eraldada kodust ja perekonnast, kui see toimub lapse huvides, kui puudused lapse hooldamisel ja kasvatamisel ohustavad lapse elu, tervist või arengut ja kui perekonna suhtes kasutuselevõetud muud abinõud ei ole osutunud küllaldaseks või nende kasutamine ei ole võimalik. Perekonnaseaduse (PKS) § 53 lg 1 p 1 ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Türi Vallavalitsuse poolt antud L.U.i iseloomustuse kohaselt (tl 5), muutus L.U.i alkoholitarvitamine eriti probleemseks peale abikaasa surma (märts 2008). L.U. viibis alkoholiravil 2008.aasta maikuus. Suvel 2008 asus L.U. elama oma uue elukaaslase juurde, kellel on samuti alkoholiprobleemid. Alkoholitarbimine muutus väga tõsiseks ja seetõttu L.U.i ema L.L.võttis pojapoja I.U.i elama enda juurde Jõhvi. Sügisel asus I.U. koolikohustust täitma 2 Jõhvis. L.U.i sissetulekuks on töövõimetuspension ja poja toitjakaotuspension. Pojale määratud toitjakaotuspensioni lubas ta poja ülalpidamiseks kanda L.L. arvelduskontole, kuid sageli ei teinud ta seda, kulutades raha alkoholi peal. Türi Vallavalitsus leiab, et L.U.i alkoholitarbimine on süvenenud ja ta ei ole võimeline poega kasvatama. Türi Vallavalitsuse 26.novembri 2008 korralduse nr 1129 (tl 7) kohaselt peatati L.U.ile poja I.U.i hoolitsemiseks ja kasvatamiseks riiklike peretoetuste seaduse ning puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel määratud peretoetuse ning puudega lapse toetuse maksmine
11. detsembrist 2008, kuna L.U. ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ning tema eest hoolitseda. Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti ekspertiisi otsuse nr 453067 (tl 8-9) kohaselt on I.U.il raske puue, mis vajab lisakulutusi. Kohus leiab, et eelnimetatud tõenditega on piisavalt tõendatud see, et L.U. ei saa hakkama poja I.U.i kasvatamisega, kuna kuritarvitab alkoholi ja lapsel ei ole võimalik tema juures elada. Seetõttu on ohtlik jätta laps elama L.U.i juurde. L.U.il ei ole mõjuvaid põhjuseid lapse kasvatamis- ja hooldamiskohustuste täitmata jätmiseks. Lähtuvalt PKS § 59, lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel kaasab kohus vajadusel protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 552 lg 2, kohus küsib valla- või linnavalitsuse seisukohta alaealist või eestkostet puudutavas menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad. Käesoleval juhul on avaldajaks Jõhvi Vallavalitsus, kes on ka lapse suhtes eestkosteasutuseks ning seega puudub eraldi vajadus eestkosteasutuse kaasamiseks menetlusse. Avaldaja esindaja arvamuse kohaselt on lapse äravõtmine ilma vanema õiguste äravõtmiseta põhjendatud lapse huvidest lähtuvalt. Vastavalt PKS § 58, lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab ning TsMS § 5521 lg 1 kohaselt kohus kuulab last puudutavas asjasära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus on alaealise I.U.i ära kuulanud 10.02.2010.a. toimunud kohtuistungil. I.U. kinnitas, et elab praegu vanaema juures ja seal on kõik hästi. Arvestades L.U.i käitumist emana ja lähtudes lapse huvidest, leiab kohus, et lapse elule ja tervisele on ohtlik jätta teda ema juurde ning lapse äravõtmine L.U.ilt ilma vanema õiguste äravõtmiseta on põhjendatud. Kohus selgitab, et vaatamata asjaolule, et lapse emalt on laps ära võetud, on emal õigus külastada oma last. Vastavalt PKS § 53 lg 4 lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel võib kohus vanema nõudel otsustada laps tagasi anda. Kohus rahuldab avalduse PKS §-de 50 lg 1, 53, 58, LaKS §-de 8, 27 lg 1, 32 ning TsMS §-de 463, 465 ja 661 lg 2 alusel. Menetluskulude jaotus 3 TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Helgi Vinni Kohtunik: 4