TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-2723 Otsuse kuupäev 01.veebruar 2010 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Tartu Vallavalitsuse 14.10.2009 korraldusega nr 357 kehtestatud projekteerimistingimuste osaliseks tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 12.jaanuar 2010 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja XXX esindaja vandeadvokaat Raul Talts ja vastustaja – Tartu Vallavalitsuse esindaja Eve Kallas Resolutsioon
- Jätta XXX kaebus rahuldamata.
- Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 07.08.2009 esitas XXX Tartu Vallavalitsusele taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks Simuni kinnistule asukohaga Tartu vallas Vasula külas. Taotlusele oli lisatud kavandatava elamu eskiis ja kinnistul paiknema hakkavate hoonete asendiplaan. 31.08.2009 vastas Tartu Vallavalitsus XXX kirjaga nr 7-7/681, et soovib taotlejalt täiendavaid põhjendusi hoonete asukoha valiku osas juhul kui taotleja jääb oma taotluse juurde. 11.09.2009 esitas XXX oma selgitused, märkides muuhulgas, et õueala määramisel ei suureneks põllumajanduslikuks tegevuseks võimalik maa-ala ning et hoonete hajusat paiknemist soovib ta tervisekaitselistel ja esteetilistel kaalutlustel. Tartu Vallavalitsuse 14.10.2009 korraldusega nr 357 väljastati XXX projekteerimistingimused nr PT-24-
- Projekteerimistingimuste väljastamisel jättis Tartu Vallavalitsus XXX taotluse osaliselt rahuldamata, vähendas XXX poolt taotletud hoonete suurimat ehitusalust pinda ja ühe hoone suurimat ehitusalust pinda ning suurendas katuse kallet ja muutis täielikult hoonestusala. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS XXX esitas kohtule kaebuse, milles ta taotleb tühistada Tartu Vallavalitsuse 14.10.2009 korralduse nr 357 punktiga 1 kehtestatud projekteerimistingimuste nr PT-04-2009 punktid 4.1, 4.2, 4.3 ja 4.13 ning teha Tartu Vallavalitsusele ettekirjutus XXX 07.08.2009 projekteerimistingimuste väljastamise taotluse uueks läbivaatamiseks tühistatud osas. Samuti palub kaebaja välja mõista vastustajalt kohtukulud kogusummas 28 366 krooni. Kaebaja arvates on vaidlustatud projekteerimistingimused täielikult motiveerimata olukorras, kus vallavalitsusele on asjaoludest tulenevalt väga ulatuslik kaalutlusruum. Kaebaja leiab, et projekteerimistingimused rikuvad vaidlustatud osas tema kui kinnistu omaniku õigust ehitada õigusaktides sätestatud nõudeid silmas pidades enda omandis olevale kinnistule kaebaja poolt soovitud hooneid. Taotlusele lisatud eskiisi kohaselt soovis kaebaja püstitada kolm hoonet: üksikelamu, abihoone ja saun. Kaebaja väidab, et projekteerimistingimuste punkt 4.1 on õigusvastane, kuna mitte ükski Tartu valla üldplaneeringu punkt ei välista kaebaja poolt taotletud hoonestuse paigutust. Punktide 4.2, 4.3 ja 4.13 osas ei ole vastustaja andnud talle võimalust mistahes viisil arvamust avaldada. Kaebaja leiab, et Tartu valla üldplaneering räägib üksnes „sarnasest katusekujust“ ja ei sätesta, millise kaldega viilkatus olema peab. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja – Tartu Vallavalitsuse esindaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja väidab, et kuna Simuni kinnistu asub maakonnaplaneeringu järgi väärtusliku maastikuga alal, siis tuleb seal soodustada traditsioonilist maakasutust. Vastustaja vastuväidete kohaselt lähtus Tartu Vallavalitsus vaidlustatud haldusakti andmisel kehtivatest planeeringutest ja seadustest ning haldusaktis on põhjendatud, miks anti just sellise sisuga haldusakt. Vastustaja väidab, et projekteerimistingimused anti välja vastavalt kaebaja taotlusele, muutes ainult tema eskiisis toodud hoonete asukohta. