KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavaks-
- detsember 2009.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni tegemise aeg ja koht kohtumaja kohtukantselei Tsiviilasja number 2-09-29012 Tsiviilasja hind 88 701,80 krooni Tsiviilasi R Si hagi VOÜ vastu töövaidluses Menetlusosalised ja nende hageja R S (xxx, elukoht xxx) esindajad hageja lepinguline esindaja Thea Rohtla kostja VOÜ (registrikood xxx asukoht xxx) kostja seaduslik esindaja AT 17.12.2009.a, avalik eelistung hageja R S, hageja esindaja Thea Rohtla Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
- Välja mõista VOÜ-lt 88 701,80 krooni (kaheksakümmend kaheksa tuhat seitsesada üks krooni ja kaheksakümmend senti) R Si kasuks.
- Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.
- Jõustunud kohtuotsuse avalikustamisel arvutivõrgus asendada VOÜ ärinimi ja AT nimi initsiaalidega ning mitte avalikustada VOÜ registrikoodi ja aadressi. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Asjaolud ja menetluse käik R S esitas 16.06.2009.a kohtule hagi VOÜ vastu. Hagis ja selle täpsustustes palus hageja mõista kostjalt välja saamata jäänud töötasu 11 083 krooni, õppepuhkuse tasu 13 678 krooni, keskmise palga töölepingu lõpetamisest vähem etteteatatud aja eest 15 171,60 krooni, vähem arvestatud koondamishüvitise 22 218,80 krooni ja keskmise palga lõpparve kinnipidamise eest 26 550,40 krooni. Kostja hagi ei tunnistanud. 17.12.2009.a toimunud eelistungile kostja esindaja ei ilmunud. Kostja esindaja on kohtule eposti teel edastanud taotluse istungi edasilükkamiseks, kuna kostja esindaja viibib välismaal. Kohus jättis taotluse istungi edasilükkamiseks rahuldamata. Hageja esindaja palus eelistungil hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Alates 01.07.2009.a kehtiva töölepingu seaduse (TLS) § 131 lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne
- aasta
- juulit, senikehtinud seadust. Seega kuulub käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldamisele kuni 30.06.2009.a kehtinud töölepingu seadus. Vastavalt TLS § 87 lg 1 p 3, töölepingu lõpetamisest töötajate koondamisel on tööandja kohustatud kirjalikult ette teatama töötajale, kellel on pidevat tööstaaži selle tööandja juures alla viie aasta - mitte vähem kui kaks kuud. TLS § 87 lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi
- ja
- lõikes ettenähtud tähtaegade mittejärgimisel on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust keskmise päevapalga ulatuses iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu lõpetamisest vähem ette teatati. Kuni 30.06.2009.a kehtinud palgaseaduse § 32 lg 1 alusel tööandja on kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad. TLS § 119 lg 2 kohaselt lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise 2 palga. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 88 701,80 krooni. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja ei taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kostja on palunud, et asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel arvutivõrgus kostja ärinimi ning kostja esindaja ees- ja perekonnanimi asendada initsiaalidega ega avaldada kostja registrikoodi ja asukohta. Tulenevalt TsMS § 462 lg 2 tuleb see taotlus rahuldada. Indrek Soots kohtunik 3