← Eesti

2-03-906/45

Obsah (5)§ 163§ 65§ 66§ 148§ 60

2-03-906 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-03-906 Määruse tegemise aeg ja koht 02. märts 2010, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi I M (pankrotis) pankrotiavaldus Menetlust

§ 163

lg 4, pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotimenetluses tunnustati võlausaldaja M R II järgu nõue 290 381,59 krooni. Võlausaldajale M R on välja makstud 290 381,59 krooni, s.o võlausaldaja M R nõue on rahuldatud täies ulatuses. Võlausaldaja nõuetele vastuväiteid ei esitanud. Lähtuvalt PankrS § 163 lg 5, pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli muu asjaolu. Maksejõuetus tekkis põhjusel, et võlgniku sissetulekud ei olnud piisavad AS Eesti Maapank (pankrotis) nõude rahuldamiseks. Võlgniku maksejõuetuse põhjustasid ka 14. veebruaril 2000 ja 06. aprillil 2001 sõlmitud kinketehingud, millega võlgnik võõrandas olulise osa oma varast. Kohus nõustub halduri seisukohaga, et käesolevaks ajaks ei ole kinketehingud enam olulised maksejõuetuse tahtliku tekitamise seisukohalt, kuna kinkelepingutega võõrandatud vara on täies ulatuses pankrotivara hulka tagasi võidetud.

§ 163

lg 7, teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotimenetluse lõpetamise teade tuleb avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. Halduri tasu Lõpparuandes märgib haldur, et pankrotihalduri tasu on kinnitatud Viru Maakohtu 25. juuli 2008 kohtumäärusega, millelt arvestatud tasumisele kuuluvad sotsiaalmaks 53 500 x 0,33 = 17 655 8

(13)2-03-906 krooni. Lõpparuande esitamise seisuga on välja maksmata pankrotihalduri tasu 53 500 krooni ja sellelt tasumisele kuuluv sotsiaalmaks 33% summas 17 655 krooni. Pankrotihalduri kasutuses on kulude väljamaksete tegemiseks rahalisi vahendeid 18 036,41 krooni. Nimetatud summa osas võimalik välja maksta pankrotihalduri tasu summas 13 561,20 krooni (brutosummana) ja tasuda sotsiaalmaks summas 4475,20 krooni. Kohtu deposiitarvel on hoiustatud 300 000 krooni. Nimetatud rahasummast on võimalik teha väljamakse 39 938,80 krooni (brutosummana) ja tasuda sotsiaalmaks 13 179,80 krooni. Seega vajalik pankrotimenetluse kulude tasumise osas väljamaks hoiustatud rahasummast kokku 53 118,60 krooni. Pankrotihaldur palub maksta Rahandusministeeriumi deposiitkontolt I M poolt tasutud 300 000 krooni arvelt välja pankrotihaldur Robert Sprengki pankrotihalduri tasu summas 39 938,80 krooni (brutosummana, väljamakse tegemisel pidada sellelt kinni kinnipidamisele kuuluvad maksud) ja tasuda sotsiaalmaks 13 179,80 krooni. Pankrotihalduri tasu väljamakse teha Robert Sprengki arveldusarvele XXX Swedbank. Toimkond nõustus halduri nimetatud halduri tasu suurusega. Võlgnik esitas vastuväite, et haldur ei ole esitanud tööaja arvestust, mis on halduri tasu arvestamise aluseks.

§ 65lg 1, halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.

§ 65

lg 2, halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Kohus lähtus halduri tasu arvestamisel asjaoludest, et pankrotimenetluses on üks võlausaldaja, müüdud on üks kinnisasi ning selle müügist saadud vahenditest on võlausaldaja nõue rahuldatud, s.o tegemist ei olnud keeruka pankrotimenetlusega, mis vajaks haldurilt erilisi kutseoskusi või mille läbiviimiseks oleks tulnud teha suure aja- ja töökuluga toiminguid Pankrotivarasse võideti tagasi korteriomand XXX, mille müügist laekus 370 000 krooni, lisaks osavõtutasud 200 krooni ja intressid 192 krooni. Kokku laekus pankrotivarasse raha 370 392 krooni. Pankrotivarasse võideti tagasi korteriomand XXX, mis on müümata. Korteriomandi hinnaks tagasivõitmise aja seisuga tuleb Viru Maakohtu 12. detsembri 2006 kohtuotsusest lähtuvalt arvestada 150 000 krooni (t.l.-9-13, II kd). Võlgnikul A M saamata 7500 krooni ja H A saamata 6000 krooni on hüvitis menetluskulude eest vastavalt tsiviilasjas nr 2-04-1845 ja tsiviilasjas nr 2-04-109, s.o pankrotimenetluse kulude hüvitis ning need summad ei ole saadud pankrotivara müügist või vara tagasivõitmisest. Pankrotivarasse kuuluv nõudeõigus A M vastu XXX asuva korteriomandi õigusliku aluseta kasutamise eest aluseta rikastumise tõttu on hindamata. Pankrotivarasse kuuluv nõudeõigus H A vastu XXX asuva korteriomandi õigusliku aluseta kasutamise eest aluseta rikastumise tõttu on hindamata. Kohtu deposiiti võlgniku poolt makstud 300 000 krooni on saadud halduri tegevusest sõltumata. 9

