KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Lauri Madise ja Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2010, Tallinn Haldusasja number 3-08-761

§ 331

lg 1 kohaselt võtab kohus hiljem esitatud avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite vastu üksnes juhul, kui selle menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kaebaja ei ole menetluskulude taotluse ja tõendite hilinemisega esitamist põhjendanud. Käesoleval juhul põhjustaks kaebaja hilinenud menetluskulude taotlus menetluse lahendamise viibimist ja seetõttu ei võta kohus hiljem esitatud kohtukulude taotlust vastu. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES K. Migur palub apellatsioonkaebuses muuta halduskohtu otsust menetluskulude jaotuse osas ning mõista Keila Vallavalitsuselt K. Miguri kasuks välja tema kantud menetluskulu summas 13 027,20 krooni. Halduskohus teatas 07.11.2008 määruses, et annab menetlusosalistele tähtaja täiendavate taotluste ja dokumentide esitamiseks kuni 19.12.2008, ning 18.03.2009 määruses, et teeb otsuse avalikult teatavaks 27.03.

1. Kohus ei küsinud, kas ta võib asja arutamise lõpetada, ega teatanud, millal ja mis dokumendiga ta asja arutamise lõpetas. Seega tuli otsuse kuulutamise teade kaebajale ootamatult ja ta esitas kohtukulude taotluse pärast 18.03.2009 määruse saamist. Kohtu väited, et 20.03.2009 oli reede ja sel päeval esitatud taotlus jõudis kohtuasja juurde 23.03.2009, on asjasse puutumatud, kuna kohus tegi otsuse 27.03.
2. Seega on arusaamatu, kuidas menetluskulude taotluse esitamine 20.03.2009 põhjustas menetluse lahendamise viibimist. Kaebaja saanuks teada asja menetluskuludest siis, kui kohus lõpetanuks selles asjas asja arutamise. Antud asjas aga kohus asja menetlust ei lõpetanudki. Alles sisulise arutamise lõppedes sai kaebaja esitada menetluskulude taotluse. Seega keeldus kohus menetluskulude menetlemisest alusetult. Keila Vallavalitsus palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Apellatsioonkaebusest ei selgu, millist menetlusnormi halduskohus rikkus või millist materiaalõiguse normi on kohus oma otsuses valesti kohaldanud ning kuidas menetlus- või materiaalõiguse normi vale kohaldamine võis kaasa tuua ebaõige otsuse ning mille kohaselt tuleb apellatsioonimenetluses selles osas teha halduskohtu otsusest erinev otsus. Ainuüksi sellest piisab, et apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. HKMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Halduskohus määras 07.11.2008 määrusega HKMS § 201 lg 1 alusel asja kirjalikku menetlusse ja andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate taotluste ja dokumentide esitamiseks kuni 19.12.
3. Seega oleks kaebaja pidanud menetluskulude nimekirja koos kuludokumentidega esitama kohtule hiljemalt 19.12.
4. Kuna kaebaja vastavaid dokumente ei esitanud, 2

§ 331lg-le 1 põhjendanud.

Kuna kohus oli määranud otsuse kuulutamise aja, siis oleks kohus pidanud andma vastustajale võimaluse esitada oma seisukoht kaebaja menetluskulude osas. Seetõttu leidis kohus õigesti, et kaebaja menetluskulude taotluse esitamine hilinemisega põhjustaks menetluse lahendamise viibimist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED HKMS § 201 lg 1 kohaselt võib kohus asja lahendada ilma seda kohtuistungil arutamata, kui kõik menetlusosalised on nõustunud asja arutamisega kirjalikus menetluses. Sel juhul määrab kohus tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada täiendavaid taotlusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ning teatab neist menetlusosalistele. Käesoleval juhul teatas halduskohus 07.11.2008 määrusega, et asi vaadatakse läbi kirjalikus menetluses ning menetlusosalistel on õigus esitada kohtule täiendavaid taotlusi ja dokumente kuni 19.12.

1. Edasised menetlustoimingud pidas kohus vajalikuks teha pärast menetlusosaliste täiendavate taotluste ja dokumentide kohtusse saabumist. Oma 02.12.2008 määrusega saatis halduskohus kaebaja vastuse edasi vastustajale ning kohustas teda sellele vastama hiljemalt 19.12.
2. Kohtuotsuse avalikult kuulutamise aega vaatamata HKMS § 201 lg-le 1 nende määrustega kindlaks ei määratud. Pärast viimati nimetatud määrust ei teinud halduskohus ühtki menetlustoimingut kuni 18.03.2009, mil tehti teatavaks kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg – 27.03.
3. Seega rikkus halduskohus

§ 452

lg-t 4, millest tulenevalt võib otsuse hiljem kui 20 päeva pärast kirjalikus menetluses taotluste ja dokumentide esitamiseks ettenähtud tähtpäeva möödumist avalikult teatavaks teha üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kohtuasja eriti suure mahu või erilise keerukuse tõttu. Otsuse avalikku teatavakstegemist ei või määrata hiljemaks kui 40 päeva pärast kirjalikus menetluses taotluste ja dokumentide esitamiseks ettenähtud tähtpäeva möödumist. Käesoleval juhul jäi taotluste ja dokumentide esitamiseks ettenähtud tähtpäeva ja kohtuotsuse avalikult kuulutamise aja vahele üle kolme kuu, samas ei ole halduskohus põhjendanud kohtuotsuse nii pikaks ajaks edasi lükkamist. Vaatamata neile halduskohtupoolsetele menetlusnormide rikkumistele ei ole apellatsioonkaebuse rahuldamine antud juhul põhjendatud, sest see menetlusnormide rikkumine ei saanud mõjutada kaebaja kohustust esitada kohtu näidatud tähtajaks 19.12.2008 kõik taotlused, sh menetluskulude väljamõistmiseks. Kirjalik menetlus on ettenähtud kohtu töö efektiivsemaks ja kiiremaks muutmiseks. Kirjalikus menetluses annab kohus menetlusosalistele tähtaja kõigi dokumentide, tõendite ja taotluste esitamiseks ning teeb pärast seda otsuse. Kirjalikus menetluses taotluste ja dokumentide esitamiseks antud tähtaeg tähendab asja sisulise arutamise lõppu. Kaebajat esindas menetluses advokaat, kes oleks pidanud seda teadma ning kohtu näidatud tähtajaks vajalikud taotlused esitama. Kui asja lahendamine oleks viibinud ja kaebaja oleks pidanud tegema täiendavaid toiminguid või esitama täiendavaid dokumente või osalema kohtuistungil, oleks kaebajal olnud võimalik täiendada seniseid menetluskulude dokumente.

§ 329

lg 1 kohaselt peavad menetlusosalised menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on me3

§ 331

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Käesoleval juhul ei olnud kaebajal mõjuvat põhjust esitada menetluskulude väljamõistmise taotlust koos kuludokumentidega pärast kohtu antud tähtaja möödumist. Menetluskulude väljamõistmise taotluse esitamine nii lühikest aega enne kohtuotsuse kuulutamist ei andnud kohtule mõistlikku võimalust saata esitatud taotlus tutvumiseks ja seisukoha võtmiseks vastaspoolele, mistõttu oleks taotluse arvessevõtmine põhjustanud menetluse lahendamise viibimist. Seetõttu jättis kohus põhjendatult taotluse

§ 331lg 1 alusel arvesse võtmata.

Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Viive Ligi Lauri Madise Silvia Truman 4