← Eesti

2-09-51591/10

Obsah (7)§ 394§ 416§ 187§ 407§ 173§ 162§ 175

2-09-51591 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruaril 2010.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsi

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus.

Kaja peab vastama

§ 416nõuetele.

Pooltel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga. Kui menetlusosaline kavatseb esitada otsuse peale apellatsioonkaebus, peab taotlus olema esitatud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kui menetlusosaline kavatseb esitada kaja, peab taotlus olema esitatud 14 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Otsuse täiendamine toimub üksnes siis, kui pool teatab, et soovib esitada apellatsioonkaebuse või kaja menetluse taastamiseks. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

§ 407

lg 1 alusel on kohtul hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrollimise kohustus. Kohus peab subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla. Leppetrahv jääb kostjal välja mõistmata, kuna tegemist on tarbijakrediidilepinguga ja võlaõigusseaduse § 415 lg 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi, ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162

lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, mille alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus arvestades tsiviilasja keerukust, koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, leiab et põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks on 4000 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Tamara Šabarova Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.