(13)2-03-906 Kohus leiab, et pankrotivarasse on vara müügist ja tagasivõitmisest laekunud vara koguväärtuses 520 392 krooni. Lähtuvalt PankrS § 65 lg 5, kohus määrab haldurile tasu PankrS § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. PankrS § 651 lg 1 ja lg 4 kohaselt on halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 100 000 krooni 20% pankrotivarast. Üle 100 000-krooniselt pankrotivaralt makstava tasu alammäär on pankrotivara korral suurusega 500 001–1 000 000 krooni 73 000 krooni, millele lisandub 10% pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt. Tasu suurus ei või olla väiksem kui 1% pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest ning halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast. Pankrotihalduri tasu on seega 73 000 + 2039,10 = 75 039,10 krooni.

§ 65

lg 8, kui kohus lõpparuande kinnitamisel leiab, et haldur on oma ülesannete täitmiseks teinud pankrotivara arvel põhjendamatuid kulutusi, arvab kohus halduri tasust maha kulutused, mis ei olnud vajalikud. Kui halduril oli põhjendamatute kulutuste tegemiseks pankrotitoimkonna nõusolek, on halduril regressiõigus pankrotitoimkonna liikmete vastu, kes hääletasid nõusoleku andmise poolt. Kohus tuvastas, et haldur on oma ülesannete täitmiseks teinud pankrotivara arvel põhjendamatuid kulutusi. Haldur on tasunud tsiviilasjades nr 2-04-1845 ja 2-04-109 vara tagasivõitmise hagide esitamisega seoses OÜ-le Asjacom õigusabi eest kokku 40 000 krooni. Viru Maakohtu

  1. detsembri 2006 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-04-1845 on kohus lugenud õigusabi kulu põhjendatuks summas 7500 krooni ning Viru Maakohtu
  2. aprilli 2007 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-04-109 õigusabi kulu põhjendatuks summas 6000 krooni, kokku 13 500 krooni. Kohus leiab, et haldur on teinud pankrotivarast õigusabi eest tasumisel põhjendamatuid kulutusi summas 40 000 – 13 500 = 26 500 krooni, mis tuleb halduri tasust maha arvata. Halduri tasuks tuleb määrata 48 539,10 krooni. Sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt, sotsiaalmaksu makstakse juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele ning füüsilise isiku pankrotimenetluses pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonna liikmele makstud tasudelt SMS seaduse § 9 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul. Vastavalt SMS § 9 lg 1 p 2, SMS §-des 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma SMS § 2 lõike 1 punktides 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Lähtuvalt SMS § 4 p 2, sotsiaalmaksu maksab füüsiline isik ning vastavalt SMS § 7 lg 1, sotsiaalmaksu määr on 33 protsenti maksustatavalt summalt. Pankrotihalduri tasult tuleb pankrotivarast (füüsilisest isikust võlgnikul) maksta sotsiaalmaksu määras 33% halduri tasu summast, s.o 0,33 x 48 539,10 = 16 017,90 krooni. Koos sotsiaalmaksuga moodustab halduri tasu 64 557 krooni, mis tuleb välja maksta pankrotivarast. 10

