3-08-2558/32

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-2558 Otsuse kuupäev 04.02.2010 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Julia Naaris’e ja Inessa Schmock’i (Peeter Naaris’e õigusjärglased) kaebus Helme Vallavalitsuse

1. novembri 2008 korralduse nr 104 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäevad 19.02.2009; 17.03.2009; 15.07.2009; 19.01.2010 Menetlusosalised Kaebuse esitajad Julia Naaris ja Inessa Schmock Vastustaja Helme Vallavalitsus Resolutsioon Tühistada Helme Vallavalitsuse 13.novembri 2008 korraldus nr
2. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik ÕVTTK Valga Maakonnakomisjoni 15.11.1994.a. otsusega tunnistati Peeter Naaris Helme vallas asuva Vilsi-Ado nr 41 kinnistu pindalaga 28,548 ha õigustatud subjektiks 1/5 osas. Helme Vallavalitsuse 13.11.2008 korraldusega nr 104 loeti Peeter Naaris ORAS § 12 lg 5 ja lg 7 alusel õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise menetlusest loobunuks ja lõpetati maa tagastamise menetlus. P.Naaris esitas 18.12.2008 kaebuse Tartu Halduskohtusse, taotledes Helme Vallavalitsuse 13.11.2008 korralduse nr 104 tühistamist. Peeter Naaris suri 27.06.
3. Kohus ei lõpetanud menetlust HKMS § 24 lg 1 p 6 alusel, kuna vaieldav õigussuhe võimaldas õigusjärglust. 28.10.2009 teatasid P.Naarise tütred Julia Naaris ja Inessa Schmock, et nad soovivad astuda 1 antud asjas Peeter Naarise asemel menetlusse ning jäävad vaidlustatud korralduse tühistamise nõude juurde. Kaebuse põhjendused Peeter Naaris märkis kirjalikus kaebuses, et kuna ta esitas Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonda 07.03.2008 avalduse ja kuna 13.11.2008 ei olnud selle lahendamise kohta kirjalikku teavet saadetud, ei olnud Helme Vallavalitsusel õigust 13.11.2008 korraldust nr 104 välja anda. P.Naarise selgituse kohaselt oli Helme Vallavalitsus esitanud 06.11.2007.a. haldusasjas nr 3-07-1978 võltsitud dokumendi (nn. Lisa 1A) , mida kasutati tõendmaterjalina nii selles haldusasjas kui ka hilisemate otsuste ja korralduste tegemisel. Seetõttu esitas ta Lõuna Politseiprefektuurile avalduse, paludes välja selgitada kuidas ja kelle initsiatiivil on tekkinud võltsitud dokument Lisa 1 A. mille koopia Helme Vallavalitsus esitas Tartu Halduskohtule haldusasjas nr.3-07-1978 ning mille alusel on M.Tekkelile tagastatud maa piirid määratud. P.Naarise väitel ei olnud ta sõlminud kompromissi maa piiride osas vaid ainult M.Tekkelile tema maast läbisõidu võimaldamise osas. Vastustaja vastuväited 09.02.2006 kinnitati Tartu Maakohtu määrusega tsiviilasjas 2-3-88 (jõustus 16.03.2006) Peeter Naarise ja Mati Tekkeli vaheline kompromisskokkulepe, mille järgi tagastatakse VilsiAdo nr.41 maad mõlemale eraldi kinnistutena vastavalt plaanile. Tartu Ringkonnakohtu 26.02.2008 otsusega haldusasjas 3-07-1978 (jõustus 28.03.2008) jäeti rahuldamata P.Naarise kaebus Helme Vallavalitsuse 12.02.2007 korralduse nr. 14 tühistamiseks. Nimetatud korraldusega tagastati M. Tekkelile maad vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Mati Tekkelile on tema osa tagastatud ja jõustunud on kohtuotsus, mille järgi on tagastamine seaduslik. P.Naarisel on kaks võimalust: kas võtta temale tagastatav maa vastu või mitte võtta. Peale kohtuotsuse 3-07-1978 jõustumist teavitati 11.04.2008 tähitud kirjaga nr.5-4/286 veelkord P.Naarist vajadusest maa tagastamise toimingute lõpetamiseks allkirjastada piiriprotokollid. Samas informeeriti ka tagajärgedest, kui ta sellest keeldub. P.Naaris piiriprotokollidele alla ei kirjutanud. Oma vastuses teatas kaebaja, et