3-09-2823/14

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. veebruar 2010, Jõhvi 3-09-2823 J R kaebus õigusaktide muudatuste tutvustamisega seotud Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks
2. veebruar 2010 J R ja Viru Vangla esindaja J Resolutsioon 1.Jätta J R kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Jätta 250 krooni suurune riigilõiv Eesti Vabariigi ja poolte muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 31.07.2009 esitas J R Viru Vanglale vaide (tl. 4) ja taotles selles ettekirjutust kirjadega seotud seaduste tutvustamiseks kinnipeetavatele ning palus vangla tegevusetus peale Riigikohtu 25.06.2006 otsust nr 3-4-1-3-09 õigusvastaseks tunnistada. 08.10.2009 vaideotsusega nr 6-25/499-1 (tl. 5) tagastati vaie ettekirjutuse osas ja jäeti rahuldamata muus osas. 11.09.2009 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja J R kaebus (tl. 1-2), milles palutakse tunnistada Viru Vangla tegevus õigusaktide muudatuste tutvustamisel õigusvastaseks. Kaebaja märkis vangistusseaduse § 14 lg 2 kehtestatule tuginedes, et ainus võimalus kinnipeetavaid õigusaktide muudatustest teavitada, on teha seda läbi kontaktisiku ja viivitamatult. Ta ei nõustunud vaideotsuse väitega vangla tegevusetuse mittetuvastamise kohta ning märkis, et vastav info pandi töötavate kinnipeetavate osakonna teadetetahvlile alles juuli keskel ja tänaseni puudub tal teadmine, mis aja jooksul on vangla kohustatud kätte andma kirjast ära võetud esemed, millised pole vanglas 1 1 keelatud. 15.12.2009 täienduses (tl. 11) põhjendas J R oma huvi Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamisel sooviga vältida edaspidi õiguserikkumise kordumist ning tagada kinnipeetavatele õigeaegselt seadistatud õigused. Viru Vangla kirjalikus vastuses (tl. 22-23) peeti kaebust alusetuks, paluti seda mitte rahuldada ning leiti, et kuna J R on vangistust reguleerivate õigusaktide ja nende muudatustega tutvunud, pole vangla õigusvastaselt käitunud. Seejuures selgitati vastava tegevuse asjaolusid, esitati oma seisukoht õigusaktide tutvustamise kohustusest ning leiti, et kuivõrd seadusest ei tulene õigusaktide muudatustest kohese teavitamise kohustust ega ole määratud viisi, võib vangla seda teha mõistliku aja jooksul ning enda valitud viisil. Veel märgiti, et halduskohtumenetluse seaduse § 7 lg 1 kohaselt saab kohtusse pöörduda vaid enda, mitte teiste kinnipeetavate õiguste kaitseks. Kohtuistungil jäid nii kaebaja kui Viru Vangla esindaja kirjalike väidete ja taotluste juurde. J R selgitas, et on kaebusega silmas pidanud eelkõige iseennast ning väitis täiendavalt, et vangla on moonutanud tema põhiseaduse § 10, § 11 ja § 14 tulenevaid õigusi. J K täiendusi ei esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED Vangistusseaduse § 14 lg 2 kohaselt tuleb kinnipeetavale vanglasse saabumisel selgitada tema õigusi ja kohustusi ning anda kirjalik teave vangistuse täideviimist reguleerivate seaduste, vangla sisekorraeeskirjade ja kaebuse esitamise kohta. Põhimõtteliselt sama on sätestatud ka Viru Vangla kodukorra punktis 5.11, kus on lisaks kehtestatud veel edaspidine õigusaktidega tutvumise võimalus inspektor-kontaktisiku või interneti vahendusel. Vanglas kehtivate käitumisreeglite järgimine on kinnipeetava esmane kohustus, seega on iseenesest mõistetav, et lisaks õigusaktide tutvustamisele tuleb talle arusaadaval viisil ja võimalikult lühikese aja jooksul teatavaks teha ka kõik neisse tehtud muudatused. Kuna ja missugusel viisil täpselt õigusaktidesse tehtud muudatusi kinnipeetavatele tutvustama peab, vangistusalased õigusaktid ei reguleeri. Seega on igal vanglal haldusmenetluse seaduse § 107 lg 2 tulenevalt õigus ise kaalutlusõiguse alusel valida selle toimingu sooritamise viis, ulatus ja täpne aeg. Viru Vangla vastusele lisatud allkirjalehe (tl. 24) kohaselt on J R vanglasse saabumise järgselt tutvustatud kõigi vangistusalaste õigusaktide ja nende edasise saamise korraga. Inspektorkontaktisiku õiend (tl. 25) kinnitab, et kaebuse põhjuseks märgitud Riigikohtu 25.06.2009 lahendist tulenevad muudatused olid S3 osakonna stendil üleval hiljemalt 2009 aasta juuli keskel. Kaebaja ise seda kõike oma vaides (tl. 27) ja kaebuses (tl. 1-2) ei eita, kuid väidab, et vangla tegevusetuse tõttu puudub tal kuni käesoleva ajani teadmine, mis aja jooksul on vangla kohustatud talle kirjast ära võetud esemed kätte andma. See väide on aga arusaamatu, sest õigusaktide laenutamise leht (tl. 26) näitab, et hiljemalt 30.07.2009 oli ta saanud vangla sisekorraeeskirja ja Viru Vangla kodukorra tekstidega ka vahetult tutvuda ja pidi seega teadma, kuidas on neis reguleeritud kinnipeetavate kirjade saamise õigus ja sellega seonduv vangla tegevus. Seda, et Riigikohtu lahendist tulenevate vangla sisekorraeeskirja muudatuste kohese tutvustamata jätmise tõttu jäi tal mingi konkreetne kiri saamata või mõni muu sellekohane õigus realiseerimata, ei ole kaebaja väitnud ega tõendanud. Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg 1 kohaselt on haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamise nõuet võimalik esitada ainult juhul, kui selleks on põhjendatud huvi ja sama seadustiku § 26 lg 1 p 3 kohaldamiseks peab kohtumenetluses lisaks vaidlustatu õigusvastasusele leidma tuvastamist ka kaebaja huvi põhjendatus. J R tugineb soovile tagada oma õigused õigeaegselt ning vältida samasuguse rikkumise kordumist tulevikus. Selline põhjendus lähtub preventiivsest eesmärgist ja saaks olla kohane ainult juhul, kui see aitaks kaebaja konkreetsete õiguste edasise rikkumise vältimisele reaalselt kaasa. Käesoleval juhul pole J R väitnud ega tõendanud, et Viru Vangla on jätnud ka hiljem veel mingid tema õigusi ja kohustusi puudutavad õigusaktid või nende muudatused mõistliku aja jooksul tutvustamata. Üksnes teoreetiline võimalus, et õigusi rikkuv toiming võib kunagi korduda, ei ole piisav tuvastamisnõude rahuldamise alus. Kuna J R huvi Viru 2 2 Vangla toimingu õigusvastaseks tunnistamisel ei ole põhjendatud, ei ole halduskohtul vajadust käsitleda kõiki tema väiteid ja neile esitatud vastuväiteid. Eeltoodud järeldustel tuleb J R kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata jätta. Kaebaja on kohtumääruse alusel vabastatud 250 krooni suuruse riigilõivu tasumisest (tl. 12). Viru Vangla oma kulude kohta dokumente ja taotlust ei esitanud (tl. 33). Seega jääb riigilõiv Eesti Vabariigi ja poolte muud võimalikud menetluskulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 ja § 93 lg 1 kohaselt nende endi kanda. Raili Randlane Kohtunik 3 3