← Eesti

3-09-2713/27

3-09-2713 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 18.02.2010; Tallinn Haldusasja number 3-09-2713 Haldusasi R. M. kaebus Eesti Panga Nõukogu 20.10.2009 otsuse nr 6-1 osalise tühistamise nõudes Menetlustoiming Menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord

  1. Lõpetada haldusasja nr 3-09-2713 menetlus, sest Eesti Panga Nõukogu 15.12.2009 otsusega nr 8-1 tunnistati vaidlustatud 20.10.2009 otsuse nr 6-1 punkt 2 R. M. puudutavas osas kehtetuks, mis tähendab seda, et kaebuse esitaja on oma eesmärgi saavutanud (HKMS § 24 lg 1 p 4);
  2. Mõista Eesti Panga Nõukogult menetluskuludena R. M. kasuks välja 17 752 (seitseteist tuhat seitsesada viiskümmend kaks) krooni ja 80 senti Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.
  3. Kaebuse esitaja (avaldaja) on vaidlustanud Eesti Panga Nõukogu 20.10.2009 otsust nr 6-1, millega kutsuti R. M. Finantsinspektsiooni nõukogu liikme kohalt tagasi ning taotlenud selle (osalist) tühistamist. Koos kaebusega esitas avaldaja ka esialgse õiguskaitse taotluse, mille kohus lahendas 25.11.2009 määrusega. Vaidlustatud otsuse täitmine peatati R. M. puudutavas osas.
  4. Tallinna Halduskohtu 01.12.2009 määrusega võeti kaebus menetlusse ja saadeti Eesti Panga Nõukogule vastamiseks (tl 22).
  5. Vastustaja vastas 17.12.2009 ning esitas ka taotluse menetluse osaliseks lõpetamiseks ja kaebuse osaliseks läbi vaatamata jätmiseks. Eesti Panga Nõukogu leidis, et avaldaja vaidlustas haldusakti (ekslikult) tervikuna ning ka selles osas, mis teda isiklikult ei puudutanud ja et seega tuleks menetlus osaliselt lõpetada ja ülejäänud osas kaebus läbi vaatamata jätta. Vastuse juurde on lisatud 2 Eesti Panga Nõukogu 15.12.2009 otsus nr 8-1, millega tunnistati vaidlustatud 20.10.2009 otsuse nr 6-1 punkt 2 (R. M. tagasikutsumine nõukogu liikme kohalt) kehtetuks.
  6. Kaebuse esitaja vaidles vastustaja poolt esitatud taotlusele vastu ning selgitas 30.12.2009 vastuses, et R. M. pöördus kohtusse siiski oma õiguste kaitseks ja ei ole vaidlustatud otsuse tervikuna tühistamist soovinud. Ühtlasi esitas avaldaja taotluse menetluse lõpetamiseks tervikuna tulenevalt HKMS § 24 lg 1 p-st 4 ning menetluskulude hüvitamise taotluse.
  7. Tulenevalt eeltoodust selgitati Tallinna Halduskohtu 13.01.2010 määrusega protsessiosalistele menetluse lõpetamise tagajärgi ja võimaldati avaldajal täpsustada kohtukulude hüvitamise taotlust. Vastustajal omakorda oli võimalus vastata kohtukulusid puudutavas osas. Vastustaja poolt esitatud menetluse osalise lõpetamise ja kaebuse osalise läbi vaatamata jätmise taotlused jäid rahuldamata, sest need lähtusid ebaõigest eeldusest, et R. M. vaidlustas Eesti Panga Nõukogu 20.10.2009 otsust nr 6-1 ka osas, mis teda tegelikult ei puudutanud (tl 45-46). Tallinna Halduskohtu 01.12.2009 määrusega võeti kaebus menetlusse nimelt haldusakti osalise tühistamise nõudes (tl 22). Mis puutub kaebuses esitatud taotluse tõlgendamisse, siis eelkõige saab seda teha kaebuse esitaja ja mitte niivõrd vastustaja. See tuleneb kaudselt ka HKMS § 19 lõigetest 7 ja 8, mis võimaldavad taotlust vajaduse korral hilisemas menetlusjärgus täpsustada.