ta tegutseb, pidades selleks avalduse esitamist politseile. P.Naarise poolset tegutsemist ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks, mis takistab P. Naarisel oma toiminguid maa tagasisaamisel teostamast. Kodanik võib erinevaid avaldusi ja kaebusi esitada mitmetele ametkondadele. Kui üks jäetakse rahuldamata, võib mõne muu dokumendi kohta teha uue. See aga ei ole takistuseks antud juhul oma tagastatava maa vastuvõtmisel. Lisaks on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, et M. Tekkelile on maa tagastatud igati seaduslikult. Juhul, kui oleks tuvastatud dokumendi võltsimine ametniku poolt, oleks ametnik saanud karistada vastavalt seadusandlusele. See iseenesest ei muuda jõustunud kohtuotsust. Arusaamatuks jääb asjaolu, miks ei avaldanud P. Naaris kohtuprotsessi ajal kahtlust, et esitatud tõend on võltsitud vaid pöördus hiljem politseisse. Tekkinud olukorras oli vallavalitsusel kaks võimalust - toimida antud maa tagastamise lahendamisel tegevusetult või lõpetada toimingud vastavalt seadusandlusele. 2 Kuna P.Naaris ei olnud mõjuva põhjuseta teostanud tähtaegselt omapoolseid maa tagastamise toiminguid, lõpetati maa tagastamise menetlus. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele. Helme Vallavalitsuse 13.11.2008 korraldusega on ORAS § 12 lg 5 ja lg 7 alusel loetud P.Naaris õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise menetlusest loobunuks ja lõpetatud maa tagastamise menetlus. Faktilise alusena on korralduses märgitud, et Peeter Naaris ei ole teostanud mõjuva põhjuseta tähtaegselt omapoolseid toiminguid talle maa tagastamisel. Rohkem korraldust motiveeritud ei ole. ORAS § 12 lg 7 kohaselt on õigustatud subjektiks tunnistatud isik kohustatud tegema Vabariigi Valitsuse kehtestatud tähtaegadel ja korras menetluseks vajalikke toiminguid. Kui õigustatud subjekt mõjuva põhjuseta ei tee talle kirjalikult teatatud tähtaja jooksul vajalikke toiminguid, loetakse ta nõudest loobunuks ja tagastamismenetlus lõpetatakse. Täpsemalt on maa tagastamise tähtajad ja kohaliku omavalitsuse kohustused tähtaja järgmisel reguleeritud Vabariigi Valitsuse 5.02.1993 aasta määrusega nr 36 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra“ punktis
4. Selle sätte kohaselt teatab kohalik omavalitsus subjektile maa tagastamise toimingute lõpuleviimise tähtaja. Kui tähtaegselt ei ole võimalik toiminguid lõpule viia, võib kohalik omavalitsus tähtaega pikendada. Kui õigustatud subjekt taotleb tähtaja pikendamist, tuleb tal ära näidata takistavad asjaolud, mis ei võimalda toiminguid tähtaegselt lõpule viia. Helme Vallavalitsus on 11.04.2008 saatnud Peeter Naarisele kirja, milles on märgitud, et P.Naarisel tuleb allkirjastada maamõõtja käes olevad piiriprotokollid. Piiriprotokollide allkirjastamiseks tähtaega selles kirjas määratud ei ole. Samas kirjas on aga märgitud, et kui P.Naarisel on mõjuvaid põhjusi, miks seda teha pole saadud, siis teatada sellest kirjalikult hiljemalt 16.maiks 2008.a. Vastasel juhul loetakse, et põhjused puuduvad ning sel juhul vastavalt seadusele tagastamise menetlus lõpetatakse ja kompenseerimise menetlust ei alustata. P.Naaris on saatnud vallavalitsusele kirja (registreeritud vallavalitsuses 19.05.2008), milles teatab, et tegi 07.03.2008 avalduse Valga politseijaoskonnale ning et kuni asja uurimise lõpuni tuleb lugeda, et ta tegutseb. Seega on P.Naaris vallavalitsuse kirjas märgitud kohustuse täitnud - kaebaja on välja toonud takistuse, mis tema arvates on mõjuv põhjus maa tagastamise mitte lõpetamiseks. Kuni 13.11.2008 ei ole vastustaja