lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (
Otsuse kättetoimetamine Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (
Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (
Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
a sõlmisid hageja ja kostja liitumislepingu, mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved, mis on käesoleva hetkeni tasumata. Hageja on esitanud kostja vastu hagi 5416.62 krooni nõudes. Kostja hagile vastanud ei ole.
Käeolevas lahendis märgib kohus: VÕS Rakendamise seaduse § 11 kohaselt enne 2002 a sõlmitud lepingutele kohaldati Tsiviilkoodeksi(TsK) sätteid. Tsiviilkoodeksi § 174 kohaselt ei olnud ühepoolne lepingu täitmisest keeldumine lubatud. Kostja Aavo Puiestee on ühepoolselt lepingu täitmisest keeldunud- jätnud lepinguga temale pandud kohustused täitmata. EMT teenuste kasutamise üldtingimused p.411 kohaselt kohustus Aavo Puiestee tasuma EMT-le arved vastavalt esitatule. Aavo Puiestee jättis aga oma kohustuse täitmata. EMT-l oli õigustus nõuda Aavo Puiesteelt leppetrahvi TsK § 190 lg.1 ja § 192 alusel ja TsK § 231 lg.1 alusel ka viivist. Hageja AS EMT on õigustatud nõudma Aavo Puiesteelt viivist „Tingimuste“ p. 7.7 toodud 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud AS EMT nõue Aavo Puiestee vastu 5416, 62 krooni, milles põhinõue 2708,81krooni ja viivis 2707, 81 ning tuleb tagaseljaotsusega Aavo Puiesteel AS-le EMT välja mõista. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus
lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4.
lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni, menetlusdokumendi avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõiv 100 krooni ja hageja esindaja õigusabi kulu 542.78 krooni ning postikulud summas 60 krooni, kokku seega 952.78 krooni. Menetluskuluks
lõike 1 järgi on menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (postikulud ja esindajate kulud). Hageja poolt tasutud riigilõivude suurused tulenevad riigilõivuseadusest, mistõttu tuleb kostjalt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 350 krooni (250 + 100). Samuti leiab kohus, et põhjendatud on hageja postikulud summas 60 krooni ja seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista postikulu 60 krooni. Tulenevalt
lõikest 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht õigustavad hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Antud hagi näol on tegemist n.n masshagiga, mida kasutatakse korduvalt 2 samalaadsete juhtumite korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude suurust (hagihinda) ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabi kuluks 542.78 krooni. Hageja menetluskuluks kokku on käesolevas asjas seega 952.78 krooni (350+60+542.78). Eeltoodut arvesse võttes kohus, rahuldades hagi, mõistab
Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.