  8. Kaebuse esitaja täpsustas 22.01.2010 menetluskulude hüvitamise taotlust ning soovis vastustajalt 17 752 krooni ja 80 sendi suuruse summa väljamõistmist. Kuludokumendid on esitatud (tl 55-57). Kuludokumentide kui selliste osas ei ole protsessiosalistel ka vaidlust, kuid samas leidis vastustaja, et menetluskulud peaksid jääma siiski menetlusosaliste endi kanda või siis tuleks neid vähendada lähtuvalt HKMS § 93 lg-s 5 sätestatud printsiibist, mille kohaselt mõistetakse välja üksnes vajalikud ja põhjendatud kulud. Ühe sisulise aspektina on vastustaja juhtinud tähelepanu, et arvest nr 431-m lähtuva 7635 krooni ja 60 sendi suuruse summa tasumine on toimunud sellel perioodil osutatud õigusabi eest, kui vaidlustatav haldusakt oli Eesti Panga Nõukogu poolt 15.12.2009 R. M. puudutavas osas juba kehtetuks tunnistatud (tl 60-61).
  9. Lähtuvalt HKMS § 24 lg 1 p-st 4 lõpetatakse menetlus, kui kaebuse esitaja on oma eesmärgi saavutanud ning kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Antud juhul tuleb menetlus lõpetada, sest kaebuse esitajal asja läbivaatamiseks eraldi põhjendatud huvi ei ole.
  10. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb vastustajalt kaebuse esitaja kasuks taotletud ulatuses siiski tervikuna välja mõista. Halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lõikes 5 on sätestatud, et vastustaja kannab kohtukulud kui kohus lõpetab menetluse eelnimetatud seadustiku § 24 lõike 1 punktis 4 sätestatud alustel. Fikseeritud tunnihinna puhul tuleb hinnata eelkõige õigusabiteenuse osutamiseks kulutatud aja põhjendatust. Antud juhul on märgitud neljaleheküljelise kaebuse koostamisega seonduvaks ajakuluks 4 ja pool tundi ning seda ei saa põhjendamatult suureks pidada (tl 39). Vastustaja poolt viidatud arves nr 431-m kajastuva õigusabiteenuse osutamiseks on kulunud 3 ja pool tundi (tl 40). See on toimunud küll peale vaidlustatud haldusakti muutmist, kuid samas pidas avaldaja vajalikuks vastata vastutaja 17.12.2009 menetluse osalise lõpetamise ja kaebuse osaliselt läbi vaatamata jätmise taotlusele. Vastustaja neljaleheküljelisele taotlusele on esitatud viieleheküljeline vastus (tl 33-35). Võrreldes neljaleheküljelise kaebuse kootamisele kulunud 4,5 tunniga on eelnimetatud viieleheküljelise vastuse 3,5 tunniline ajakulu proportsionaalne ning väljamõistetavate kulude vähendamiseks ei ole põhjust.
  11. Riigilõivu vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja ei mõisteta, sest riigilõiv tagastatakse riigilõivu tasunud isikule nõuetekohase taotluse esitamise järgselt. Tagastatava riigilõivu võib 3 kanda üle ka kaebuse esitaja kontole, kuid riigilõivuseaduse § 12 lg 1 kohaselt peaks selle tagastamise taotluse esitama riigilõivu tasunud isik. Taotluse saab esitada määruse jõustumise järgselt ning selles peavad sisalduma kontonumber ja muud riigilõivuseaduse alusel antud rahandusministri 29.12.2006 määruse nr 68 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“ paragrahvi 11 kohaselt nõutavad andmed. Enno Loonurm Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.