ühtki toimingut maa tagastamise menetlemisel teinud ega kaebaja vastuse osas seisukohta võtnud. Sellest saab nii kohus kui sai ka kaebuse esitaja järeldada, et vastustaja aktsepteeris P.Naarise kirja ja luges kirjas märgitud takistuse mõjuvaks põhjuseks. Et enne 13.11.2008 oleks kaebaja või vastustaja vahel mingit kirjavahetust või muid toiminguid maa tagastamise asja toimunud, kohtule esitatud ei ole ja seda ei nähtu ka maa tagastamise toimikust. Lõuna Politseiprefektuur on P.Naarise avalduse alusel algatatud kriminaalmenetluse lõpetanud määrusega 02.12.2008.a., antud määrus on Helme Vallavalitsuses registreeritud 12.12.2008.a. Kuid enne kriminaalmenetluse lõpetamist, so 13.11.2008 on vallavalitsus vastu võtnud korralduse maa tagastamise menetluse lõpetamise kohta. Määruses on ainult kokkuvõtlikult 3 märgitud, et Peeter Naaris ei ole teostanud mõjuva põhjuseta tähtaegselt omapoolseid toiminguid talle maa tagastamiseks. Miks vallavalitsus ei lugenud 13.11.2008 kaebaja poolt 19.05.2008 esitatud põhjendusi mõjuvateks, selgitatud ei ole. Haldusakti põhjendamise vajadus on välja toodud haldusmenetluse seaduses (HMS). Nii peab HMS § 56 kohaselt olema kirjalik haldusakt kirjalikult põhjendatud, põhjendus tuleb esitada haldusaktis enda või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Maa tagastamise menetluse lõpetamine põhjusel, et subjekt ei ole mõjuva põhjuseta teostanud toiminguid maa tagastamiseks, on igal juhul kaalutlusõiguse alusel tehtav otsus. Selline otsus, seda enam, et tegemist on kaebaja jaoks negatiivse otsusega, vajab põhjalikku motiveerimist, põhjendades, miks ei loetud kaebaja poolt märgitud põhjendusi mõjuvateks. Vaidlusaluses korralduses seda tehtud ei ole. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-14-97 märkinud: „Haldusakti motiveerimine on vajalik selleks, et isik, kellele haldusakt on adresseeritud, mõistaks, miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud. Haldusakti motiveerimine on abinõu, et isik kellele on haldusakt adresseeritud, saaks aru, kas tema õigusi on kitsendatud seaduslikult, ja vajadusel oma õigusi kaitsta. Samuti võimaldab haldusakti motiveerimine akti seaduslikkust kontrollival asutusel, sealhulgas kohtul, otsustada, kas haldusakt on seaduslik. Seega tagab haldusakti motiveerimine selle kontrollitavuse.“ Kaalutlusotsuse motiivide esitamine alles kohtumenetluse käigus ei ole piisav ega saa asendada haldusorgani seadusest tulenevat motiveerimise kohustust. Põhjenduste hilisem esitamine ei muuda akti tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks ning pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult lähtuti. Kohus on seisukohal, et antud juhul tingib Helme Vallavalitsuse 13 .11.2008 korralduse nr 104 tühistamise asjaolu, et korraldus on motiveerimata. Vallavalitsuse kui kollegiaalse organi otsuses tuli välja tuua kaalutlused, mille põhjal tuvastati, et P.Naarise poolt esitatud põhjendust ei saanud lugeda mõjuvaks põhjuseks, seda enam, et õigustatud subjekti jaoks tehti negatiivne otsustus 7 kuud hiljem P.Naariselt vastuse saamisest. Õigustatud subjektil võis selle aja jooksul tekkida põhjendatud arusaam, et tema põhjendust on loetud mõjuvaks ning maa tagastamise küsimus tuleb otsustamisele peale seda, kui Lõuna Politseiprefektuur on tema taotluse lahendanud. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus kaebuse ja tühistab HKMS § 26 lg 1 p 1 alusel Helme Vallavalitsuse 13.11.2008 korralduse nr
5. Menetluskulude väljamõistmise taotlust menetlusosalised esitanud ei ole. Eda Muts kohtunik 4