lg 1 kohaselt võib hageja nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud 1 2-09-49524 lahendi jõustumisest. Selleks tuleb esitada nimetatud tähtaja jooksul hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt
§-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094, mõlemal juhul viitenumber
§-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati
Määrus ja hagimaterjalid toimetati 11.01.2010. a kostja elukohas kätte kostja emale R.Kxxxxxxxxxxxx.
lg 1 kohaselt loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule, kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. 16.02.2010.a esitas hageja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega. Kohtu põhjendused Vastavalt
lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine
lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.
lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Hagejal ja kostjal on alaealine poeg Kxxx Sxxxxxx, kes on sündinud xxxxxxxxxx. aastal. Laps elab hageja juures ja hageja ülalpidamisel. Kostja pole lapse ülalpidamiskohustust täitnud. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, siis võib kohus teise vanema nõudel mõista vanemalt välja elatise nõude esitanud vanema kasuks. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja taotleb elatist lapsele 3000 krooni kuus. Kohus leiab, et elatise väljamõistmine kostjalt hageja taotletud summas on põhjendatud. 2 2-09-49524 Hageja on märkinud lapse vajalikeks kuludeks 4350 krooni kuus. Kohtu hinnangul on hageja poolt toodud kulutused vajalikud ja mõistlikus suuruses. Lisaks elatisele on taotlenud hageja kostjalt välja mõista elatiselt maksmisele kuuluv tulumaksuosa summas 600 krooni kuus. Kohus leiab, et hageja nõue selles osas tuleb jätta rahuldamata. Tulumaksuseaduse § 19 lg 1 kohaselt maksustatakse elatis tulumaksuga. Tulumaksu seaduse § 4 lg 1 p 1 järgi on tulumaksu määr 21 %. Seaduse § 2 lg 1 järgi on tulumaksu maksjaks füüsiline isik, kes saab maksustamisele kuuluvat tulu. Seega on seaduse järgi tulumaksu maksmise kohustus elatise saajal - hagejal. Elatise väljamõistmisel tuleb seda asjaolu arvesse küll võtta, kuid see ei tähenda, et tulumaksuosa ka alati tuleb koos elatisega välja mõista. Elatise kindlaksmääramisel tuleb PkS § 61 lg 2 alusel lähtuda vanemate varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Arvestades hageja sissetulekut, lapse vajadusi ning asjaolu, et lapsele tehtavad kulud jäävad suuremas osas kostja kanda kui hageja kanda, leiab kohus, et ei ole põhjendatud kostjalt lisaks elatise summale välja mõista ka tulumaksuosa. Kuna kostja pole lapse ülalpidamiskohustust täitnud, siis mõistab kohus hageja taotlusel ja PkS § 70 lg 2 alusel kostjalt elatise välja tagasiulatuvalt alates 09.03.2009.a ja PkS § 60 lg-le 1 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Vastavalt PkS § 70 lg-le 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud sama seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Vastavalt
lg 1 määrab kohus kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra.
lg 3 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks ühe kuu elatisesumma ulatuses, s.o 3000 krooni ulatuses. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 4 alusel jätab kohus asja menetluskulud kostja kanda.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Kohus andis hagejale tähtaja esitada menetluskulude nimekiri, kui ta soovib kostja hüvitatavate menetluskulude kindlaksmääramist tagaseljaotsuses. Hageja kohtu poolt määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja ei esitanud ega menetluskulude väljamõistmist kostjalt ei taotlenud. Seega ei määra kohus menetluskulusid kindlaks käesoleva otsusega. Maimu Laumets Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.