I. Asjaolud ja hageja nõue. 30.05.2008.a. sõlmisid AS Hansapank ja kostja eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr. 08-073205-RK, mille alusel hageja võimaldas kostjale krediidilimiiti 20 000 krooni ulatuses intressimääraga 18% aastas. Tagatiseks lepiti igakuine laekumine kalendrikuus maksepäevaga iga kuu 10-nes kuupäev, mil kostja pidi tagama oma arvelduskontol intressi debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Alates 10.03. kuni 10.09.2009.a. kostja intressimakseid ei tasunud. 25.08.2009.a. saatis hageja kostjale teatise lepingu ennetähtaegselt ülesütlemise ja lepingust tuleneva võlgnevuse kohta ning palus kostjat tasuda võlgnevuse hiljemalt 09.09.2009.a. Kostja võlgnevust ei tasunud ning 10.09.2009.a. ütles hageja lepingu ühepoolselt üles. 11.09.2009.a. sulges hageja lepingu kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu nr.09073426-KX alla. Kostja oma lepingulist kohustust ei täitnud. 17.12.2009.a. seisuga on kostja võlgnevus hageja ees kokku 22 308 krooni ja 22 senti, millest põhiosa 19 983 krooni ja 02 senti, intress 1 898 krooni ja 40 senti, viivis 426 krooni ja 80 senti. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 22 308 krooni ja 22 senti ning alates 18.12.2009.a. viivis protsendina põhinõudelt 19 983 krooni ja 02 senti kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas), jätta menetluskulud kostja kanda, määratleda hageja menetluskulud 4 000 krooni ja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud ning viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras. Hagi on esitatud VÕS §-de 8 lg. 2, 23 lg. 1, 76 lg. 1, 94 lg. 1, 101 lg. 1 p. 1 ja 6, 102, 113 lg. 1 alusel. Hageja palub lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta, samuti on nõus kirjaliku menetlusega. Hagiavaldusele on lisatud nõuet tõendavad kirjalikud tõendid – leping, konto väljavõte sooritatud operatsioonidega, laenu andmed, lepingu ülesütlemine, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest
1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt 2 omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hageja on tagaseljaotsuse tegemise taotluse esitanud hagiavalduses. Kohus 07.01.2010.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hagejale teadaoleva elukoha aadressil ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 30 päeva jooksul, arvates hagimaterjali kättesaamise päevale järgnevast päevast. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 15.01.2010.a. on kostjale hagimaterjal kätte toimettaud allkirja vastu, mida tõendab allkiri dokumendi kättetoimetamise teatisel.
5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva, välisriiki kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kostjale on antud aega 30 päeva, mis täitus 15.02.2010.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb lepingutest. Poolte suhted rajanevad krediidilepingul. VÕS § 401 lg. 3 järgi krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 396 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg. 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustise rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. VÕS § 101 lg. 1 p. 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikult tema poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt alates 18.12.2009.a. kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista viivis VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).
4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg. 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast.
2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg. 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suuruse kindlaks tegeva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Seega kuulub hagi rahuldamisele tervikuna.
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Enne riigilõivu tasumist ei toimetata 3 hagi kostjale kätte.
Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 4 000 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna hageja kasuks välja mõista.
1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
kohaselt kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest 14 päeva jooksul
§-s 416 sätestatud nõuetele vastava kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.
1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas VÕS § 76, § 82, §-de 100- 101 lg. 1 p. 1, 6, § 108, § 113, § 177, § 396, 397 sätteid ning juhindus
1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Kohtukordnik nooremreferendi ülesannetes S.Tooming I.Golubev Kohtuotsus jõustus 20.märtsil 2010.a Kohtukordnik nooremreferendi ülesannetes I.Golubev 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.