3-09-3080/6

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS riigi õigusabi taotluse läbivaatamise kohta Kohtuasja number 3-09-3080 Määruse kuupäev 01.03.2010 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi FIE XXX taotlus riigi õigusabi võimaldamiseks Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta FIE XXX taotlus võimaldamiseks rahuldamata. riigi kulul õigusabi
2. Määrus saata teadmiseks riigi õigusabi taotlejale XXX. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (RÕS § 15 lg 8, HKMS § 471 lg 2 ja lg 3). Asjaolud ja kohtu seisukoht FIE XXX esitas Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi määramiseks (haldusasi nr 3-09-3080). Taotlus on esitatud Justiitsministeeriumi poolt koostatud näidisvormi kohaselt, kuid puudus „Riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatis“. Halduskohus jättis 12.01.2010 kohtumäärusega FIE XXX riigi õigusabi taotluse käiguta ja andis taotluse täpsustamiseks ja majandusliku seisundi teatise esitamiseks aega kuni 27.01.2010, mida hiljem pikendas 02.02.2010 kohtumäärusega kuni 17.02.
3. Taotluses on märgitud õigusabi liigiks isiku esindamine halduskohtumenetluses. Probleemi kirjelduses, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse, märgib FIE XXX oma esialgses riigi õigusabi taotluses: 1 „Olen kunagi saanud ebaseadusliku kauplemisloa vallavalitsusest ja sellega on otseselt seotud tekkinud võlad. Maksan juba mitu aastat võlgu. Praeguseks on põhiline veel maksuamet, mis saadab päris tihti kirju, kus lubab sanktsioone rakendada. Leian, et sellel on ka riigi vastutus, kuna selline olukord on tekkinud riigiametnike lauslaiskusest. Ei ole nõus pidevalt kasvavate intressidega.“. Kohtumääruse täitmiseks 19.02.2010 kohtule esitatud taotluse täienduse p-s 6 märgib taotleja: Olen riigi ametnike süül sattunud majanduslikult raskesse olukorda. Seoses sellega on maksuametis võlg tekkinud. Ma ei ole nõus, et maksuamet arvutab intressi pidevalt. Olen nõus ajatama põhi võlga, aga kuna riigi ametnikud ei ole viitsinud ennast töökohustustega kurssi viia siis peaks nende eest ju riik vastutama. Jutt käib Karksi valla mitmetest ametnikest. Olen juba mitu aastat maksnud igasugu võlgu.“. Põhjenduses, miks riigi õigusabi saamine on taotleja õiguste kaitseks vajalik, märgib taotleja: „Kuna ei suuda ise maksta, sissetulekud ei võimalda.“. Asjast tuleneva võimaliku kasuna märgib taotleja: „Kui asi laheneb, on tulevikus lihtsam edasi elada.“. Taotluse punktis 9 osutab FIE XXX kohtule esitatud esimese astme kohtulahendile, millest peaks väidetavalt selguma, kuidas ametnike süül on probleemid tekkinud. Samas taotleja märgib: „Et ma ei oska seda ise piisavalt hästi lahti seletada, selleks soovisingi õigusabi.“. Riigi poolt tagatava õigusabi liigid ja sellise õigusabi saamise tingimused ja korra sätestab „Riigi õigusabi seadus“ (RÕS). Juhindudes „Riigi õigusabi seadusest“ (RÕS) võib kohus isiku taotlusel vabastada ta täielikult või osaliselt õigusabikulude eest tasumisest ja kanda õigusabikulud riigi arvele, kui kohus leiab, et isik on maksejõuetu. Samas sätestab RÕS § 7 lg 1 juhtumid, mil riigi õigusabi ei anta. Kohus leiab, et FIE XXX riigi õigusabi taotlus ei kuulu rahuldamisele RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel, kuna asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene ja p 12 alusel ei anta riigi õigusabi kui taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Taotlusele lisatud Tartu Halduskohtu 12.10.2001.a kohtuotsusest haldusasjas nr 3283/2001 nähtuvalt on XXX esitanud halduskohtule kaebuse, milles taotles Karksi Vallavalitsuse 07.03.2000.a korralduse nr 95 ja 30.08.2000.a korralduse nr 328 tühistamist ja nende korraldustega talle väidetavalt tekitatud kahju hüvitamist. Kohtuistungil täpsustas kaebaja oma taotlust ning palus tuvastada vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse ning välja mõista talle nende õigusaktidega tekitatud kahju eest 160 000 krooni. Karksi Vallavalitsuse 07.03.2000 korraldusega nr 95 väljastati füüsilisest isikust ettevõtjale XXX kauplemisluba kauplemiseks toidukaupadega, tööstuskaupadega ja tubakatoodetega kaupluses „Hundinuia“ aadressil J. Kivistiku 1 Karksi-Nuias ajavahemikus 10.03.2000 – 27.02.2001 . Viljandimaa Tervisekaitsetalituse nooreminspektor koostas 26.07.2000 kaupluse „Hundinuia“ kontrollimise kohta akti ning 2 tegi Karksi Vallavalitsusele ettepaneku peatada kaupluse „Hundinuia“ tegevusluba kuni kaupluse viimiseni vastavusse toidukaubanduse alase kehtiva seadusandlusega. Viljandimaa Tervisekaitsetalituse akti nr 5-1-11/113 alusel peatas Karksi Vallavalitsus 30.08.2000 korraldusega nr 328 XXX kauplusele „Hundinuia“ väljastatud kauplemisloa kuni Viljandimaa Tervisekaitsetalituse kirjaliku kooskõlastuse esitamiseni. Kauplus sai tervisekaitselt tunnustamise otsuse 2000.a detsembris. Kohus on tuvastanud haldusasjas nr 3-283/2001 selle, et Karksi Vallavalitsuse 30.08.2000 korraldus nr 328 on antud õigusliku aluseta ja on seega õigusvastane (põhjusel, et ühestki õigusaktist ei tulenenud kohalikule omavalitsusele õigust peatada kauplemisluba, vaid õigust kaupluse sulgemiseks omasid selle omanik või prokurist). Samas asus kohus kohtulahendis seisukohale, et kuna kauplus jätkas tegevust ka pärast kauplemisloa peatamist, ei saa Karksi Vallavalitsuse 30.08.2000 korraldust nr 328 pidada kaebuse esitaja makseraskuste tekkimise põhjuseks. Raskused võlgade tasumisel olid tekkinud juba enne vallavalitsuse 30.08.2000 korralduse nr 328 vastuvõtmist. Ülalmärgitu tõttu asus kohus seisukohale, et puudub põhjuslik seos Karksi Vallavalitsuse 30.08.2000 korraldusest nr 328 tulenevate õiguste rikkumise ja kaebajal tekkinud makseraskuste (võlgade) vahel ning otsustas jätta XXX kaebuse rahuldamata. Arvestades eeltoodut ning juhindudes HKMS §-st 94, TsMS § 180 lg 4 ning RÕS § 7 lg 1 p 5 ja p 12 - jätab kohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Kohus selgitab, et taotlejal on maksusumma ajatamiseks, s.o maksegraafiku koostamiseks võimalik pöörduda avaldusega Maksu- ja Tolliameti poole. Maare Aloe kohtunik 3