(13)2-03-906 Kohus tuvastas, et vastavalt tsiviilasja materjalidele on kohus Viru Maakohtu
  1. juuli 2008 kohtumäärusega (t.l.-81, II kd) määranud halduri esialgse tasu suuruseks 53 500 krooni (lisandub sotsiaalmaks). Kohtumäärus on jõustunud. Kohtumäärusega on halduri esialgne tasu 53 500 krooni võlgniku varast välja mõistetud. PankrS § 65 lg 3 kohaselt, halduri taotlusel määrab kohus pärast pankrotitoimkonna arvamuse ärakuulamist haldurile esialgse tasu, mis tasaarvestatakse pankrotimenetluse lõppemisel haldurile määratud tasuga. Halduri taotlus lahendatakse määrusega. Kohus tasaarvestab haldurile Viru Maakohtu
  2. juuli 2008 kohtumäärusega määratud esialgse tasu 53 500 krooni halduri tasuga 48 539,10 krooni ning seega tuleb halduril tagastada pankrotivarasse halduri esialgsest tasust 4960,90 krooni. Lõpparuande kohaselt on pankrotivarast välja maksmata pankrotihalduri tasu ja sellelt tasumisele kuuluv sotsiaalmaks 33%. Pankrotihalduri kasutuses on kulude väljamaksete tegemiseks rahalisi vahendeid 18 036,40 krooni. Haldurile tuleb pankrotihalduri kasutuses olevast pankrotivarast välja maksta pankrotihalduri tasu 13 561,20 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 4475,20 krooni. Rahandusministeeriumi deposiitkontole võlgniku poolt makstud pankrotivara 300 000 krooni arvelt tuleb haldurile maksta halduri tasu 48 539,10 – 13 561,20 = 34 977,90 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 11 542,70 krooni. Pankrotihalduri tasu väljamakse teha Robert Sprengki pangakontole nr XXX Swedbank. Kohus ei nõustu võlgniku vastuväitega, et haldur ei ole esitanud tööaja arvestuse aruannet, mille alusel saaks halduri tasu kindlaks määrata. Kohus selgitab, et halduri tasu määratakse kooskõlas PankrS § 65 ja 651, s.o lähtudes pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ka töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Kohus lähtus halduri tasu arvestamisel asjaoludest, et pankrotimenetluses on üks võlausaldaja, müüdud on üks kinnisasi ning selle müügist saadud vahenditest on võlausaldaja nõue rahuldatud, s.o tegemist ei olnud keeruka pankrotimenetlusega, mis vajaks haldurilt erilisi kutseoskusi või mille läbiviimiseks oleks tulnud teha suure aja- ja töökuluga toiminguid. Kohus on arvestanud halduri tasu seadusega sätestatud arvestuslikust miinimumist lähtudes. Põhjuseid, et kohus peaks vähendama halduri tasu alla seadusega sätestatud miinimummäära, kohus ei tuvastanud. Lisaks on kohus vähendanud halduri tasu pankrotivarast tehtud põhjendamatute kulutuste hüvitamiseks kokku 26 500 krooni võrra. Pankrotimenetluse kulutuste suuruse kinnitamine

§ 66

lg 3, menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Vastavalt lõpparuandele jagunevad pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tulenevad väljamaksed, massikohustused järgmiselt: ajutise halduri tasuga seotud maksud 1320 krooni (sotsiaalmaks 33% ajutise halduri tasult); vara müügi ja haldamisega seotud kulud (müügikuulutus, riigilõivud, muud kulud) 1960 krooni; panga 11

(13)2-03-906 teenustasud 124 krooni; pankrotitoimkonna liikmete tasudega seotud maksud 2970 krooni (sotsiaalmaks 33% pankrotitoimkonna liikmetele makstud tasudelt); halduri tasult arvestatud maksud 17 655 krooni (sotsiaalmaks 33% halduri esialgselt tasult); kokku 24 029 krooni. Kohus vähendas halduri tasu ja tasaarvestas halduri tasu Viru Maakohtu 25. juuli 2008 kohtumäärusega määratud halduri esialgse tasuga. Tasaarvestuse tulemusel vähenes halduri tasu ja seega ka halduri tasult arvestatud sotsiaalmaks. Kokku moodustab sotsiaalmaks halduri tasult 4475,20 + 11 542,70 = 16 017,90 krooni, s.o 1637,10 krooni vähem kui haldur on esitanud lõpparuandes. Kohus vähendab pankrotimenetluse kulude summat 1637,10 krooni võrra. Pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tulenevad väljamaksed, massikohustused

§ 148moodustavad kokku 22 391,90 krooni.

