2-09-9559/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuaril 2010.a, Narva Tsiviilasja number 2-09-9559 Tsiviilasi O W hagi A G, A B ja S S vastu kahju hüvitamise nõudes Hagi menetlusse võtmisest keeldumine Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: O W (isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja I: A G (isikukood XXX, elukoht rahvastikuregistri andmetel XXX); Kostja II: A B (isikukood XXX, elukoht rahvastikuregistri andmetel XXX); Kostja III: S S (isikukood ja elukoht teadmata). RESOLUTSIOON
2. Keelduda O W hagi A G, A B ja S S vastu kahju hüvitamise nõudes menetlusse võtmast.
3. Tagastada esitatud hagi koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.
4. Menetluskulud jäävad hageja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul selle kättetoimetamisest Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.info@just.ee või tarturk.menetlus@just.ee) Viru Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuma riigilõivu summas 400 krooni Rahandusministeeriumi /registrikood 70000272/ pangakontole Swedbangas nr 221023778606 või pangakontole SEB pangas nr 10220034796011 /mõlemal juhul viitenumber 2900072136, selgitus: riigilõiv määruskaebuselt tsiviilasjas nr 2-09-9559/. Riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavad andmed (vajadusel vormikohane menetlusabi taotlus koos lisadega) esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse, juurde märkida tsiviilasja number 2-09-9559/
5. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tsiviilasi nr 2-09-9559 ASJAOLUD O W esitas 09.03.2009 kohtule hagi A G, A B ja S S vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja tema intellektuaalomandi rikkumisega, milleks on hageja poolt tööandjale tehtud tõlketööd (umbes 15 000 lehekülge), kogutud dokumendid, materjalid ja info, Euroopa ja Ameerika kontaktid ja õppematerjalid tekitatud kahju hüvitamist (riisumine ja omandamine). Samuti palub hageja välja mõista kostjatelt, kes on AS Narva Elektrijaamad töötajad kahju hüvitisena mõistliku summa võrdse kohtlemise seaduse § 24 lg 2 ja Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 alusel, tema diskrimineerimise, terroriseerimise, tema vastu suunatud küberterrori ja infoblokaadi eest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Hageja nõueteks on välja mõista kostjatelt, kes olid nagu ka hageja AS Narva Elektrijaamad töötajad hüvitis mõistliku summana diskrimineerimise ja intellektuaalse omandi rikkumise eest. Hagiavaldusest nähtub, et hageja teostas tõlketöid oma tööülesannete täitmise raames. Autoriõiguse seaduse § 32 lg 1 kohaselt töölepingu alusel või avalikus teenistuses oma otseste tööülesannete täitmise korras loodud teose autoril tekib autoriõigus sellele teosele, kuid autori varalised õigused teose kasutamiseks tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ja piirides lähevad üle tööandjale, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1054 lg 1 kohaselt kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle majandus- või kutsetegevusega. Kostjad ei saa lähtudes hagis äratoodust antud juhul rikkuda hageja varalisi autoriõiguseid, kuna tõlketööd on tehtud tööülesannete täitmise korras ning need õigused on üle läinud tööandjale millise kahju hüvitamise eest viimane ka vastutaks. Võrdse kohtlemise seaduse § 2 on ära toodud diskrimineerimise keelatud valdkonnad, mis seostuvad eelkõige töötaja diskrimineerimisega tööandja poolt. Kostjate näol ei ole tegemist hageja tööandjaga, kes saaks hagejat töösuhetes diskrimineerida võrreldes teis(t)e töötaja(te)ga. Diskrimineerimise keeld on vaid võrdsuse üldpõhimõtte konkreetne väljendus, mille kohaselt võrreldavaid olukordi ei tohi erinevalt kohelda, välja arvatud siis, kui see erinev kohtlemine on objektiivselt õigustatud. Seda põhimõtet saab seega kohaldada vaid võrreldavates olukordades olevatele isikutele. Vastavalt TsMS § 371 lg 2 p 2 kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et esitatud hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Vastavalt TsMS § 372 lg 6 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kooskõlas TsMS § 173 lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, 2