2-09-42139 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots,sekretär Marika Pull`i juuresolekul Otsuse avalikult teatavaks- 10.02.2010.a. Pärnu Maakohtu Pärn
§ 60lg.1, § 61 lg.1,2,3,4; § 70 lg.1,2 ja Ts
MS § 162 lg.1, § 403 lg.1, § 434-436, § 438, § 442, § 630-633 Rahuldada T.O.`i hagi. Välja mõista V.L.`lt elatusraha T.O.`i kasuks lapse K.M.L., sünd : xx xx xxxx.a. ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 21.08.2009.a. 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. xx xx xxxxa. Välja mõista V.L.`lt T.O.`i kasuks elatusraha võlgnevus perioodi 21.08.2008.a. – 20.08.2009.a. eest summas 26100 (kakskümmend kuus tuhat ükssada) krooni. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja V.L. kanda. Menetlusosaline võib nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul , alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse 1
(3)2-09-42139 avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on pooltel alaealine laps K.M.L., sünd xx xx xxxx.a. Laps elab alaliselt hageja juures. Lapse isa V.L. ei ole peale lapse 0,5 aastaseks saamist aidanud last materiaalselt ülal pidada ega ole tema kasvatamisest osa võtnud v.a. juulis 2008.a. 500 krooni. Korduvalt on võetud kostjaga ühendust. 2009.a. augustis tõi kostja ca 200 kroonise toidupaki sõnade saatel, sööge kui nälgas olete. Hageja on üliõpilane ja elab koos emaga. Ema peab ülal hagejat ja tema last. Hageja sissetulekuks on lapseraha 300 krooni ja vanematoetus riigilt 600 krooni. Muud sissetulekud puuduvad. Hageja palub kostjalt välja mõista alates 21.08.2008.a. elatusraha lapse ülalpidamiseks 2175 krooni kuus. Kostja kirjalikud vastuväited Kostja kirjalikus vastuses hagile tunnistas vanemliku ülalpidamiskohustust lapse K.M.L. suhtes, mille teostamist on hageja takistanud, nõudes vaid otseselt rahalist hüvitust. Ta on vabatahtlikult tunnistanud oma isadust K.M. suhtes, kuid arvestades hageja poolseid samme soovib DNA testi isaduse kindlaks tegemiseks. Tal puudub igasugune materiaalne vara, on ülikoolist lahkumise järgselt töötu ja töötu abiraha ei saa. Alates augustist 2009.a. elab vanemate majas aadressil xxxx x Pärnu koos oma ema V.L.`ga . Ema on hetkel töötu ja abiraha lõpeb detsembris 2009.a., isa K.L. elab alates 2008.a. sügisest xxxxxx ja tema vend on xxxxxx üliõpilane ja tööl ei käi. Kuni 2008.a. keskpaigani võimaldati tal teha kingitusi lapsele ja toetada last materiaalselt. Hageja uue elukaaslase majja ilmumisel ei võimaldata tal lapsega kohtuda ja oma vanemlike kohustusi täita. Nõutakse ainult rahalisi vahendeid. Ta on korduvalt avaldanud soovi lapse hoidmiseks ja temaga tegelemiseks ja vajadusel oleks abiks lapse vanaema V.L.. Ta tegi lapsele liivakasti ja kodus on säilinud tema enda lapsepõlvekiik. 2009 aastal on ta näinud last kaks korda, kui pidasid lapse 2-aastast sünnipäeva lapse vanaema V.L. juures ja siis, kui ta viis lapse kodusel aadressil liiva liivakasti tarbeks ning parandas hageja ema kasvuhoonet. Seejärel lubas ta tasuda lapse lasteaia arved, kui maksekviitungile on kantud tema nimi, kuid sellest hageja keeldus. Kostja on nõus ise last kasvatama. Menetluse käik Kohtuistungil hageja jäi esitatud hagi juurde ja palus kostjalt lapse ülalpidamiseks välja mõista igakuine elatusraha 2175 krooni alates aasta enne hagi esitamist s.o. 21.08.2008.a. Kostja tasus viimati lapse ülalpidamiseks 500 krooni juulis 2008.a. Kohtuistungil kostja leidis, et tal sissetulekud puuduvad ja raha ei ole. Viimati töötas 2008.a. suvel xxxxxxxxxxxx. On nõus tasuma 1200 krooni kuus ja otsib tööd, kuid pole tööd leidnud. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Hagejal ja kostjal on alaealine laps K.M.L., sünd xx xx xxxx.a. DNA ekspertiisi tegemine antud vaidluses pole põhjendatud , kuna kostja on lapse isana lapse sünniakti kantud ja vanema kannet ei ole vaidlustatud. 2
(3)2-09-42139 Laps elab hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Hageja väitel ei ole kostja lapse ülalpidamiseks elatusraha tasunud, viimati tasus 2008.a. juulis 500 krooni. Kostja ise ei ole kohtule ka sellekohaseid tõendeid esitanud. Samuti väidab kostja , et tal puuduvad rahalised vahendid elatusraha tasumiseks. Vastavalt
§ 60
lg.1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
§ 61
lg.1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Kuna kostja ei ole lapse ülalpidamiskohustust üldse täitnud, tuleb elatusraha välja mõista kostjalt hageja kasuks kohtuotsusega. Hageja nõuab elatusraha aasta enne hagi esitamist s.o. alates 21.08.2008.a. (hagi Pärnu Maakohtule esitatud 21.08.2009.a.) ja elatusraha tuleb välja mõista sellest ajast vastavalt
§ 70
lg.2.
§ 61
lg.2 järgi elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased vajadused. Hageja nõuab elatusraha 2175 krooni kuus. Lapse vajadused selles osas on põhjendatud, kuna antud summa on seadusandja poolt kehtestatud miinimum elatusrahamäär.
§ 61
lg.4 järgi on miinimum elatusrahamäär pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates 01.01.2008.a. on 2175 krooni kuus. Hageja enda sissetulekuks on peretoetus 900 krooni. Kostja enda väitel ei tööta ja on esitanud kohtule Eesti Töötukassa otsuse töötuna arvele võtmise kohta alates 06.11.2009.a. Lapse ülalpidamiskohustus lasub vanemal ka sellises olukorras, kus ta on töötu. Töötust ja sissetuleku puudumist ei saa pidada iseenesest mõjuvaks põhjuseks, et elatusraha välja mõista alla seadusandja poolt kehtestatud miinimummäära vastavalt
§ 61lg.6.
Kostja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud. Kostja väitel on ta üliõpilane, kuid on akadeemilisel puhkusel ja tööd ei ole leidnud. Samas on kostja ennast töötuna arvele võtnud alles peale hagi esitamist s.o. 06.11.2009.a.ja nõustus elatusraha tasuma 1200 krooni kuus. Kostja ei ole esitanud kohtule asjaolusid ega tõendeid , mis annaksid aluse elatusraha välja mõista väiksemas summas , kui hageja nõuab. Elatusraha kuulub väljamõistmisele alates hagi esitamisest s.o. 21.08.2009.a. ja võlgnevus perioodi eest aasta enne hagi esitamist s.o. 12 x 2175 = 26 100 krooni.
§ 61lg.3 kohaselt vanema varalise seisundi v.
lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatusraha suurust muuta. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg.1 kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hagi hind antud vaidluses on hagi esitamisele järgneva 9 kuu eest saadav summa s.o. 9x 2175 = 19 575 krooni - alus TsMS § 129 lg.2. Ivika Sillaots Kohtunik 3
(3)