Vastavalt lõpparuandele moodustavad pankrotimenetluse kulud kokku 109 100 krooni, sealhulgas kohtukulud summas 40 000 krooni (nimetatud kuludest ei ole 26 500 krooni põhjendatud); ajutise halduri tasu 4000 krooni; halduri tasu vastavalt

  1. juuli 2008 määrusele 53 500 krooni; halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täimiseks 2600 krooni; pankrotitoimkonna liikmete tasud kokku 9000 krooni, kokku 109 100 krooni Kohus vähendas halduri tasu 26 500 krooni võrra pankrotivarast tehtud põhjendamatute õigusabikulude hüvitamiseks ning seetõttu suurenes pankrotivara sama summa võrra. Kohus määras pankrotihalduri tasuks 48 539,10 krooni, mis on 4960,90 krooni vähem kui Viru Maakohtu
  2. juuli 2008 kohtumäärusega haldurile määratud esialgne tasu ning seega tuleb pankrotimenetluse kulusid vähendada halduri tasu osas 4960,90 krooni võrra. Kokku pankrotimenetluse kulud PankrS § 150 kohaselt 104 139,10 krooni. Kohus leiab, et pankrotimenetluses halduri kohustuste täitmiseks tehtud vajalikud ja põhjendatud kulutused moodustavad kokku 126 531 krooni. Kohus kinnitab pankrotimenetluse kulutuste suuruseks 126 531 krooni. Vara tagastamine PankrS § 156 lg 1 kohaselt, pärast pankrotivarast väljamaksete tegemist ja võlausaldajate nõuete täielikku rahuldamist järelejäänud vara tagastatakse võlgnikule. Peale võlausaldaja nõude rahuldamist ja pankrotivarast väljamaksete tegemist on järgi jäänud vara: korteriomand XXX; nõudeõigus A M vastu summas 7500 krooni; nõudeõigus H A vastu summas 6000 krooni; nõudeõigus A M vastu XXX asuva korteriomandi õigusliku aluseta kasutamise eest aluseta rikastumise tõttu, nõudeõiguse väärtus on hindamata; nõudeõigus H A vastu XXX asuva korteriomandi õigusliku aluseta kasutamise eest aluseta rikastumise tõttu, nõudeõiguse väärtus on hindamata; võlgniku poolt kohtu deposiitarvele tasutud pankrotivarast summas 300 000 krooni peale halduri tasu ja sotsiaalmaksu tasumist järgi jäänud 253 479,40 krooni. Nimetatud vara tuleb võlgnikule tagastada täies ulatuses. Rahandusministeeriumi deposiitkontolt tuleb tagastada võlgnikule 253 479,40 krooni; summa tagastada võlgniku poolt nimetatud pangakontole nr XXX SEB Pank. Halduri vabastamine 12

(13)2-03-906 PankrS § 165 lg 3 ja lg 4 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui pankrotimenetluse lõpetamise ajaks ei ole pankrotivara täielikult müüdud või kui pankrotivarasse on veel raha laekumas, samuti siis, kui halduri poolt esitatud hagid on läbi vaatamata või kui haldur kavatseb esitada hagi või on kohustatud seda tegema, võib kohus jätta halduri vabastamata. Sel juhul jätkab haldur oma ülesannete täitmist ka pärast pankrotimenetluse lõpetamist. Kohus tuvastas, et pankrotimenetluses on pankrotivara osaliselt müümata ning võlgniku võimalikud nõuded kolmandate isikute vastu sisse nõudmata. Kuna võlausaldaja nõue on rahuldatud täies ulatuses, siis asub kohus seisukohale, et pankrotivara edasine müük ja võlgniku nõuete sissenõudmine ei ole pankrotimenetluses vajalik. Kohus leiab, et seoses pankrotimenetluse lõpetamisega tuleb pankrotihaldur Robert Sprengk vabastada pankrotihalduri kohustustest I M (pankrotis) pankrotimenetluses. Pankrotimenetluse dokumendid Haldur esitas taotluse määrata haldur pankrotimenetluse dokumentide hoidjaks.

§ 60

lg 3, haldur säilitab halduri toimikut ja muid pankrotimenetlusega seotud dokumente ja teabekandjaid seitse aastat, arvates pankrotimenetluse lõpetamisest või päevast, millal kohus pankrotihalduri tema kohustustest vabastas, kui see toimus pärast pankrotimenetluse lõpetamist. Halduri kohustus säilitada pankrotimenetluse dokumendid tuleneb seadusest ning seetõttu puudub kohtul vajadus määrata haldurit pankrotimenetluse dokumentide hoidjaks. Aarne Lõhmus Kohtunik 13

(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.