sätteid, mille kohaselt töölepinguseaduses ja võlaõigusseaduses lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, välja arvatud, kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on töölepinguseaduses ette nähtud.
kohaselt kohaldatakse töölepingu sõlmimisele võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut. Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Kokkulepe töötajat kahjustavas või töölepingu kehtivusega seotud tingimuses, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu (äramuutev tingimus), on tühine.
lg.2 sätestatud vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust.
lg.2 sätestatud vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat.
Kui seadusest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, täidab töötaja eelkõige järgmisi kohustusi: 1) teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi; 2) teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal; 3) täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi; 4) osaleb oma tööalaste teadmiste ja 7 oskuste arendamiseks koolitusel; 5) hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara; 6) teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega; 7) teatab viivitamata tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldab erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu; 8) tööandja soovil teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi; 9) hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu; 10) teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. Töötaja täidab oma kohustusi isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
kohaselt peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi.
kohaselt kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Töötasu makstakse rahas. Kui lisaks töötasule on kokku lepitud, et tööandja annab töötajale muid hüvesid, on töötajal õigus neid nõuda. Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta. Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega keskmise töötasu maksmise tingimused ja korra.
kohaselt maksab tööandja töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. Kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale, loetakse palgapäev saabunuks riigipühale või puhkepäevale eelneval tööpäeval. Tööandja majandustulemusest maksmisele kuuluv osa tuleb töötajale maksta pärast osa kindlaksmääramist, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel tööandja majandusaasta aruande kinnitamisest. Tööandja peab kandma töötaja töötasu ja muu tasu töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles 8 öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui: 1) tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel; 2) tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega; 3) töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele. Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd. Töötaja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. ITVS §24 kohaselt võivad vaidlevad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale. Kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Avalduselt tuleb tasuda riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral. Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse sellisel juhul hagiavalduseks. Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Töövaidluskomisjonis esitatud dokumente ei pea kohus pooltele kätte toimetama. Kui kohtule esitatakse hagi või avaldus asjas, mida töövaidluskomisjon on juba lahendanud, tuleb seda hagis või avalduses märkida ja lisada otsuse ärakiri. Hagi või avalduse saamisel nõuab kohus töövaidluskomisjonist välja asja lahendamise materjalid ja võtab need toimikusse. Esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks. Kui töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ei esita ITVS §24 lg.5 sätestatud juhul oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata. Sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Kohus juhib sellele hageja tähelepanu, kui ta annab tähtaja avalduse esitamiseks hagiavalduse vormis. ITVS §24 lg.4 nimetatud avalduse kohtule esitanud isik võib avaldusest loobuda hagist loobumisega samadel alustel ja korras. Avaldusest loobumise puhul jõustub töövaidluskomisjoni otsus. 9 ITVS §25 kohaselt jõustub töövaidluskomisjoni otsus pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. Jõustunud töövaidluskomisjoni otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik. Töövaidluskomisjon lisab poole taotlusel otsusele jõustumismärke. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis luges kohus tõendatuks, et A.M.´i hagi Osaühingu ABC Bygg on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus luges tõendatuks, et vastavalt
Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Kokkulepe töötajat kahjustavas või töölepingu kehtivusega seotud tingimuses, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu (äramuutev tingimus), on tühine.
lg.2 sätestatud vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust.
lg.2 sätestatud vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat. Kohus luges tõendatuks, et A.M.´i asumine tööd tegema Rootsis Stockholmis 24.juulil 2008.a. tuleb käsitleda kehtiva töölepingu sõlmimisena A.M.´i ja Osaühingu ABC Bygg vahel, mille tõttu kuulub rahuldamisele A.M.´i nõue töösuhte tuvastamiseks ajavahemikul alates 24.juulist 2008.a. kuni 14.augustini 2008.a., kui A.M. töölepingu Osaühinguga ABC Bygg erakorraliselt üles ütles töötaja algatusel. Kohus luges tõendatuks, et A.M.´i saamata jäänud palga nõue tuleb rahuldada osaliselt summas 3 107.20 krooni, mis vastab Eesti Vabariigis seadusandlusega ettenähtud miinimumpalgale 15 tööpäeva eest. Osaühingu ABC Bygg vastuväite, et A.M. töötas Rootsis ehitusobjektil ainult 9 tööpäeva luges kohus põhjendamatuks ja arvestamisele mittekuuluvaks, kuna kalendri kohaselt mahub nimetatud ajavahemiku sisse 15 tööpäeva ning Osaühing ABC Bygg ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et A.M. sellel ajavahemikul mõnel päeval oleks töölt puudunud. Kohus luges tõendatuks, et A.M. töötas ajavahemikul alates 24.juulist 2008.a. kuni 14.augustini 2008.a. kõigil 15- tööpäeval ja peab kõikide tööpäevade eest saama vähemalt minimaalpalka. Osaühing ABC Bygg poolt tunnistatud hagisumma 2 400.- krooni jääb allapoole seadusandlusega ettenähtud minimaalpalka. Kohus luges tõendatuks, et
kohaselt kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö 10 eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta. Ülejäänud osas (lähetuste päevarahade ja kulutuste osas) jätab kohus A.M.´i hagi Osaühingu ABC Bygg vastu kõigi nõuete osas rahuldamata. Kohus luges tõendatuks, et töölepingu sõlmimisel leppisid A.M. ja Osaühing ABC Bygg kokku, et A.M. hakkab tegema ehitustöid Rootsis Stockholmis, mis oligi A.M.´i töölepingujärgne töökoha asukoht. Tunnistajate ütlustega luges kohus tõendatuks, et Osaühing ABC Bygg kindlustas oma töötajad (sealhulgas ka A.M.´i) eluruumiga Rootsis Stockholmis ehitusobjekti läheduses, mille tõttu puudusid A.M. ´il reaalsed kulutused eluruumile Rootsis. Samuti polnud A.M. ´il vaja teha reaalseid kulutusi tööandja eluruumist ehitusobjektile sõitmiseks. Kohus luges tõendatuks, et asjaolu, et A.M. ja ta sõber kasutasid Rootsis liikumiseks isiklikku sõiduautot oli nende endi valik täiendava mugavuse huvides. Kohus luges tõendatuks, et Osaühing ABC Bygg ei teinud A.M.´ile kohustuseks sõita Rootsis ehitusobjektile isikliku sõiduautoga. Kõik kohtukulud pidas kohus vajalikuks jätta poolte endi kanda. Johannes Külaots Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.