lg’le 1 üheaegselt koos kostjalt väljamõistetud summade kandmisega hageja arveldusarvele. 06.11.2009.a on hageja esitanud hagi täpsustuse, milles täpsustab nõuet, mis puudutab kinnistusregistri kannet. Hageja palub teha kohtuotsus, mis asendaks kostja nõusolekut kinnisomandi tagasikandmiseks kostjale ja kinnistusraamatu kande muutmiseks kinnistusregistri registriosa number xxx teises jaos omaniku AK kohta. Menetluse käik Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 23.10.2009, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Kuna kostja rikkus oluliselt lepingutest tulenevaid kohustusi, esitas hageja 03.06.2009.a taganemisavalduse alljärgnevate lepingute suhtes: 1) 10.08.2006 sõlmitud kinnistu Xxxmüügileping ja asjaõigusleping, 2) 10.08.2006 sõlmitud kinnistu Xxxmüügileping ja kinnistute ühishüpoteegiga koormamise leping ja asjaõiguslepingud, 3) 27.02.2007 sõlmitud Xxx liitumiste korraldamise leping, 4) 27.02.2007 sõlmitud Xxx liitumiste korraldamise leping. Võlaõigusseaduse (
) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust.
lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).
lg 1 kohaselt le2 pingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse
§-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 7 kohaselt puudutatud isiku nõusolek ei ole nõutav, kui kande tegemist taotletakse jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluva kohtuotsuse alusel. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista tasutud riigilõiv summas 115 000 krooni ning kulutused õigusabile summas 23 971,70 krooni. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulu summas 138 971,70 krooni. Krista Kirspuu Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.