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja väide, et vaidlustatud korraldus on täielikult motiveerimata, ei ole õige. Vaidlustatud Tartu Vallavalitsuse 14.10.2009 korraldusest nr 357 (tl 10 pöördel -12 pöördel) nähtub, et Simuni kinnistu (katastritunnus 79401:006:0998) paikneb Tartu maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ väärtusliku maastikuga alal, nimelt on tegu võimaliku rahvusliku tasandi maastikuga. Maakonna teemaplaneeringu p 3.2 näeb ette väärtusliku maastikuga alade säilimist tagavad meetmed ja alade üldised kasutustingimused. Selle punkti kohaselt tuleks hajaasustuses eelistada hoonestamist endiste taluõuede aladel ja kohaliku omavalitsuse väljastatavates projekteerimistingimustes sätestada nõuded ehitise maastikulise sobivuse tagamiseks. Samuti peab selle punkti kohaselt lähtuma valla üldplaneeringus sätestatust. Tartu valla üldplaneeringuga paikneb Simuni kinnistu tervenisti põllumaa mullaviljakusega 50 punkti ja rohkem ning osa sellest kinnistust on veel rohevõrgustiku ala. Tartu valla üldplaneeringu seletuskirja p 3.4.1 näeb ette tingimused elamumaade arendamiseks ja elamute projekteerimiseks väärtuslikel maastikel, samuti määrab see punkt väärtuslike maastike alade (traditsioonilise 2 külamiljööga alade) üldised kaitse- ja arendamise põhimõtted, sätestades, et uute hoonete rajamisel või vanade ümberehitamisel tuleb jälgida, et uuendused ei rikuks maastiku üldilmet ning ühtiks piirkonnale iseloomuliku ehitusstiiliga. Uued ehitised peavad olema nii põhiplaanis kui mahus olemasolevatega sarnaste gabariitide ja katusekujuga, peavad arvestama olemasolevate hoonete vormikõnet. See punkt näeb ette, et traditsioonilise külamiljöö ja väärtuslikel maastikel ehitamise peamiseks põhimõtteks on ajaloolise asustusstruktuuri säilitamine ja taastamine ning ajalooliste ehitusjoonte, maastikulise paigutuse, külatüüpide ja hoonete omavahelise paigutusmustri vastavus ajaloolisele üldilmele. Analüüsides Vasula küla hajaasustuse asustust ja hoonete paigutust maastikul ning vaadates Simuni kinnistu naaberkinnistuid, siis nendel kinnistutel on moodustatud kompaktne õueala, kuhu on paigutatud rajatud hooned. Kuna valla üldplaneering näeb ette, et hoonete ehitamisel peab säilitama ajaloolise asustusstruktuuri ja maastikulise paigutuse, siis kohtu arvates leidis vallavalitsus õigesti, et Simuni kinnistule projekteerimistingimuste väljastamisel tuleb moodustada kompaktne õueala. Võrreldes kahe naaberkinnistu õueala suurust, mis maksimaalselt on 100x100 m, siis on vastavalt maakonna teemaplaneeringule ja Tartu valla üldplaneeringule põhjendatud ka naaberkinnistutega ühesuuruse õueala määramine Simuni kinnistule. Seega kohtu arvates on vastustaja, Simuni kinnistule projekteerimistingimuste väljastamisel, arvestanud maakonna teemaplaneeringuga ja kehtiva Tartu valla üldplaneeringuga, võttes need kaks planeeringut korralduse vastuvõtmisel aluseks ja nendele haldusaktidele on vallavalitsus ka oma motivatsioonis viidanud. Projekteerimistingimuste väljastamise korraldus on kaalutlusõiguse alusel välja antud haldusakt. Riigikohus on oma lahendis haldusasjas nr 3-3-1-25-02 asunud seisukohale, et projekteerimistingimuste kehtestamine on ehitusloa andmisel reguleeriva iseloomuga eelhaldusakt, millega määratakse kindlaks osa ehitisele esitatavatest nõuetest. See ei tähenda, et neid tingimusi ei võiks kohalik omavalitsus kui pädev haldusorgan menetluse hilisemates staadiumites muuta. Projekteerimistingimuste kindlaksmääramisel teostab kohalik omavalitsus vaieldamatult ulatuslikku diskretsiooni. Seni vaid üldplaneeringus sisaldunud üldiselt reguleeritud ehituslikud küsimused konkretiseeritakse projekteerimistingimustega kindla ehitise püstitamise tingimusteks. HMS § 56 lõigete 1 ja 2 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema põhjendatud, kusjuures põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. HMS § 56 lõike 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Teisisõnu peab kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustest nähtuma nii see, millistel haldusorgani poolt tuvastatud faktilistel asjaoludel on haldusakt antud, kui see, millisele õiguslikule alusele see tugineb ning kuidas ja milliseid väärtusi on haldusorgan talle seadusega võimaldatud erinevate otsustusvõimaluste vahel valimisel kaalunud. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustest peab selguma, miks on tuvastatud asjaoludel tehtud just selline ja mitte mõni teistsugune otsustus. Mis puutub kaalutlusõiguse alusel välja antud haldusakti kohtulikku kontrolli, siis vastavalt HKMS § 19 lg 6 kui asutus, ametnik või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitev muu isik on volitatud tegutsema diskretsiooni (suvaõiguse) alusel, kontrollib kohus ka seda, kas haldusakti andmisel või toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Kaalutlusõiguse alusel välja antud haldusaktile esitab nõuded HMS § 4, mille lõike 1 kohaselt on kaalutlusõigus (diskretsioon) haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel ja lõike 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kohtulik kontroll kaalutlusõiguse alusel välja antud 3 haldusakti üle on piiratud: kohus kontrollib, kas õigusnormid, mille alusel haldusakt välja anti, sisaldasid endas kaalutlusruumi, kas tegemist sai olla otsustusdiskretsiooniga (kas võtta vastu konkreetne otsus või mitte) või lisaks ka valikudiskretsiooniga (milline otsus vastu võtta), millised on kaalutavad väärtused ja millist eesmärki otsus kandma peab. Kohus ei saa asetada ennast haldusorgani rolli ja hakata asjaolusid ise hindama s.o. otsustama, millised tuvastatud asjaoludest on olulisemad. Kohus hindab haldusakti väljaandmisel teostatud kaalumist vaid sellest aspektist, kas kaalumine leidis aset ja kas haldusorgani otsus on loogiliselt ja ratsionaalselt põhjendatud ning ei riku õiguse üldtunnustatud väärtusi (nt võrdsuse või proportsionaalsuse põhimõtet). Kohus leiab käesoleval juhul, et haldusorgan on tehtud otsust hoolikalt kaalunud ning et need kaalutlused tuginevad õigusnormidele, on veenvad, loogilised ja seetõttu ka õiguspärased. Kohus peab vajalikuks märkida, et Tartu valla üldplaneering välistab üldse sinna, st Simuni kinnistule, hoonete rajamise, kuna Simuni maaüksuse näol on tegu maatulundusmaaga ja vastavalt sihtotstarbele ei peaks sinna üldse lubama ehitada, vaid seal peaks tegelema maaharimisega. Samuti ei ole seal ajaloolist talukohta, aga vallavalitsusel on välja kujunenud tava, lubada ehitada maatulundusmaale selle paremaks valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks ühe elamu ja abihoone. Kohus leiab, et antud juhul kohtles vastustaja võrdselt teistega ka Simuni kinnistu omanikku nende piirangutega, mis näeb ette Tartu valla üldplaneering ja maakonna teemaplaneering väärtuslike maastike osas. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et ta ei soovi õueala moodustamist, mistõttu taotlusele lisatud asendiskeemilt nähtuvalt asuvad planeeritavad hooned üksteisest äärmiselt kaugel. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna traditsiooniliselt on Eesti talumajapidamistes olnud õuealad, siis tuleb ka Simuni kinnistule ajaloolise hoonestusstruktuuri ja maastikulise paigutuse säilitamiseks moodustada kompaktne õueala, suurusega 100x100m. Õueala loob võimaluse võimalikult vähe häirida maa kasutamist sihtotstarbepäraselt, samas ei mängi kinnistu suurus õuele moodustamisel mingit rolli. Asjaolu, et Simuni kinnistu puhul on tegemist suure maaüksusega, ei anna õigust ehitada sellele maale hooneid vaba tahte järgi, vaid ikkagi kehtivatest planeeringutest ja seadustest lähtuvalt. Sellised kitsendused on kooskõlas PS §-ga
- Kohtu arvates lähtus vallavalitsus õigesti ka hoonestusala suuruse määramisel maakonna teemaplaneeringust, mille kohaselt väärtusliku maastikuga alal hajaasustuses tuleb eelistada hoonestamist endistel taluõuede aladel ja projekteerimistingimustes sätestada nõuded ehitise maastikuga sobimiseks. Mis puutub kaebaja väitesse, et ta taotles katusekallet 100, siis ei ole see väide asjakohane, kuna sellist taotlust ei nähtu ei projekteerimistingimuste taotlusest, eskiisist ega ka selgitustest, seega ei saa rääkida kaebaja soovist 10 kraadise katusekalde osas. Kuna Simuni kinnistu asub väärtusliku maastikuga alal, kus asuvad ühesuguse katusekujuga majad, siis väljastas vastustaja projekteerimistingimused katusekaldega 300-450, õigesti ja mis on ka naaberkinnistul asuvate hoonetega kooskõlas. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud projekteerimistingimused on Tartu valla üldplaneeringuga ja maakonna teemaplaneeringuga kooskõlas ja kohalik omavalitsus on oma kaalutlusõigust teostades kehtestanud kaebuse esitajale projekteerimistingimused eelnimetatud haldusaktidest lähtudes õigesti, mistõttu kohus jätab XXX kaebuse rahuldamata. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jäävad menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Maare Aloe kohtunik 4 5